Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks (0)

Q: Millal need õigusaktid jõustuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

Q: Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

Q: Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

Q: Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse kõige madalamasse astmesse?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

Q: Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal need õigusaktid jõustuvad?
Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse kõige madalamasse astmesse?
Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?

KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks

Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe ; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele.

Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.

Avalik õigus ja eraõigus . Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja –norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõigus , riigiõigus, kriminaalõigus.
Eraõigus- moodustavad õigusharud , -instituudid ja –normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. Nt tsiviilõigus , äriõigus , autoriõigus.
Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon.

Õigusakt - eriliselt vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed.

Seadus, määrus, käskkiri . Millal need õigusaktid jõustuvad?-
Seadus- normatiivakt , mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema.
Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul. So täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam.
Käskkiri- individuaalne akt, mis ei oma normatiivset sisu. President annab pr kantselei tegevuse korraldamiseks.
Normatiivakt- üldakt ehk õigustloov akt, uunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme
Mittenormatiivne õigusakt- üksikakt , annab subjektiivsed õigused ja paneb kohstused konkreetsele sobjektile või subjektide ringile.
Seadus jõustub 10ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas ei sätestata teist tähtaega . Valitsuse ja ministri määrused jõustuvad 3ndal päeval pärast RT ilmumist, (kui ei ole..). ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, (kui ei..) .
Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks ; Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse.;Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga.; Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu.

Õigussuhte subjektid . - Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid , riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes.

Õigusvõime - võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja

Teovõime.- isiku võime subjktiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohstusi oma tegudega omandada.

Deliktivõime. – võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest

Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid-
Juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt . Liigid- eraõiguslik j.i., avalik-õigusik j.i.
Avalikõiguslik- riik, KOV üksus ja muu jur. Isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel.

Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. – jur isik mis on loodud erahuvides. Nt täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselt, sihtasutus jne.

Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajörje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Ühepoolsed või mitmepoolsed.

Mida tähendab tühine tehing. – heade kommete või avaliku korraga vastuolus tehing, seadusega vastuolus olev tehing, näilik tehing. Tehing mis on tehtud eksimuse pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada.

Tehingu vorm. – tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustusliku vormi. Tehingu kirjaliku vorm peab olema tehingu teinud inimeste poolt omakäeliselt allkirjastatud . Sellega võrdne ka elktrooniline vorm. Kui kohustuslikku seaduses määratud vormi ei järgita on tehing tühine.

Esindamine. Esinduse liigid- tehingu võib teha esindaja kaudu, kui ta teeb selle esindatava nimel ja tal oli esindusõigus. Liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus .

Mis on leping- Leping on inimeste vastastikune tahteavaldus, millega lepitakse kokku õiguslikud tagajärjed. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused.

Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)
Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Lepingu vormi nõuded (VÕS §11)
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
(2) Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
(3) Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
(4) Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.
(5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.

Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt) – tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

Töölepingu mõiste. – füüsiline isik teeb teisele isikule tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Töölepingu vorm.- Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult. Tööandja peab esitama töötingimuste teatavaks tegemiseks töölepingu enne töötaja tööle asumist. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama kõik antud töö tegemiseks vajalikud töötingimused, eelkõige: tööle asumise aeg, tööülesannete kirjeldus, töötasu suurus, tööaja norm, puhkuse kestus, töö tegemise koht, tööandja juures kehtivad töökorralduse reeglid (tööpäeva algus ja lõpp, tööpäevasisesed vaheajad ).

Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Inimeste ametissse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, koralduste andmisel, tasustamisel, lepingu lõpetamisel keelatud iinmeste diskrimineerimine rahvuse, rassi, usu, vanuse, puude, orientatsiooni tõttu. Sooline võrdne kohtlemine.

Millised andmed tuleb töölepingus märkida (küsimus on TLS § 5 kohta)
(1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6) muud hüved , kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal?
Tööleping võidakse sõlmida katseajaga. Katseaja võib töölepingus ette näha kokku lepitud tööde tegemiseks töötaja vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaks tegemiseks. Katseaja töötajal on kõik töötaja õigused ja kohustused. Katseaeg ei tohi ületada nelja kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele ega invaliididele töölevõtmisel neile ette nähtud töökohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja tulemustega rahul ei ole, võib lepingu lõpetada. Töötajal on õigus tööleping lõpetada ka katseajal. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse tööleping sõlmituks määramata tähtajaks.

Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks. Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Konkurentsipiirangu kokkulepe.
Töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevus alal. Selleks,et kaitsta tööandja mjanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud .

Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
Töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ning hoiduma tööandjale kahju tekitamast. Kui töötaja omandab tööülesandeid täites teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, võidakse töölepingus kokku leppida nn saladuse hoidmise kohustus. Töötajal on seejuures õigus teada, millise teabe kohta tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus kehtib – ka selles suhtes tuleb töölepingus kokku leppida. Saladuse hoidmise kohustuse täitmise eest töötajale hüvitist maksma ei pea.

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Võib lõpetada igal ajal, põhjus pole oluline ja algatus võib tulla mõlemalt poolt. Kokkulepe võib olla suuline või kirjalik. Hüvitise maksmine pole kohustuslik.

Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
Võib üles öelda tähtajatu lepingu, samuti tähtajalise teise töötaja asendamiseks sõlmitud lepingu, mõjuva pühjuse olemasolu pole oluline. Tuleb ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Üles võib öelda ka katseajal, 15 kalendripäeva etteteatmis tähtajaga.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
Töötajal on õigus leping üles öelda nt kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivt tööd.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
Tööandja võib lepingu üles öelda kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).

Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse ) astmesse? Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? I astmesse kuuluvad maakohtud ja halduskohtud . Teise astme kohtud on ringkonnakohtud . III astme kohus on riigikohus

Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid . Töövaidluskomisjon ja kohus

.RTF Laadi alla originaalfail 4 lk · .rtf · 46 allalaadimist

Õigusõpetus kordamisküsimused 1-KT-ks #1

Õigusõpetus kordamisküsimused 1-KT-ks #2

Õigusõpetus kordamisküsimused 1-KT-ks #3

Õigusõpetus kordamisküsimused 1-KT-ks #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ats105 Õppematerjali autor

tööleping töötaja tööandja katseaeg ülesütlemine korraline ülesütlemine käskkiri juriidiline isik

Sarnased õppematerjalid

docx

Õigusõpetuse I kontrolltöö

KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus,

Õigusõpetus

docx

Vaheeksamiks vastamine õiguses

KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normid

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus

1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus infotehnoloogidele I

KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist

Õigus

rtf

Õigusõpetuse 1. Kontrolltöö vastused

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog

Õigus

doc

K.Joametsa õigusõpetuse 1. kt kordamisküsimused - õppematerjal

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks.

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1) avalik võim

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse 1 kontrolltöö küsimused

1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus, äriõigus,

Tööõigus

Rohkem sarnaseid