Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a
Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9
naabritega) • Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, raua tootmine • Rahvaarv kuni 200000 inimest, külade kasvamine, teravilja eksport, väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask
5.) Saarlaste roll muistses vabadussõjas - 1208. a jõudsid ristisõdijate retked Eestisse (tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi piirkonda). Kaitseti end vapralt, korraldati vasturetki. Eestlaste eneseusku suurendas kindlasti kõvastu 1210.a võiduga lõppenud Ümera lahing. Vahepeal olid nii eestalsed kui ristisõdijad kurnatud ning kui puhkes ka katk sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a sõda jätkus , eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Venelaste ,saarlaste , harjulaste ja sakslaste ühisvägi jõudis Otepää linnuse alla. Pärast 20 päeva piiramist pidid ugalased ja sakslased alla andma ja sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eestlased üritasid suurt võitu edasi arendada, pidid koguni Riiat ründama minema. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirelt vägesi koondama. (kokku saadi umb. 6000
Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga
PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks!
valmistunud, ootas ees kaotus. See oli häving kogu Venemaale, sest lahing äratas uuesto üles vaenu polovetside ja venelaste vahel, mille oli eelnevalt uinutanud Svjatoslav ise. Sõnum Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa ja ta rahva rahuliku töö kaitsmiseks. Tänapäeva ooper Kuulus A. Borodini ooper "Vürst Igor" Igori sõjaretk Lakitud miniatuur. Venemaa kunst Vürst Igor Vürst Igor tänapäeva balletietendusest
valmistunud, ootas ees kaotus. See oli häving kogu Venemaale, sest lahing äratas uuesto üles vaenu polovetside ja venelaste vahel, mille oli eelnevalt uinutanud Svjatoslav ise. Sõnum Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa ja ta rahva rahuliku töö kaitsmiseks. Tänapäeva ooper Kuulus A. Borodini ooper "Vürst Igor" Igori sõjaretk Lakitud miniatuur. Venemaa kunst Vürst Igor Vürst Igor tänapäeva balletietendusest
u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või
Nendest said Jaanuse sõbrad 4) Oodo, Emmi ja Jaanus olid Prohveti- Pärdi koopasse teel, aga Oodo kukkus Jaanuse hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust 6) Oodo, Emmi ja Jaanus lähevad tülli ja Jaanus lõi Oodot; Prohveti Pärt pakub end Jaanust õpetama 7) Pidu Lodijärve lossis, mille Konrad oma laste Oodo ja Emiilia jaoks korraldas, seal jutustati kuulsatest inimestest 8) Emiilia sõjaretk, mil ta Jaanuse juurde sattus 9) Jaanus läks külla, kus elas Maanus, kes oli Lodijärve lossis piitsa saanud, Jaanus puhastas Maanuse haavad ära 10) Emiilia ja Oodo isa surm, Jaanuse hirmus unenägu, Maanuse nälgimine 11) Lossi kubjas ja orjad käisid Jaanuse juures ja nõudsid Maanust tagasi, Jaanus lasi nad sulastel välja visata, Oodo ja teised lossirüütlid asuvad Jaanuse poole teele 12) Võitlus Jaanuse ja Oodo vahel, mil Oodo alla andis, Jaanus ja Maanus põletati majja sisse
Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit
perekonnas, tal oli palju õdesid ja vendi. 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon
Vana – Kreeka hellenismiajastu muutused võrreldes klassikalise omaga Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje oli...
1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve
aastal sõlmida vaherahu. Arvan, et see oli tol hektel õige otsus, sest vaherahu andis võimaluse nii eestlastel, kui ka vastastel oma vägesid koguda. Lisaks olid sel hetkel eestlastel keerulised suhted idanaabritega ning puhkes katk. 1215. aastal algas taas võitlus. Hoolimata sellest, et alguses suudeti ristisõdijatele vapralt vastu seista, hakkas eestlaste tase alla jääma. Sellest andis näiteks märku ka nelja maakonna ebaõnnestunud sõjaretk Riia vastu. Aasta hiljem pidid eestlased nõustuma ristimisega. Mitukümmend aastat kestnud vallutuste ajal olid eestlased erinevates lahingutes proovinud oma maad ja rahvast kaitsta, kuid kuna tase erines vallutajate omast, pidid eestlased leppima kaotusega. Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud näiteks Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselgelt viga. See oli
Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi.
Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja
* lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus ,, Rolandi laul" lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel, Karl Suure võitlus ,, Laul minu Ciddist" võitleva kangelase eraelu ja hingeline suurus ,, Nibelungide laul" Nibelungide soo hukkust (rahvaste ränne) ,, Lugu Igori sõjaretkest" vürst Igori sõjaretk polovetside vastu 6. Mida ühist ja erinevat on keskaegsetes kangelaseepostes? * Ühised on väärtused vaprus, õilsus, julgus, rüütliau, õilsus. Motiivistik kõigil sarnane reetmine kättemaks. Loodud üsna ühel ajal 11.-13. saj valdavalt. Nad on värsivormis. * Päritolumaa kõigil erinev. Osades tegelasteks jumalad, teistes jälle reaalsed kangelased. Seos ajalooga ,,Beowulfil" ja ,,Vanem Eddal" nõrk, pigem mütoloogiline. ,,Laul minu
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inimest nähti, kui ühte looduse osa
Uusasukad lõid palju linnuseid ja assimileerisid aja jooksul läänemeresoome hõimud. 17. Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u 600 pKr) ning Salme laevmatusega seotud lahingut (u 750 pKr) Kaubeldi skandinaavlastega, tõestuseks sealt pärit leiud. Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid. Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel. Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond
alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestimaa pinnale,tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. 1210-eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. 1211- Viljandi piiramine 1212- Sõlmiti 3ks aastaks vaherahu, puhkes katk. 1215-algas uus võitlus,sakslased ja latgalid tegid laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ja jõudsid nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse, eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.Aasta pärast oldi ugalased ja sakslased sunnitud rahu paluma ja ristimise vast võtma. 1217-ugalased korraldasid koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale.Toimus Otepää ja Madisepäeva lahing(langes Lembitu) eestlased jäid alla. 1219-ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II,kes maabus Rävalas.Toimus võidukas lahing. 1220-sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.Rootsi
kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Edasi järgnesid vallutused Viljandi, Tartu ning Tallinna all, kui alati olid saarlased oma vallutuste ja katsetega kõige innustavamad ning agaramad. Jällegi sõjaline vastupanau jäi kestma üle Eesti vaid kahes kohas Tartus ning otseloomulikult Saaremaal. Aastal 1227 pärast pikka ettevalmistust võetigi ette siis suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledaljääl ettevaatlikult liikunud risitsõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla. Linnus vallutati kuuendal päeval suure tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi ma rõhutan tugevaima linnuse Saaremaa linnuse alla Valjalas. Kuna aga oli aset leidmas suur verevalamine ning saarlased teiste eestlste poolt üksi jäetud otsustasid nad vabatahtlikult alistuda, sellele järgnes suur ristimine
maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna
Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning 6 aastat hiljem, aastal 1682, suri ka Peeter I poolvend tsaar Fjodor Aleksejevitš, mis pani Peeter I võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V suri. Peeter Suure esimene iseseisev sõjaretk toimus juba koheselt peale ainuvalitsejaks saamist, 1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee;
Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse järele, hakati raha müntima. Kujunes linnriiklik korraldus. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadusi. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud. Klassikaline periood 500-338 eKr Hellenismi periood 338-30 eKr Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki. Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rände Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30.aastal eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik- Egiptus. Kreeklaste esimesed eeposed olid ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" , nende autor oli Homeros. Homerost peeti pimedaks laulikuks. Kreeklaste arvates on nende parim ja kuulsaim poeet Homeros. Mõlemad eeposed jutustavad Trooja sõjast. ,,Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni
Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid. Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud. Anda dateeritult ülevaade muistse vabadusvõistluse käigust, osapooltest, olulistematest lahingutest. MUISTNE VABADUSVÕITLUS (MVV) 1208-1227 Muistse Vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja vormi. 1. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus. 2. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (Ümera lahing). 3. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. 4. sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215
Rahvakoosolek lükkas nõudmised tagasi ja Ateena ja Sparta vahel algas sõda Sõja kulgemine Ateena merevägi oli Sparta omast tugevam Peloponnesose liidu väed tungisid igal aastal Atikale ja laastasid maa Ateena laevastik ja maaväed rüüstasid vaenlase tagalat Teisel sõja-aastal puhkes sisse piiratud Ateenas katk ja suri ka Perikles Sõja kulgemine Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus Nurjunud sõjaretk Itaaliasse 40 tuhandest ateenlasest mehest pöördus tagasi mõnikümend Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta rahutingimused vastu võtma Perikles 495 - 429 eKr Ateena riigimees Kõige edukam riigimees, Ateena hiilgeaeg Kindlustas demokraatia Ateenas Pärines aristokraatlikust suguvõsast, hoolimata sellest oli ta demokraat Tugevndas mereliitu kõigi vahenditega valiti ta alates 443 eKr 15 korda esimeseks strateegiks Suri katku
Loe ja delete On vaja kirjutada artikli põhjal esitlus. Artiklis kirjeldati Hannibali triumfi ehk hannibali sõjaretk. Hannibali suurim triumf Merilin Anijärv 10b Tallinna Tehnikagümnaasium Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja
Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6 Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine......................................................................
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed
slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi
Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse
Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus- Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Järgnenud aastapikkustest sisevõitlustest väljus võitjana Dareios I (521 486), pannes aluse Achemeniidide dünastiale. Dareiose ajal saavutas riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel
1208 Ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu; liivlaste ja latgalite maa ristisõdijate poolt kindlustatud, ristisõdijate retked Eesti pinnale, esialgu ohvriks Sakala ja Ugandi 1210 Ümera lahing, lõppes võiduga meile 21.09.1217 Madisepäeva lahing, Viljandi lähedal, eestlaste allajäämisega lõppes, langes Lembitu ja teisi eesti vanemaid, samuti liivlaste vanem Kaupo 1219 Taani kuningas Valdemar 2 sõjaretk Põhja-Eestisse, võidukas, Tallinna kivilinnuse ehitus, Taani võim, ristimine, 1227 sakslaste vägi üle jää saartele, muhu linnus hävitati, Saarema tähtsaima linnuse Valjala vallutamine, saarlaste ristimine 1236 Saule lahing , Mõõgavendade ordu sai leedulastelt ja semgalitelt lüüa, et ristisõda ei katkeks ühinesid mõõgavennad saksa orduga ja loodi Saksa ordu Liivimaa haru
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud juma...
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Hieroglüüfide mõistmine aitab tõendada Piibli usaldusväärsust. R o s e t t e ´i k i v i .Tõeliselt teadusliku aluse sai hieroglüüfide desifreerimine alles siis, kui uurijad said oma kasutusele Rosette'i bilingvilise kivi (kaksikkeelse vana- egiptuse ja vana-kreeka raidkirja). 1798. aastal sõitis Napoleon oma sõduritega Egiptusse. See oli sõjaretk, aga Napoleon vedas endaga Egiptusesse kaasa tervet hulka teadlasi (ajaloolasi, arheolooge) ja kunstnikke. See oli teaduslik komisjon. Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte?. Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette'i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam-
väed mõneks ajaks oma võimu alla saada.Venemaa jäi Rootsi vastu üksi ja rootslased alustasid tagasimarssi vene piiride poole.Karl XII ei võtnud vastu ühteki rahulepingu pakkumist.Venemaa läänepiiri loodi surmatsoon,kust elanikud olid suures osas küüditatud ,kariloomad ära aetud ,viljapõllud hävitatud,kaevud mürgitatud jne.Eesti küüditati 1708 aasta juulis Tartu linnakodanikud ja linna tehti maatasa.Narvat otsustati kaitsta ,kuid kodanikud küüditati Venemaale.Karl XII sõjaretk suundus Baltikumi asemel Ukarainasse ja ebaõnnestus.1709 sai rootslased lüüa Poltaava lahingus.Poltaava lahing oli üks otsustavamaid lahinguid euroopa ajaloos:üks suur riik tõusis suurriigiks ,teine suurriik langes kolmandajärguliseks suur riigiks.Rootsi jätkas küll 12 aastat sõda ,kuid mitte võidu vaid parema rahutingimuste nimel.Sõda kestis nii kaua vaid tänud teistele suurriikidele- Türgi,Inglismaa ja Prantsusmaale. Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt.
millegagi kinnitada, nii võeti kinnitamiseks pajuoksad. Kitsed, kes aga olid mere ääres söömas, sõid pajuoksad ära. Laev uhuti merele ja methymnalased tahtsid Daphnist kaasa võtta, kuna need olid tema kitsed, kes pajuoksad ära sõid. Vahekohtunikuks võeti Philetas. Philetas oli tuntud oma aususe poolest. Ta leidis, et süüdi oli meri, mis uhus laeva kaldast kaugemale. Methymnalased otsustasid teha vasturünnaku, kutsusid kokku rahvakoosoleku ja said nõusoleku sõjaretkeks. Kui sõjaretk toimus, oli Daphnis metsas loomadele talveks toitu varumas, Chloe varjas end nümfide koopas, kus ta pajus neilt abi, aga ta võeti ikkagi kinni. Chloe pandi laevale ja methymnalased asusid teele. Kui Daphnis sellest teada sai, läks ta vihasena nümfide koopasse. Algul oli ta hirmus vihane, siis aga jäi ta magama ja nägi unes nümfe. Nümfid lohutasid Daphnist ja ütlesid, et Chloe tuleb homme tagasi. Daphnis läks siis rahuliku südamega koju. Samal ajal methymnalaste laeval lõbutseti
Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus 1524-25 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS 334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse, millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium. 323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli
Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää. Ümera lahing. Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid.
