Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus (0)

Anne-Ly Padrik HT-16
Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus, mis koosneb mitmest väiksemast osast. Jalgrattasõidul läheb vaja head tasakaaluoskust, silm-jalg ja silm-käsi koordinatsiooni ning parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta , kui ta on selle selgeks õppinud.
Jalgrattasõit on hea füüsiline treening , mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha.
Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb:
Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi

• motoorne mälu
  
• emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu
  
• kujundimälu
  
• sõnalis-loogiline mälu
  

Tegevuse iseloomu järgi

• tahteline mälu
  
• mittetahteline mälu
  

• Lühimälu ja pikaajaline mälu
  
• Säilimise aja alusel jaotatakse:
  

1. Lühimälu

• Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek
  
• Piiratud
  
• 7+-2 ühikut
  
• Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest
  

Töömälu vahendab infot lühimälust pikaajalisse mällu.
2.Pikaajaline mälu:

• Kolm mälusüsteemi (E. Tulving )
  
• Episoodiline mälu
  
• Semantiline mälu
  
• Protseduuriline mälu
  

Mälu

• Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut....
  
• Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest.
  

 

• “Ammutada ( reprodutseerida ) saab ainult seda, mis on meelde jäetud,
  
• ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest,
  
• KUIDAS see oli meelde jäetud.” E.Tulving (1973)
  
• Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse.
  
• Mälusüsteemid
  

Semantiline mälu

• Üldised faktilised teadmised maailma kohta
  
• Ei ole seotud isklike mälestustega
  

Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis
Episoodiline mälu

• Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde
  

Näiteks: Milline oli ilm kui te möödunud aastal Pariisis olles Eiffeli tornis Pariisi vaadet fotografeerisite

• Mälusüsteemid
  

Protseduuriline mälu

• Oskused harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda.
  
• Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus
  

Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine,

• Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus on erinev, PET,
  
• Uuritakse ajukahjustusega patsiente
  
• Mällu salvestamine ehk kodeerimine
  

Meeldejätmise edukus sõltub

• Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud
  
• asjatundlikkus, materjalis orienteerumine
  
• Tahtlik tähelepanu, keskendumine
  
• Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10.kroonise tagaküljel ( 2.kr kummalgi küljel)
  
• Mällu salvestamine ehk kodeerimine
  
• Seosta olemasolevate teadmistega ja kogemustega
  
• Kordamine, kordamine, kordamine
  

Mehhaaniline kordamine- lühimälu

• Mõtestatud kordamine- pikaajaline mälu
  
• Jaotatud õppimine ja kordamine
  

Hermann Ebbinghaus ( 1850-1909)

• Mällu salvestamine ehk kodeerimine
  
• Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta)
  
• Mnemoonika
  

Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad
APJUSENO – kuud, milles on 30 päeva aprill, juuni, september, november

• Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger)
  
• Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke
  
• Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia
  
• MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika
  
• On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst).
  
• Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat )
  

nimest

• I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe
  
• ma tahan seda meelde jätta
  
• see jääb mulle meelde
  

Öeldakse: homseks õpid- homme tead,
eksamiks õpid-eksamil tead,
eluks õpid- elus tead!
Peaaju koosneb:

• suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned – külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras
  
• vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake
  
• keskaju (mesencephalon)
  
• sild ( pons ) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake
  
• piklikaju ( medulla oblongata).
  

Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga.
Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju.
Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad . 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla.
Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks:
• assotsiatsioonikiud – ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires
• komissuraalkiud – ühendavad suuraju poolkerasid omavahel
• projektsioonikiud – ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.
Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust.
Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
• laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon , agressioon, lõhnade tajumine
• kiirusagar : sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
• oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
• kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon . Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis.
Tähekujulised rakud moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid iseloomustavad lühikesed jätked (ka aksonid ), mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende peamisteks funktsioonideks on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne naaberneuronitele ning püramiidrakkude talitluse integreerimine .
Püramiidrakud on püramiidja, tipuga koore pinna poole pööratud rakukehaga. Neil on pikk akson, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad püramiidrakkude aksonid assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiudusid. Suurimad püramiidrakud – Betzi hiidpüramiidid – paiknevad ajukoore eesmises tsentraalses osas, peamiselt primaarses motokorteksis. Püramiidrakkude peamiseks funktsiooniks on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi. Püramiidrakkudel on oluline roll ka ajukoores üksteisest kaugel paiknevate neuronite ja ajukoore piirkondade talitluse koordineerimisel.
Ajukoore talitluse seisukohast on erakordselt oluline neuronitevaheliste seoste rohkus , mis on kindlustatud arvukate sünapsite kaudu. (Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.)
Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad on eristatavad nii morfoloogiliste kui funktsionaalsete iseärasuste alusel:
• primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganitega ja lihastega;
• assotsiatsioonialad (sekundaarsed alad) on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete väljade kaudu, nende peamiseks funktsiooniks on ajukoorde saabuva informatsiooni üldistamine ja töötlemine
• tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt , nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõige keerukamaid funktsioone.
Primaarne somatosensoorne korteks (PSSK) on organiseeritud vastavalt keha piirkondadele, kust sensoorsed signaalid lähtuvad.
Primaarne motokorteks (PMK) on eferentsete signaalide lähteala, millega kontrollitakse motoorikat (lihaste talitlust), eelkõige käelist tegevust.
Muud primaarsed alad on:
• primaarne visuaalne korteks
• primaarne auditoorne korteks
• primaarne haistekorteks (laubasagara sisepinnal )
• maitseala.
Premotokorteks on assotsiatsiooniala, mis kujutab endast motoorsete aktsioonide organiseerimise ja planeerimise peamist keskust. See ala on ühtlasi väga tihedasti seotud liigutusmäluga. Premotokorteksi kahjustuse iseloomulikuks ilminguks on apraksia – varem õpitud liigutusvilumuste “unustamine”, üldine ebakindlus liikumisel. Nii võib inimene näiteks täielikult kaotada jalgrattasõidu oskuse. Normaalselt talitlevas motokorteksis toimub inimese liikumisel pidevalt liigutuste kavandamise ja planeerimise protsess. Näiteks trepiastme ületamise vajaduse korral analüüsitakse premotokorteksi struktuurides visuaalse informatsiooni põhjal kiiresti astme kõrgust ning langetatakse ühtlasi otsus, milliseid lihaseid, millises järjekorras ja kui tugevasti tuleb aktiveerida vajalike liigutuste sujuvaks sooritamiseks.
Prefrontaalkorteks on ilmselt kõige olulisem assotsiatiivne ala. Ta on informatsiooni säilitamise ja töötlemise peamisi keskusi ajus. Prefrontaalkorteksiga on seotud inimese motivatsiooni, meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon. Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese ettenägelikkus, abstraheerimise ja planeerimise võime. See ala omab suurt tähtsust inimese käitumise regulatsioonis. Prefrontaalkorteksi kahjustus võib põhjustada inimese kontrollimatult agressiivset käitumist.
Muud olulised assotsiatsioonialad on:
• somatosensoorne assotsiatsioonikorteks
• visuaalne assotsiatsioonikorteks
• auditoorne assotsiatsioonikorteks.
Primaarne visuaalne korteks on seotud otsese nägemisfunktsiooniga: “ma näen”. Visuaalne assotsiatsioonikorteks seevastu tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega: “kas ma olen seda ka varem näinud? kas see on mulle oluline, mida ma näen?”. Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitlus on tihedasti seotud teiste funktsionaalsete aladega ajukoores. Näiteks laubasagar (frontaalne nägemisala) mõjutab tugevasti visuaalse informatsiooni emotsionaalset hinnangut : “kas see, mida ma näen on meeldiv või ebameeldiv? kas see, mida ma näen on ligitõmbav ja köitev või eemaletõukav ja vastikust tekitav?”. Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitluse osutatud iseärasustega on seletatav näiteks meie võime hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas. Arvestades emotsionaalse faktori osaga visuaalse informatsiooni analüüsimisel on aga mõistetav tõsiasi, et inimesed kalduvad üht ja sama olukorda nägema ning mõistma väga erinevalt.
