Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muistne vabadusvõitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks siis ikkagi alla jäädi?

Lõik failist


TALLINNA VANALINNA
TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM

Mikael Mahsudjan
10B. Klass
MUISTNE VABADUSVÕITLUS
Referaat
Tallinn 2015
Sisukord:
  • Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3
  • Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4
  • Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu ...........................................................................................................................5
  • Taanlaste sissetung , Revala , Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6
  • Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine........................................................................................................................7
  • Viru vasallide paavstiriik ja Saaremaa vallutamine ......................................................................................................................8
  • Kaotus ja selle põhjused..........................................................................................................................9-10
  • Kasutatud kirjandus…………………………...………………………………………10
  • 1. PÕHJALA RISTISÕDADE ALGUS, ESIMESED SÕJARETKED EESTISSE, LIIVLASTE ALISTAMINE


  • Põhjala
    ristisõjad said alguse 12. sajandi hakul sakslaste, poolakate ja
    taanlaste sõjaretkedest Visla jõest läänes elanud vendi hõimude
    vastu. 12. sajandi keskel algas ka Soome ristiusustamine rootslaste
    poolt. Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni
    Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning
    idakiriku vahel.
    Tähtsaks
    keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida
    poole sai 1143 . aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn
    Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil),
    Pihkvasse, Novgorodi ja Väina ( Daugava ) jõe suudmesse. 1184 . aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja
    hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich . Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191.
    aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat
    päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja
    ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele
    kõikide pattude andeksandmist ( indulgents ) ning varalisi soodustusi.
    Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette
    esimese sõjaretke Eestisse. Samal ajal rüüstasid Virumaa randa ka sakslased ja rootslased . 1206 . aastal tungis Saaremaale taanlaste
    vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada.
    Aastal
    1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert , kes
    ehitas Väina jõe suudmesse Riia linna (1201) ning asutas
    Mõõgavendade ordu (1202). 1203 . aastal ründasid Riiga suunduvad saksa ristisõdijad Ojamaal ( Gotland ) Taanist rüüsteretkelt
    naasvaid saarlasi. Mõõgavendade ordu abiga alistati ja ristiti
    Väina ning Koiva ääres elanud liivlased , eesotsas Turaida
  • Vasakule Paremale
    Muistne vabadusvõitlus #1 Muistne vabadusvõitlus #2 Muistne vabadusvõitlus #3 Muistne vabadusvõitlus #4 Muistne vabadusvõitlus #5 Muistne vabadusvõitlus #6 Muistne vabadusvõitlus #7 Muistne vabadusvõitlus #8 Muistne vabadusvõitlus #9 Muistne vabadusvõitlus #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anxietic Õppematerjali autor
    referaat

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    docx

    Eestlaste muistne vabadusvõitlus

    kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei

    Ajalugu
    thumbnail
    42
    docx

    Eestlaste muistne vabadusvõitlus

    Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    MUINASAEG

    Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe ­ jõuti Muhu linnuse alla ­ muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama ­ I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati - vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) ­ saarlased sõlmisid rahu ­ läbirääkimised - ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal ­ elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas)

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

    Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. ­ 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560

    Ajalugu
    thumbnail
    24
    ppt

    Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

    4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. · Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. · Probleeme tekitaid aga : 1. Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga ­ nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse. 2

    Ajalugu
    thumbnail
    21
    doc

    Vabadusvõitlus

    1235. aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel. Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

    Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.

    Eesti ajalugu
    thumbnail
    6
    sxw

    Keskmine kiviaeg Eestis

    Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Sissetung Eestisse ­ 1208. a. Algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimene ohver oli Ugandi..1208. sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugalased kutsusid appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maile. Eestlaste jaoks algas muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. a Toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev opiiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun