Eestlaste muistne vabadusvõitlus

tamm, pilleriin

Eestlaste muistne vabadusvõitlus (0)

5 VÄGA HEA

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Tallinn 2012
Eellugu
Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 . aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele . 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu.
1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco , kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184 . aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard , kes 1186 . aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich , hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased , kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata . Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata.
Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold . Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.
1199 . aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206 . aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist.
konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks.

Muistne vabadusvõitlus

Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale
Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle
Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused 1208. aastal
Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale , piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus, kroonik Henriku teateil suuresti tema pillimänguosavuse tõttu.Pärast eestlaste taandumist ründasid latgalid pealike Russini ja Waridote juhtimisel veel
Sõjategevuse jätk
Sõjategevus orduvägedega
Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210 . aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215 . aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased . Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnustpiiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217 . aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu
Taani vägede maaletung
1219 maabusid Lindanisa (praeguneTallinn) linnuse juurde Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna jaPõhja-Eesti ning asusid läbi viima taanlaste kontrolli all olevates piirkondades elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist .
Rootsi vägede maaletung
1220 . aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega . Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud Lihulasse kaitsemeeskonna, pöördus kuningas Rootsitagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustikuus piirasid saarlaste linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte
Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud.
1222.- 1223 . aasta ülestõus
1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril . Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn).1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti . Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, kust saabus ka Viljandisse väikesearvuline vene kaitsesalk. 1223. aasta augustis aga vallutas linnuse tolle aja andekamaid ja kogenumaid väejuhte kogu Liivimaal – Lippe Bernhard , pärast kahenädalast piiramist.Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l, kes oli sellel ajal kogu Põhja-Euroopat hõlmava Taani suurriigi valitseja konflikt vasallidega Põhja-Saksamaal ning taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel.Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine
Ordu ja Taani võimuvõitlus
1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma , jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese . 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks.Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna.1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kirik esindajate ( piiskoppide ja orduvägede) ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid.Peale ordu kaotust Saule lahingus (Päikeselahing) 1236 . aastal toimus veel üks suurem ülestõus Eesti piires, kuid seegi ebaõnnestus.
Lahingud

Taani sõjakäik Saaremaale, 1206
Otepää lahing, 1208
Võnnu piiramine, 1210
Ümera lahing, 1210
Turaida lahing, 1211
Viljandi lahing, 1211
Lehola lahing, 1215
Riia lahing, 1215
Soontagana lahing, 1215
Otepää lahing, 1217
Soontagana lahing, 1217
Madisepäeva lahing, 1217
Lindanise lahing, 1219
Lihula lahing, 1220
Tallinna piiramine, 1221
Saaremaa lahing, 1222
Soela lahing, 1223
Teine Ümera lahing, 1223
Viljandi lahing, 1223
Tallinna piiramine, 1223
Tharbata lahing, 1224
Novgorodi Vabariigi ja Mõõgavendade ordu vahelisest sõjategevusest Eesti- ja Liivimaal vaata Mõõgavendade ordu

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pilleriin tamm Õppematerjali autor

piiskop meinhard liivimaa taanlaste mõõgavendade mõõgavendade ordu Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui

Ajalugu

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada

Ajalugu

doc

Eestlaste Muistne vabadusvõitlus

EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist,

Ajalugu

docx

Muistne Eesti Vabadusvõitlus

kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse, mille piiramine aga nurjus. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti nende nõudmisel üheltpoolt eestlaste ning teiselt poolt sakslaste ja latgalite vahel

Eesti ajalugu

doc

Muistne vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel

Ajalugu

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.

Eesti ajalugu

ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. · Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210

Ajalugu

rtf

Liivima ristisõda kordamine

aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid. Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine 1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks 1196 - Meinhardi surm 1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks 1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla 1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine 1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine 1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta 1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk