Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda (0)

KESKAEG
Liivimaa  ristisõda
Nõo Realgümnaasium
Brita Lodi
2.jaanuar.2013
 
 
 
 
 
 
 
 
Läänemere piirkond 12.sajandi 
teisel poolel.
 
 
Läänemere piirkond 12.sajandi 
teisel poolel.
1140. Aastatel saksid ja  taanlased  -> Läänemere lõunakaldal 
elavate paganlike slaavlaste vastu. 
• 1143 Lübeck – rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, 
kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 
• Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad – loomulikeks 
vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli 
Venemaa  turg . 
• 1180 aastatel muutusid saksa  kaupmehed  Läänemere 
idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka 
misjonärid. 
• Piiskop  Meinhard   - talle sai ülesandeks  Liivimaa  ristiusule 
toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal 
austati Meinhardi pühakuna.
 
 
Liiviristi sõda oli..
• 12sajandil
•  Rooma  paavsti toetusel
• Katoliku kiriku ja  kristlike  sõjaorganisatsioonide  
Mõõgavendade ordu) poolt 
• Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud 
soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) 
• Lõppes : liivlaste, kuršide,  latgalite , semgalite 
maa vallutamise ja nende sundristimisega. 
 
 
Ristisõja algus, pööre
•
Üksküla pi skopiks sai  Berthold  
•
Sel ega kaasnes uuspööre.
•
Pöördepõhjused :
1.
Hamburgi -Bremeni peapi skop lootis sel teel taastada 
oma kiriku kunagise li gripostitsiooni Põhja-Euroopas
2.
Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid 
huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. 
Usuti , et kristlik keskkond tagab kaupmeestele 
suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. 
Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt 
vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast.
 
 
Ristisõja algus 
• Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196)
• Li vlased ei soovinud Bertholdi pi skopina vastu võtta, kna olid 
hakanud sakslasi umbusaldama.
• Berthold sai paavstilt  volitused  ristisõja korraldamiseks, et 
li vlased jõuga alistuma sundida.
• 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse 
Ri a al a, toimus lahing -> Berthold hukkus.
• Peale Bertholdi surma sõlmiti li vlastega rahu ja nad lasksid 
end  ristida , lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära 
läinud, pesid  liivlased  Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid 
vaimulikelt nende  varad  ära ja ajasid nad minema.
 
 
Ristisõja algus, algus.
•
Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele 
vastama.
Põhjused : 
1.
 Sest neis piirkondades oli ristisõdadest palju räägitud.
2.
Paljud rüütlid olid andnud vande mis nüüd vajasid lunastamist. 
3.
Sooviti oma noortematele poegadele ja  vendadele  seisusekohaseid 
valdusi hankida. 
4.
Oli saavutatud huvide täielik kooskõla. 
Pööret möögamisjoni kasuks kiirendasid tõenäoliselt ka liivimaal 
tegutsenud tsitserlaste ordu  mungad . 
•
Tsitserlased olid euroopa üheks tähtsamaks idee kandjaks ja 
kaitsjaaks
•
Sellesse ordusse kuulus juba meihardi tähtsaim abiline ja hilisem 
Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu 
loomise initsiaatoriks. 
 
 
(Riia) Piiskop Albert
•
Ristisõda sai hoosisse Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemisega. 
•
Alberiti eesmärk : Rajada liivimaal  kirikuriik , mida juhiks 
piiskop, kes alluks otse paavstile. 
•
Kogumaa pühendamine Neitsi  Maarjale .
•
Albertil oli laiel haare, kui ta eelkäijatel :
1.
1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis 
üle piiskopkonna keskuse. 
2.
Vallutatud alade säilitamiseks püüdis luua kohalike sõjameeste-
vasallide kihti, hakkas selleks maid läänistama.
3.
1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade 
Ordu(Mõõgavendade ordu) . Mõõgavennad kujunesid ristisõdijate 
väe tuumikuks(spartalik elukorraldus, religioossne motiveeritus, 
tugev distsipliin) .
4.
Ordu al utati kül  piiskopile, kuida kujunes Ri a piiskopiole 
ohtlikuks konkurendiks. 
 