kuninga vastu liidu ja alustasid samal aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale. Kuid 18.aastane Karl XII oli palju läbitungivam kui seda oletasid temast teda ülekasvanud vaenlased monarhid. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700.aastal Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. Esimene Karl XII sõjaretk oli suunatud Taani vastu, mille kuningas oli tol ajal Karl XII nõbu Frederic IV. Arvatakse, et Karl XII oli küll suurepärane väejuht, kuid väga nõrk kuningas. Ta vapralt talus valu ja pidas oma emotsioone. Karl XII tõi Rootsile kuulsust ja suurt võimu. Kuid tema kuulsusvaimuline eesmärk jätkata sõda Venemaa vastu tegi Rootsi kaotajaks. Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või srapnellist
Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilliga, kestis mitu päeva e. liigendati. Prantsuse rahvuseepos: 11 saj ,,Rolandi laul" rolandi kangelassurm mauride ja frankide vahelises lahingus .Hisp rahvuseepos:12 saj "Laul minu Cidist" maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj ,,Nibelungide laul" tegelaste isikliud probleemid: armastus ja abielu, solvumine kättemaks jne. Vene rahvuseepos:12 saj ,,Lugu Igori sõjaretkest" sõjameheau, patriotism, Igori-Severski vürsti sõjaretk poloventside vastu, kaotus ja põgenemine. Rüütlikirjandus:daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan:pärit 12 saj-st, Lõuna-Prantsusmaalt, sisuks ajalugu, isandad, sõjakäigud. Rüütel pidi oskama kombekalt käituda, kuna väline käitumine pidi peegeldama tema seesmist täiuslikkust. Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised
ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11
ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210. aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad aga sõlmised liidu Venemaaga ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Lembitu juhtimisel saadi kokku umbes 6000 meest pea kõigist maakondadest. 1217. aastal peetus Madisepäeva lahing lõppes eestlaste alla
Kirjanduse KT 1) Vene kirjandus 19. Sajandini Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis. 988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi 9.saj lõid 2 venda Vene-Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos-kirillitsa) I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. ,,Igori sõjaretk") Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid Euroopast kirjandusvoolud jõudma Venemaale: 1) Klassitsism-ülistas tarka valitsejat (Mihhail Lamonossov), klassitsist ütles, et inimene teenigu riiki 2) Valgustusperiood-valgustaja ütles, et riik on inimese õnne tagaja 3) Sentimentalism-Nikolai Karamzin- ,,Vaene Liisa" 2)Vene romantism Suur Pr. Revolutsioon ja Napoleoni võimuletõus jõudsid järe...
1) Millal toimus USA iseseisvussõda, kelle vahel see toimus ja milline oli selle tulemus? [lk 102—104] Iseseisvussõda toimus 1775–1783 Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel. Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 2) Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu? [lk 104] 1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni (eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743-1826). Sellega kuulu...
ajaperioodidega suurenes. Alemaid haris kogu küla või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 34 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 1520 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised põllud. Mõned sündmused Eesti esiajaloos 1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine. 1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale. 1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227,
Linnuse idaküljele ehitati hiljem veel väike neljatahuline viiekorruseline danskerilaadne torn. Pealinnus ümbritseti ka eeslinnusega, mille madalam müür püstitati künka servale. Eeslinnuse teepoolsesse kagunurka püstitati seejärel veel madal, kolme kaitsekorrusega ümartorn. (vt. Lisa 1 pilt 2). Linnuse ehitamine ja täiustamine käis keskajal käsikäes selle purustamisega. Pidi ju iga lõuna poolt Peipsi järve Vene aladelt Eesti aladele tehtud sõjaretk algama Vastseliina linnuse piiramise ja vallutamisega. Ka Liivi sõja üks esimesi avalööke 1558. aastal oli Vastseliina vallutamine. Vene väed jõudsid Vastseliina alla 15. juunil, kuid nende esimene katse linnust vallutada löödi vasturünnakuga tagasi. Seejärel järgnes uus rünnak ja piiramine koos linnuse tulistamise ning mõningase purustamisega, misjärel linnus alistus 1. juulil 1558. aastal. Venelaste kätte jäi Vastseliina 1582. aastani, mil see loovutati Poolale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
