Õigusõpetuse 1. kontrolltöö kordamisküsimused (0)

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS
1. Õiguse tekkimine – esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel:
1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse
2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome).
Riigi mõiste – kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.
Õiguse seos riigiga – õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada
Õiguse seos poliitikaga – õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid.
Õiguse seos majandusega – 1)õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses
2)õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistestest eesmärkides, mõjutades majandussuhete arengut, kas soodustavalt või takistavalt ( maksud , litsentsid)
2. Õiguse mõiste – käitusmireeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, selles väljendub riigi tahe.
Õigussüsteem – õiguse ajalooliselt kujunenud ühtus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusnormide, mis kehtivad ühe riigi piires, teatatud kvalitatiivselt määratud ühtsus.
Õiguse allikad – õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Vorm, milles on käitumisreegel arusaadav kõigile, õigusnormide väljendusvorm:
1) õiguslik tava – toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seega on püsiv
2) õigusteadus (juristi arvamus) – silmapaistvad juristid andsid tsiviilvaidlustes arvamusi
3) kohtu- ja halduspretsedent – õigusvormina hakatakse kasutama kui riik omistab kohtulahendile kohustusliku jõu teiste samalaadsete juhtumite puhul 4) leping – õigusvorm, mis määrab kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerib suhteid, nt rahvusvahelised lepingud ( paktid , konventsioonid)
5) normatiivakt e õigusloov akt – riigi poolt kehtestatud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegelid
6) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid – põhimõtted ja normid rahvusvahelistes lepingutes ja dokumentides , suunatud riikidevaheliste suhete reguleerimiseks ja inimõiguste tagamiseks.
Tava erinevus õigusnormist – tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Täitmine tagatakse harjumuse jõuga. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud ja üldkohustuslik
3. Õigusnormi mõiste – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel. Õigusnorm annab antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjale subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Subjektile on lubatud, keelatud või kohustatud käitumine. Normi rikkujat karistatakse.
Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu
1)hüpotees – normi kehtivuse tingimus. Tingimus, mille olemasolul kaasneb tagajärg, määratakse normi rakendaja poolt (tingimus)
2) dispositsioon – vajalik käitumine, normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul (tegu)
3)sanktsioon – riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispersiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul (karistus)
4. Õigusharu – õigusnormide kogum, mis moodustab õigussüsteemis iseseisva osa ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (tööõigus, perekonnaõigus)
Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja kollektiivselt
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid
1) moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Hinnatakse eetika kaudu (aus-ebaaus)
2) korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon ) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega
3)tava – harjumusel põhinev käitumisreegel
4)religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone
5)välise kultuuri e kombestiku normid – viisakusreeglid
6) õigusnormid
5. Avalik õigus ja eraõigus – avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest – 1) huviteooria – avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist (kasust) 2) subjektiteooria – avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3) alluvusteooria – avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus.
Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse
1)avalik õigus – riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus
2)eraõigus – tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus)
6. Õigusakt – eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Seadus – üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
Määrus – täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seaduses ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla– ja linnavalitsusel.
Käskkiri – üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
Millal need õigusaktid jõustuvad
1)seadus – jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega
2)määrus – jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega
3)käskkiri – jõustub selle allakirjutamisel, kui käskkirjas ei ole teisiti ette nähtud.
7. Õigussuhe – õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Ühiskondlik suhe, millele rakendatakse õigusnormi.
Õigussuhte elemendid
1) subjektid ehk suhte pooled ( suhtest osavõtjad) nt töötaja ja tööandja 2)subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused – seovad suhte objekte, nt tööandjal on õigus nõuda tööd ja kohustus maksta palka
3)objekt – suunatud suhte subjektide huvi, mille tõttu neil on õigused ja kohustused, nt töö.
8. Õigussuhte subjektid – võivad olla kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (isiku võime olla õigussuhtest osavõtja). Õigussubjektsuse moodustavad järgmised asjad:
Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigus ja kohustusi oma tegudega omandada.
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest.
9. Juriidiliste isikute liigid – juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: 1)avalik-õiguslik 2)eraõiguslik.
Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid – riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seduse alusel
Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid – juriidiline isik, mis on loodud erahuvides: täisühing, usaldusühing, tulundusühing, OÜ, AS, sihtasutus, MTÜ
10. Tehing – toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslikt tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Võib olla ühepoolne (pärandamine testamendiga) ja mitmepoolne (ost-müük) e leping. Tehing on inimese tahteavaldus, väljendab soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahteavaldus võib olla otsene, kaudne või vaikimine .
Mida tähendab tühine tehing – tühisel lepingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui tehingu käigus on üks pool midagi saanud, siis peab ta selle tagasi andma, kuna ta pole seda õiguslikult saanud. Kui tehingus on üks punkt vigane , siis ei too see kaasa terve tehingu tühiseks kuulutamist vaid ainult osa.
Tehingu vorm – tehing võib olla mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi ( suuline , kirjalik – allkirjad , notariaalne, elektrooniline vorm)
11. Esindamine – tehingu võib teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava vuhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
12. Mis on leping – mitmepoolne tehing, mille käigus üks või mõlemad pooled võtavad kohustuse. Ühel või mõlemal poolel on õigus nõuda teiselt kohustuste täitmist. Kokkulepe on sõlmitud millegi tegemisele või tegemata jätmisele
Lepingu vormi nõuded
1)lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu vormi
2)lepingut ei loeta sõlmituks enne, kui leping pole tehtud ettenähtud vormis 3)kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta
4)leping on sõlmitud, kui osapooled on selle allkirjastanud
5)kui leping on vaja notariaalselt kinnitada, miis on see sõlmitud, kui leping on kinnitatud.
13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu – ofert e pakkumus (ettepanek tehingut teha). Kui 1 tahab 2-ga tehingut teha, siis saadab ta oferdi. Kui 2 on nõus tehingut tegema, siis annab 2 aktsepti. Kui aktsept jõuab 1-ni tagasi, ja on selge, et kokkulepe on saavutatud, siis võib öelda, et leping on sõlmitud.
14. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) – 1)käendus – käenduslepingu järgi võtab käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees kohustuse vastutada põhivõlgniku isiku kohustuse täitmise eest. Põhilepingu rikkumisel võib võlausaldaja nõuda täitmist nii põhivõlgnikelt kui ka käendajalt või ainult käendajalt, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud
2)käsiraha – ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahausmma. Käsiraha andnud pool jääb kohustuse rikkumisel käsirahast ilma
3)leppetrahv – lepingus ettenähtud lepingut rikkunud osapoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma , eesmärk on kahju hüvitamine.
18. Töölepingu mõiste – töölepingu alusel teeb töötaja teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
Töölepingu vorm - Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
19. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
20. Töölepingu tingimused (olulised tingimused) -
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 
3) tööülesannete kirjeldus; 
4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 
8) töö tegemise koht; 
9) puhkuse kestus; 
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 
11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
21. Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal? – aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötajale tuleb teatada katseaja kestus. Lepingu ülesütlemine – töölepingu võib üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast alates.
23. Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu? - Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.
24. Konkurentsipiirangu kokkulepe - Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
25. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes – tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal ärisaladuse hoidmise kohustus. Võib kokku leppida leppetrahvi selle rikkumise
26. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega? – ei tohi olla alla 15aastane või koolikohustuslik. Ei lubata tööle, mis ületab kehalisi ja vaimseid võimeid; ohustab kõlblust; sisaldab ohte, mida ei pruugita õigel ajal märgata; takistab sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; ohustab tervist. Võib teha kerget tööd.
27. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? – töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väsjapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord - Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.
29. Mis on töötasu? - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu
Selle suuruse kindlaksmääramine – kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui ei ole kokku lepitud, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Mida tähendab töötasu alammäär? – töötasu, millest madalamat ei tohi maksta. Tunnitasu alammääraks on 2,13 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot.
30. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? Majandustulemustelt makstav tasu – kui töötajal on õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest. Tehingutelt makstav tasu – kui töötajal on õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingult
31. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? – Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Ei arvestata hulka rahvuspühi ja riigipühi.
Puhkusetasu maksmine – makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Keskmine kalendripäevatasu.
Millal aegub põhipuhkus? – aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
32. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust –kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
Varalise vastutuse kokkulepe – varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
9