 
Liivlaste alistumine 
•
Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega 
ristisõdijaid. 
•
Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste 
vanema Kaupoga. 
•
Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207.  Siis toimus 
ulatuslik  ristimine , ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. 
•
Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki 
heaks:
1.
Maksud ei olnud eriti koormavad
2.
Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused
3.
Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega 
naaberrahvaste kallaletungide korral
4.
Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi 
majanduslikku kasu kõigile
 
 
Latgalite alistumine
• 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera 
piirkonna  latgalid
• Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, 
lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma 
vanade vaenlaste, eestlaste vastu.
• Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti 
alale tehtud sõjakäikudes.
• Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste 
vastu! 
 
 
Eestlaste  muistne  vabadusvõitlus
•
1208  aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. 
•
Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. 
•
Sakalased ja  Ugalased  kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja 
liivlaste  aladele . 
•
Eestlaste eneseusku suurendas  1210 .aastal võiduga lõppenud Ümera lahing.
•
Probleeme tekitaid aga : 
1.
Pingestuvad suhted idanaabrite :  Novgorodi  ja  Pihkva  vürtsiga – nad korraldasid 
mitu sõjaretke Eestisse.
2.
Eestlased olid sõjast kurnanud
3.
1212  puhkes katk.
•
1212 sõlmiti katku pärast kolmeks aastaks vaherahu. 
•
1215 . algas võitlus uue  hooga . Saklased ja latgalid tegid ridamisi laastavaid 
rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd ka juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse.
•
Eestlaste korraldatud nelja maakonna phine sõjaretk Riia vastu nurjus.
•
Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahupaluma 
ning ristimise vastu võtma. 
 
 
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
OTEPÄÄ
• 1217.aastal ugalased+ sakslased  -> Venemaale!
• Teised maakonnad -> venelastega sõlmiti li t. 
• Otepää linnuse alla (sakslased oli seal) 
venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste 
ühisvägi.
• Pärast 20päevast piiramist -> linnust kaitsvad 
ugalased ja sakslased andsid alla ja kohustusid 
kogu Eestist  lahkuma .  
 
 
Eesti muistne vabadusvõitlus:
Madisepäeva lahing.
•
Eestlased said enesekindlust juurde(Otepää all saavutatud 
võit) -> plaan Riiat ründama -> asuti Sakala vanema Lembitu 
juhtimisel vägesi koondama -> 6000meest pea kõikidest 
maakondadest : sakalasi, ridalasi, harjulasi, virulasi, rävalasi, 
järvalasi. Täiendust toodi ka Novgorodi vürtsilt -> 
vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid 
enda 3000mehelise väe.  
•
Otsustav  lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval (21.sept) 
Viljandi lähedal -> eestlased jäid alla,  ehkki  mõlemad pooled 
kandsid suuri kaotusi 
1.  Langesid  Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad
2. Ristisõdijate poolel langes  Kaupo . 
 
 
Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend
 
 
Eesti muistne vabadusvõitlus
Lahing Tallinna all,  Valdemar  II
• 1219 sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. 
• Tema kindlaks eesmärgiks oli Eesti saada.
• Oli lahing Tallinna all -> taanlased võitsid -> Valdemar 
lasi ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa 
asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim 
Eestis, rahvas ristiusustada, organiseerida maa  halduslik  
korraldus.
• Maa alistamise väliseks märgiks oli ristimine -> Taani ja 
Saksa preestrite vahel mingi “võistlus” mis pidi 
määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku 
valduste piir. 
•  1220a . Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, 
Rävala, Virumaa ja Järvamaa.
 
 
Eesti muistne vabadusvõitlus
Rootsi
• Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata 
Rootsi  kuningas -> rajas  1220 .aastal 
tugipunkti Lihula linnusesse -> ristis seal 
inimesi.
• Kuninga lahkumise järel -> saarlaste malev 
linuse alla -> rootslaste vägi löödi puruks -> 
edaspidised vallutusplaanid nurjati.  
 
