Kas vajame filmi/seriaali muistsest vabadusvõitlusest? Läbi ajaloo on Eesti pidanud sõdima oma vabaduse eest, kaotades palju elusid, kannatades palju, kuid samas tõstnud rahvustunnet ja kindlustanud meie riiki. Suuremad sõjad vabaduse eest on pandud ühise nime alla: muistne vabadusvõitlus. Kuid kas inimesed teavad sellest piisavalt, või oleks vaja luua film muistsest vabadusvõitlusest? Termin eestlaste muistne vabadusvõitlus võeti kasutusele 1920. aastate Eestis ja see sidus kahte suuremat võitlust vabaduse eest. Juba 13. sajandil oli Muinas-Eesti peaaegu ühtne riik, mille rahvas tegutses koos. Baltisakslased, pidades Eestit niiöelda metsikuks maaks, tõid siia ristiusu ja üritasid seda eestlastele peale suruda, kuid see vaid tugevdas rahvustunnet ning sundis eestlasi enda huvide ja uskumuste eest seisma.
1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, pagulus, reetmine Gert Helbemäe 1913-1974 Sündis Tallinnas Kalamaja linnaosas ärimehe pojana. Õppis Prantsuse lütseumis. Töötas ajakirjanduses ja raadios
Nagu näiteks lõbusat ja rõõmsameelset samas ka mõtisklevat. Samuti on levinud ka "depressiivse ümbritsev" heli. Peamisteks instrumentideks on kitarr, trummid ning lisaks bass. Lisaks nendele lisanduvad viiul, vile, flööt, torupill jne.Põhiliselt oleneb rahvapillide valik bändi kodumaast. Eestis tuntuim folk metali bänd on Metsatöll.Bänd alustas tegevust 1999.aastal. Enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga.
Metsatöll Maksim Borodavin 11. Klass Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Ansambli nimi on vana eufemism sõnast hunt ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga. Ajalugu •Metsatöll alustas tegevust 1999. aasta 24. veebruaril kolmeliikmelisena ning toona esitati eepilisi heavy metal-lugusid mõningate mõjutustega Eesti folkloorist. •2000. aastal ühines ansambliga Lauri Õunapuu ehk Varulven. •2001. aastal lahkus senine bassimängija Andrus ja tema asemele tuli Raivo Piirsalu. Lauri Õunapuu: torupill, laul, kitarr, kandled, viled, muud rahvapillid. Raivo Piirsalu: basskitarr, laul. Marko Atso: trummid, laul. Markus Teeäär: laul, kitarr. 2011. aastal ilmus bändi viies album „Ulg”, millest sai Universal Musicu enimmüüdud Eesti artisti album vähem kui kahe kuuga. Samuti tõi plaat Me...
tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest isikust, kes Metsakalmistule ümber maeti. Looming • Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. • Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. • Bornhöhe katsetas veel mitmes žanris, kirjutas satiirilise jutustuse "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892; eriti tuntuks on saanud selle jutustuse esimene osa "Kuulsuse narrid"), reisikirju ("Usurändajate radadel", 1899) ja realistliku lühiromaani "Kollid" (1903). • 1893 keelas tsensuur ajaloolised jutustused. Seepeale, 41-aastaselt
käitusid sakslased Lembitu pead Liivimaale (Riiga) viies just nii, nagu oleks neil õnnestunud tappa eestlaste kuningas. Me võimegi Lembitut nimetada Eestimaa kroonimata kuningaks. (Helme, M. 2010). Mis meelitas võõrvallutajaid Eestimaale? Minu arvates kõik röövretked, vallutused saavad alguse inimlikust ahnusest ja võimuihast. Suurt rolli mängis ka Eesti geograafiline asend: kes omas Eestit, sel oli ka kontroll Läänemere üle. Muinaseestlaste vaprast vabadusvõitlusest on kirjutanud paljud eesti kirjanikud paeluvaid lugusid. Enamik meist teavad ja on ehk ka lugenud Mait Metsanurga “Ümera jõel”, Enn Kippeli “Meelist”, Aadu Hindi “Vesse poega” või Eduard Bornhöhe “Tasujat”. Inspiratsiooni on autorid saanud ajaloost, aga enamust neist lugudest peaksin väljamõeldisteks. Pidades muistset vabadusvõitlust tegelikkuseks, saab toetuda Henriku Liivimaa kroonikale, Põhja-Eestis Taani Hindamisraamatule ja teistele naaberrahvaste ürikutele.
1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lembitu eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( "Henriku liivimaa kroonika") Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlemis-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi. 5. Eestlastel polnud ühtsust, üksmeelt. Linnused LINNUS KES KES PIIRASID ? MILLAL ? KAITSESID ? OTEPÄÄ EESTLASED RISTISÕDIJAD 1208 VÕNNU RISTISÕDIJAD EESTLASED 1210
asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz Siiditee-tähtsaim kaubatee Euroopa ja Aasia vahel Muistne vabadusvõitlus. 1208-1227 Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus Kaupmehed koondusid gildidesse Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell
Heitke seljast undrukud, me See metslane on näljane murrame kui marutuul Ja tal ei pruugi saada küllalt Huvitavaid fakte ansambli Metsatöll muusikavideo "Küü" võtted toimusid Tallinnas Kalev Spa basseinis kuni nelja meetri sügavusel vee all. Pärast muusikavideo tegemist müüdi oksjonil oma pillid maha. Kogu tulu annetati Tallinna Loomaaiale hunditarandiku rajamiseks. Enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. PILDID Kasutatud allikad http://www.metsatoll.ee/et/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Metsat%C3%B6ll http://www.sasslantis.ee
Eesti hea raha eest maha müüa. Eesti rahval oli jäänud muistsest vabadusvõitlusest soov olla vaba, mitte rõhujate võimu all. Saksa suurvürst ja Poola Selleks, et säilitada Harju-Viru otsustati kuningas August II, vaherahu Venemaaga, Taanlaste poolt maha müüa Ajend Vene tsaar Peeter I ning nõustus ordumeistri ja Saksa ordule. Selle
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Malev Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et
mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused eksisteerivad alateadvuses, psühhika ei suuda nendega toime tulla, samas mälestus
1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. 1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna. Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. Ka "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina
3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli 1219 Tallinna ja jäi püsima. 9) Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk? 9.1) Ta oli Venemaal poolel. Lääne-Eesti oleks saanud tema vürstiriigiks. 10) Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. 10.1) Liivi ordu. 10.2) Saare-Lääne piiskopkond. 10.3) Tartu piiskopkond. 11) Kus asus Liivimaa tänapäeva Eesti alal? 11.1) Lõuna-Eestis.
inimese loomingu ajaloolisele tähtsusele. Paljud teosed omavad väga suuri ajaloolisi väärtusi, millest on võimalik teada saada vastava aja kohta selle traditsioone või ka tähtsaid sündmusi. Praegu koolis õpetatavast ajaloost pärineb suur osa säilinud kirjutistest erinevatest aegadest. Eesti ajalugu konkreetselt puudutab näiteks raamat ,,Henriku Liivimaa kroonikad", kus on juttu eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Kuigi kõik need andmed ei pruugi olla sajaprotsendiliselt täpsed, võime siiski tänu neile ette kujutada, mis toimus vastavatel aastatel. Oleme jõudnud järeldusele, et kirjanduse väärtus ei seisne mitte ainult meelelahutuses, vaid omab nii vaimset kui ka ajaloolist väärtust. Igas teoses on mingi sõnum, mida on autor tahtnud meile edastada ja mille oleme me ise suutnud sellest välja lugeda. Minu jaoks on kirjanduse igavene sõnum tema olulisus ja
- Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu. 2. Henriku Liivimaa kroonika kui peamine kirjalik ajalooallikas Liivimaa ristisõja algjärgust ja eestlaste muistsest vabadusvõitlusest: - teada Henriku isikut- oli Liivimaa kroonika autor, lätlaste preester ning tegutses ka tõlgina. - osata hinnata kroonika tähtsust ajalooallikana- Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas. - osata selgitada/põhjendada kroonika autori suhtumist/hoiakut käsitletud sündmustesse ja isikutesse (tendentslik/subjektiivne/erapoolik või objektiivne/erapooletu)- oli usaldusväärne ja erapoolik
Minu arvamus ühtib Jakobsoni omaga, keeleta ei ole ühtsustunnet ega rahvust. Veel paarsada aastat tagasi ei peetud eesti keelt isegi üleskirjutamise vääriliseks aga praegu räägib seda keelt umbes miljon inimest. Meil on ühine minevik, mida peaks teadma iga ,,õige" eestlane. Eestlane ei ole koguaeg vaba olnud vaid kõigest viimased kümme aastat. Alati on meid juhtinud ja rakkes hoidnud võõrvõim, kas oli selleks Rootsi, Saksa või Venemaa. Alates Muistsest vabadusvõitlusest on olnud eestlane orjaikkes. Spordist lähtudes on eestlane alati oma sportlastele kaasa elanud. Eestlastena oleme rahul vaid parimaga. Meie ühtekuuluvustunne sõltub paljuski sellest, kuidas Eestil parasjagu läheb. Ma arvan, et me kõik olime rõõmsad , et oleme eestlased, kui suusatajad tõid taliolümpiamängudelt koju kolm kõige säravamat medalit. Aga kui läheb kehvemini, siis teeme näo, et sellist Eestit ei ole me küll tahtnud.