Suuraju parema ja vasaku poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub neid ühendavate juhteteede (komissuraalkiudude) kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkeradevaheline tööjaotus on aga selline, et vasak neist võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parema poolkera seevastu tegeleb valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel inimestest paiknevad näiteks kõnega seotud olulisimad keskused vasakus poolkeras, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera.
Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad:
• II n. occulomotoris – silmaliigutajanärv
• IV n. trochlearis – plokinärv
• V n. trigeminus – kolmiknärv.
Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred – kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad ette–üles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha ( corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid silmadest, alumistelt küngastelt, nahast , suurajust. Närvikiud, mis lähtuvad ülemistest küngastest suunduvad silmaliigutajanärvi, plokinärvi ja eemaldajanärvi tuumadesse, samuti seljaaju ülemisse osasse . Seal kontakteeruvad nad motoneuronitega, mis kontrollivad silmi ja pead liigutavaid lihaseid.
Keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavad punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. Punatuumadesse saabub närviimpulsse suuraju poolkeradest, väikeajust, tasakaalunärvi tuumadest, talamusest, sealt algab rubrospinaalkulgla. Punatuumadest omakorda suunatakse närviimpulsse silda ja piklikajju. Seega on punatuum erinevate juhteteede sõlmpunkt, oluline subkortikaalne keskus.
Piklikaju on ca 3 cm ulatusega ala vahetult seljaaju järel. Väliselt on üleminek peaaegu märkamatu, funktsionaalselt – morfoloogiliselt on piklikaju seljaajust aga selgesti erinev:
• piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole
• juhteteede struktuur on piklikaju tasandil seljaajust erinev.
Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised – püramiidid. Piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed suuraju poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga .
Piklikaju eesmisel pinnal püramiidide ülemise otsa tasandil nendest lateraalselt paiknevad ümarad ovaalsed moodustised – oliivid . Oliivides paiknevad tuumad, mis on seotud tasakaalureflekside ja koordinatsiooni reguleerimisega, samuti sisekõrvast saabuvate helidest tekitatud närviimpulsside töötlemisega.
Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad:
• V n. trigeminus – kolmiknärv
• IX n. glossopharyngeus – keele-neelunärv
• X n. vagus – uitnärv
• XI n. accessorius – lisanärv
• XII n. hypoglossus – keelealune närv.
Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused:
• hingamine
• veresoonte valendiku regulatsioon
• südame töö
• neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus
• oksendamine
• köha
• aevastamine.
Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed.
Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse.
Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsiooni seisund on olulisel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid . Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähtuvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist.
Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaksussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks – väikeaju lehtedeks.
Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja piklikaju poolt vahendatav informatsion kehaosade tegelikust asendist. Keskse väikeajuvarre läbi on väikeaju aga ühtlasi informeeritud sellest, milline on suuraju koore tasandil planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga . Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse.
Väikeaju põhilised funktsioonid on:
 tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon
 inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse , jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga.
Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud:
 lihastoonuse langus
 tasakaaluhäired
 liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada
 lihaste treemor (värisemine) olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus.
Väikeaju ja basaalganglionid on mõlemad seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, nende toime on aga tihti vastupidine, samuti on vastupidised nende kahjustuste sümptoomid. Nagu juba osutatud, põhjustab väikeaju kahjustus lihastoonuse languse, basaalganglionite kahjustus aga selle tõusu. Viimasel juhul ilmneb treemor eelkõige puhkeseisundis, väikeaju vigastuse korral aga peamiselt liigutuste sooritamisel.