 
Eesti muistne vabadusvõitlus
Eestlaste “taassünd”
• 1223. aasta algul eestlased ründasid kõikjal 
sakslasi ja võtsid linnused üle. 
• Õnnestus tagasi saada kogu maa
•  Tallinnat  ei saadud ainult tagasi.
•  Pesti  maha ristimine, pöörduti tagasi vanade 
tavade uurde. 
• Taaselustati kunagised liitlassuhted vene 
vürstidega, kellelt saadi arvestavat sõjalist toetust 
-> vastutasuks venelased nõudsid vürstide 
ülemvõimu tunnustamist ja neile  andami  
maksmist.
 
 
Eesti muistne vabadusvõitlus
Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine
• Riia  peapiiskop  ja mõõgavennad kogusid end ja 
alustasid peagi järkjärgulist maa 
tagasivallutamist. 
•  Tartu –  1224.aastaks tähtsaim 
vastupanupunkt, mida aitas kaitsta Koknese 
vürst Vjatško.  
• Augustis saadi linnus tormijooksuga.
• 1227.aasta talvel sakslaste vägi -> ülejää 
saatele  -> hävitati ja  vallutati  Muhu linnus -> 
li guti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla 
-> eestlaste jaoks vastupanu oli mõttetu -> 
saarlased alistusid ja lasid end ristida. 
 
 
Eestlaste allajäämise põhjused
Eestlased tegid 20 aastat kestnud sõja vältel nii nagu oskasid. Selle ajal tuli üleelada umbes 50 
laastavat sõjakäikku ja neile  omalt  poolt vastata.
•
Sõjaline ülekaal oli  vastaste  poolel. 
•
Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja 
kogemustega.
•
Kasutati  parimat  relvastust ja sõjatehnikat. 
•
Lisaks sakslastele tuli veel võidelda tugevate Taani ja  Rootsiga .
•
Paavst toetas ristisõdijaid.
•
Val utajad olid head diplomaadid
•
Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli 
kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase 
val utuse korral.
•
Eestlastel polnud veel ri ki ja sidemeid üksikute maakondade 
vahel olid nõrgad -> see  halvas  ühist vastupanu.
•
Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see 
halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. 
 
 
Vana-Liivimaa piiride kujunemine.
•
Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti -> suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid 
kurelased, kuršid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : 
nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid 
liidu  naabritega  ning kihutasid valllutajad oma maalt välja.
•
Kuramaa  alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal.
•
Semgalid andsid alla  1290 . -> Sellega oli Ristisõda lõppenud!
•
Samal ajal kui sakslased ja taanlased  pidasid  ristisõna Läänemere lõunakakaldal, 
vallutasid  rootslased  ristisõja lipu alla pagandlikud  soomlased .
•
Idas liivimaalased kui ka rootslased jõudsid lõpuks karjalaste ja  vadjalaste  aladele, 
kus põrkuti paratamatult Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. 
•
Vene ajaloo pärismustes on 1240. aastatel vene vägesid juhtinud Novgorodi vürst 
Aleksander(Nevski) rahvuskangelane, kes peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas 
ortofoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal. 
•
Hiljem kuulutati vürst Aleksander pühakuks.
•
13.sajandi teisel poolel sõlmisid nii sakslased kui ka rootslased vene vürstidega rahu, 
mille alusel välja kujunenud ida ja-läänekiriku piir püsib tänaseni. 
•
Liivimaaks hakati kutsuma Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, 
mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega ja lõunas pagandlike leedu hõimudega. 
(tänapäeva ajaloo kirjanduses enamasti Vana-Liivimaa) 
 
 
 
 

Document Outline

• KESKAEG
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel.
• Slide 6
• Liiviristi sõda oli..
• Ristisõja algus, pööre
• Ristisõja algus 
• Ristisõja algus, algus.
• (Riia) Piiskop Albert
• Liivlaste alistumine 
• Latgalite alistumine
• Eestlaste muistne vabadusvõitlus
• Eestlaste muistne vabadusvõitlus OTEPÄÄ
• Eesti muistne vabadusvõitlus: Madisepäeva lahing.
• Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend
• Eesti muistne vabadusvõitlus Lahing Tallinna all, Valdemar II
• Eesti muistne vabadusvõitlus Rootsi
• Eesti muistne vabadusvõitlus Eestlaste “taassünd” 
• Eesti muistne vabadusvõitlus Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine
• Eestlaste allajäämise põhjused
• Vana-Liivimaa piiride kujunemine.
• Slide 24