Kirjavahemärgid: koma kasutamine Materjal 10. klassile I. ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinn...
Liitu. Kümned tuhanded eestlased kas küüditati Siberisse või arreteeriti ja hukati. 1941.aastal tungisid sakslased Balti riikidesse. Saksa okupatsioon kestis Eestis kolm aastat, 1944.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti teistkordselt. Kümned tuhanded eestlased põgenesid Läände, kodumaale jäänutelt võeti nende varandus maa, kari, kauplused ja vabrikud. Kõik eraettevõtted riigistati ning vene keel muudeti jälle riigikeeleks. Eestlased ei loobunud aga kunagi vabadusvõitlusest. 23.augustil 1989 moodustasid kaks miljonit Baltimaade inimest Balti keti, enam kui 600km pikkuse elava inimahela Tallinnast Vilniuseni. Sama aasta novembris kuulutas Ülemnõukogu Eesti Nõukogude Liidust sõltumatuks. 1991.aasta augustis sai Eestist iseseisev riik. Eesti sai hakata tegema koostööd teiste Euroopa riikidega. Juba iseseisvumise aastal (1991) liitus eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. Aastal 2004 astus Eesti Euroopa Liitu ning ühines NATOga
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus, milles osalesid eestlased ja ristisõdijad. Muistne vabadusvõitlus algas sakslaste rüüsteretkedega Ugandisse ja Otepää linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad. 1208 aastal, kui alustati Ugandi ja Sakala ründamisega, oleksid eestlased pidanud koondama oma väed ning vastulöögi andma ja ristisõdijaid täielikult ära ehmatama. Kahjuks sõdisid siis ristisõdijate vastu vaid Sakala ja Ugandi enda võitlejad. Kuigi nad kaitsesid oma maakondi edukalt, kandsid nad...
Mõningad suuremad teatrid asusid ka Tartus Vanemuine, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Laval mängiti nii operette kui ka oopereid ja ballette. Väikestes linnades või külades, olid oma näiteringid, kus sai rahvale vahest ka etendusi mängida. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri ala tegevaid inimesi koondas Eesti Nätlejate Liit, mis tegi näitlejate jt elu lihtsamaks. Esimene täispikk mängufilm "Mineviku varjud" linastus 1924. aastal ja see kajastas muistsest vabadusvõitlusest. Esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis aga kuus aastat hiljem. Eesti filmioperaatorid said kõige rohkem kuulsuse dokumentalistika vallas. Eestlased hakkasid üha rohkem osalema olümpiamängudes. Paljud tõid kodumaale isegi olümpia kuldmedaleid. Kõige rohkem tegelesid eestlased maadlemise ja tõstmisega, aga palju tegeldi ka korvpalli ja võrkpalliga ning kergejõustiku ja laskmisega. Et teistel liiga igav poleks,
arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised. f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi
Loomingu koha pealt jõuab inglismaal avaldada mitmeid poeeme. Neid kutsutakse idapoeemideks. Üks pealkiri on ,,Gjaur". Seal kesksel kohal romantiline kangelane, vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest. Trotsib maailma pahesid, kuid selle juures pessimist,etei ole usku ja lootust. Euroopas ringi, peatub Sveitsis, kus tutvub perekond Shelly, kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas üha rohkem huvitama kreeklaste käekäik. Kreeklased olid tol ajal türgi impeeriumi võimu all ja ta hakkas toetama kreeka vabadusvõitlust. Rahaliselt et ostis relvi jms. See jaht millega Shelly purjetas, uppus ja see kirjanik suri ja siis ta pühendas kreeklastele ja ostis laeva jms. Samas polnud kreeklastel ka üksmeelt ja bairon püüdis neid ühendada, aga ta kaugele ei jõudnud. 1824 aastal malaariasse suri
Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936. aastal toob Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudelt 2 kuldmedalit. Eesti meeskond on kahekordne maailmameister laskespordis 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. Eestlane Ahto Valter ületab väiksel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis aastail 1938-1940 Eesti lipu purjejahil esimest korda ümber maailma.
jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. 1207 – liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. 1211 – Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu 4
valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Korraldati näitusi, konsterte ja näitemänge. Kooli ehitamiseks vajalik summa saadi kokku ning Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse osteti maja. Kahjuks ei õnnestunud Aleksandrikooli eesti keelsena avada, küll aga venekeelsena. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid Jakobsoni lugemisõpikud, milles oli palju tekste eestlaste ajaloo kohta. Räägiti muistsest vabadusvõitlusest, erinevatest raskustest, millest eestlased läbi on käinud. Nendega sisendati lastele austust oma maa, keele ja kultuuri vastu. Koolidele lugemisõpikute tegemine oli väga tähtis ning väga hea idee, kuna kui varasest east alates lapsele eestimeelsust sisendada, võib kindel olla, et lapsest kasvab tubli patrioot, kes hoiab eesti vaimu sees. Erinevaid üritusi, organisatsioone ja seltse loodi palju. Rahva ühtekuuluvustunde suurenemisel mängisid need suurimat rolli
lahing Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leetu, MO hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru) 1 4) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) 1186 piiskop Meinhard asub liivlaste seas ristiusku levitama (misjon) 1198 piiskop Berthold toob kaasa esimesed ristisõdijad 1199 pühitseti Liivimaa piiskopiks Breemeni toomhärra Albert, kellest saab vallutussõja peamine organiseerija ja juht. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja purjetas Väina (Daugava) jõe suudmesse. Vallutused saavad sisse tõelise hoo
sümfoonilised suurvomid kui ka kamermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu- keskuseks kujunes tln kolme kutselise teatriga. Silmapaistvaim roll oli Estonial see oli rahvusteater. Graafikutest tuntus eduard vilde skulptorid jaan koort ja anton starkopf. Hariduselu- mindi üle emakeelsele õppele, lihtusati koolisüst. töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, ehitati koolimaju, 6-klassiline koolikohtustus. Taheti rohkem kutse õpilasi. 1924- eestibesimene fil mineviku varjud vabadusvõitlusest. spordis olid tähtsaimad maadlemine ja tõstmine.
Valitsuse osaks on siiski luua võimalused ühiskonna arenguks ja inimesel tuleb ise kohaneda ühiskonna normide ja võimalustega ja leida endale koht ja võimalused toimetulekuks. Sellel teemal arutlemine on täiesti mõttetu, sest lõpuks jõutakse ikka selleni tagasi, et süüd tuleb otsida kõigepealt ise endast ja alles siis hakata teisi süüdistama. Kõige suuremat muret tekitab minus turvalisus. Meil on tulnud rinda pista mitme vastasega alates Muistsest vabadusvõitlusest, kuni oma riigi taastamiseni. Kas siis Eestis on turvaline elada, kui meie ida-naaber on agressiivne ja alati valmis sõjalisse konflikti astuma? See sisemine valu ja kartus Eestlaste hinges, mille on põhjustanud vene rahvas omalajal on säilinud tänapäevani. Muret suurendas veelgi Venemaa sõjaline rünnak Gruusi vastu. Viimane konflikt Venemaa ja Gruusia vahel tekitab palju küsimusi - kas on ilmtingimata vaja muuta enda riiki teadlikult huvitavamaks ja lahendada kõik sõjalisel tee
.................6 Pildid...................................................................................................................7 ,,Vaid vaprust".....................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................9 Biograafia Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistest vabadusvõitlusest. Ansambli nimi on vana eufemism sõnast hunt ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga. 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja- kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest, kellest üks oskas natuke kitarri tinistada, teine tundis kedagi, kes päriselt ka trumme mängis ning kolmandal kibeles keelel ühele hevibändile igati sobilik ürgse kõlaga nimi Metsatöll. ,,Metsatöll" on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti
ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased,
Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose ,,Kalevala" ainetel loodud kooristseenis ,,Raua needmine" (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Võttes kokku oma elutöö, kasutas Tormis 1999. aastal koostatud kollaaz-kantaadis ,,Sünnisõnad" solistidele, sega-, mees- ja lastekoorile ning sümfooniaorkestrile fragmente poole sajandi jooksul loodud tähtsamatest teostest. PALA ANALÜÜS "Meil aia äärne tänavas" Pala on kirjutatud Lydia Koidula samanimelise luuletuse tekstile, mis räägib lapsepõlve mälestustest. Nostalgilisele tekstile on Tormis loonud kurva, kuid lootusrikka seade.
· Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti
· Mis on barokk ja klassitsism? Võrdle neid omavahel (erinevused-sarnasused)? Tunnus BAROKK KLASSITSISM Aeg, 17.sajand 17.sajand Koht Itaalia, Hispaania Prantsusmaa kirjandusliigid Komöödia Komöödia tragöödia Tragöödia eepos aforismid tunnused 1. Metafoorsus, allegooria, 1. Kord ja korrapärasus sümbolid 2. Otsekohesus 2. Vastandid, kontrastid 3. Mõistus, ratsionaalsus 3. Maise elu tühisus 4. Aja-, koha-, ja ...
sajandi esimesel poolel kohata paljude teiste rahvaste nimekaid kunstnikke ka kirjanikke. Eriti rohkesti ole nende seas poola pagulasi. Frédéric Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Muusiku isa, prantslane Nicolas Chopin saabus nooruses Prantsusmaalt Poolasse ja võttis koos poola patriootidega osa Poola vabadusvõitlusest. Pärast mässuliste lüüasaamist jäigi ta Poolasse ning töötas õpetajana. Kutsutud Zelazowa Wola krahvi lastele prantsuse keelt õpetama, tutvus ta krahvi kauge sugulase, majapidajanna Justyna Krzyanowskaga ning 1806 nad abiellusid. Peale väikese Fryderyki sündi 1810.a. koliti Varssavisse, kus pereisa töötas lütseumis prantsuse keele ja kirjanduse õpetajana. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozardiks". Juba 7-aastaselt kirjutas
vangi ja sureb ränkade haavade tagajärjel. Goethe püüab kangelaste mälestust teosega päästa. Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" peategelane hella hingega. Armub imekaunisse neiusse Charlottesse , kes on juba kihlatud. Werther, sügavas kurbuses, lõpetab enesetapuga. Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Goethe saab kutse Weimarilt õukonda. Võtab ette pikad Euroopa reisid. Muljed jõuavad teostesse. ,,Egmont" madalmaade vabadusvõitlusest. ,,Iphegeneia Taurises" Trooja sõja müütide ainel värsstragöödia. ,,Torquati Tasso" renessansiajastukuulsast poeedist. Järgmiste teostega pöördub tagasi oma probleemide juurde. ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad", ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" kunstniku kujunemise lugu. ,,Kõik, mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist." ,,Igasugused kahtlused saab kõrvaldada üksnes tegutsemisega." ,,Üksnes tegu tõestab armastuse
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
Vene kirjandusloo perioodid. Keskaja kirjandus 11-17.saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eel...
Talupojad kutsub endale juhiks. Sattub vangi ja sureb ränkade haavade tagajärel. ,,Ma dramatiseerisin, tahan päästa kangelastegelast." Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" Hella südame ja hingega poeet. Armub Charlottesse, kes on juba kihlatud. Werther lõpetab elu enesetapuga. Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Saab kutse Weimari õukonda, mille ta vastu võtab. Tegeleb riigiasjade+ kirjaniku tööga. Euroopa reiside muljed on loomingus. ,,Egmont" madalmaade vabadusvõitlusest. Suundub antiikaega ,,Iphigeneia Taurises" (trooja sõja müütide ainetel). Renessanssiajastu kuulsast poeedist ,,torqeato Tasso" Järgmiste teostega pöördub tagasi kaasaegsasse perioodi ,,WilhelmMeistri õpiaastad", ,,Wilhelm Meister rännuaastad" kunstiku elu kujunemine. ,,Kõik mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist" ,,Igasuguseid kahtlused saan kõrvaldada üksnes tegutsemisega" ,,üksned tegu tõestab armastuse jõudu"
asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz Siiditee-tähtsaim kaubatee Euroopa ja Aasia vahel Muistne vabadusvõitlus. 1208-1227 Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus Kaupmehed koondusid gildidesse Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell Saja-aastane sõda Jeanne d´Arc Sõda ja Jeanne d´Arc Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel
Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Sellesse teosesse kätkes G palju omaenda läbielamistest. Noor Werther elab ja mõtleb Rosseau vaimus; ta on andekas, hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane. *1787- ,,Egmont" Madalmaade vabadusvõitlusest Hispaania ülevõimu vastu. 1789- ,,Iphigeneia Taurises"- Trooja sõja mustendeist, Aischylose ,,Oresteiast" ja Euripidese teosest ,,Iphigeneia Aulises" pärineva süzee töötlus; 1789- ,,Torquato Tasso"-suure renessansipoeedi elust. *1796-,,Wilhelm Meisteri õpiaastad"; 1829- ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" see kujutab kunstnikuisiksuse kujunemisteed, mille elutarga juhtmõtte sõnastab G ise: ,,Kõik, mis meiga juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist."
Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose ,,Kalevala" ainetel loodud kooristseenis ,,Raua needmine" (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Eesti muusika ühes tippteoses, 1980. aastal loodud kantaat-balletis ,,Eesti ballaadid" (Lea Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks. Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli ...
vastu hakata ja aidata Läti seaduslik valitsus taas võimule;Nõnda nõudsid emotsioonid- sajanditega kogunenud kibedus baltisakslaste vastu- kui ka realpoliitika;Võnnu ümbruses taas ägedad lahingud; Lahingud Võnnu all ; vastased enamvähem võrdsed;saksl. Realvastus oli parem; eesti sõdurite motivatsioon ja moraal olid kõrged(mindi ju kätte maksma pikaaegse alanduse ja ebaõigluse eest ning võtma revansi paljude kibedate kaotuste eest alates muistsest vabadusvõitlusest. Seepärast ehtisid sõdurid oma rongid kaskedega ja sõitsid lauldes vaenlastele vastu;Ernst Põdder, polkovnik Nikolai Reek jpt.19, juuni alustasid sakslased pealetungi kogu rindel ja hakkasid eesti vägesid tagasi tõrjuma;eesti vägede tsentrist murti läbi sest jõud olid ebavõrdsed;Soomsurongidel õnnestus saksalaste edenemist mõnevõrra pidurdada ja siis hakkasid Lode jaama juures rulluvasse tulemöllu saabuma
üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega. Muuseumi praegusesse asukohta, Viimsi mõisa, ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Kogude kaasaegne eksponeerimine ning põhjaliku ülevaate andmine Eesti sõjaajaloost alates viikingiajast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni Kaitseväe tänaste välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargi sügavusse peidetud Viimsi mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks.
(liivlased 1206-1207, latgalid 1208, Kuramaa 1267, semgalid 1290 tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 Saule lahing Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leedu aladele, Mõõgavendade ordu (MO) hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru ehk Liivi Ordu) 5) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) Sajand Olulisemad sündmused 12.saj · 1143 rajati Lübecki linn, mis kujunes Läänemerel saksa kaupmeeste olulisemaks tugipunktiks. · 1184 tulevane piiskop (1186 1196) Meinhard alustas Väina jõe alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd.
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eest...
Uus maailmapilt Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised.Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid.Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poole...
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
idamaaga. ,,Gjaur" seal kesksel kohal on romantiline kangelane, keda seostatakse vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest trotsib maailma pahesid. Kuid kõige juures pessimist, sest tajub et ühiskonda ei saa muuta, sest mass on allaheitlik ja pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale, läheb mandri euroopasse. ,,Chilloni vang" räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Üha rohkem hakkas talle korda minema kreeklaste käekäik. Kreeklased olid Türgi impeeriumi ikke all. Aga Byronile olid kultuur ja rahvas sümpaatsed ning hakkas toetama Kreeka vabadusvõistlust. Enne surma jõudis kirjutada mõningad teosed. Nt. ,,Don Juan". Käsitleb, et Don Juan pole kees, kes ei kasuta ära naisi vaid vastupidi. Don Juan satub erinevatesse riikidesse. Byronil on ka mõned tuntud draamateosed, kellest kõige tuntum on ,,Kain", mis on piibliteemaline ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
