Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sõjaretked" - 111 õppematerjali

sõjaretked - suunatud Tartu ja Otepää vastu.
thumbnail
15
doc

Tśingis-khaan

Alles kolme aasta pärast kui oli alistanud pool Hiinat, pöördus ta tagasi oma stepilaagrisse. Ägades määratu sõjasaagi all. Pool malevat jättis ta Hiinasse, kuid teise poole juhtis ta ise läbi kõrbete ja mägede läände järgnevatel lahingutele. Sest khaanide ahnus ja lihtsate nomaadide nälg oli ülisuur. Sõjamehed nurisesid, et khaanid võtsid parimad sõjasaagid endale, et kehvikutele anti jätised. Tuli ettevõtta uued sõjaretked , et tatarlased ei hakkaks jälle maha nottima üksteist ning omi khaane. Tingis-khaan juhtis läände üksteist korpust. Igas korpuses kümmetuhat tatarlasest ratsameest. Iga ratsanik vedas enesega kaasas teist varuhobust, aga vahel kahtegi. Tatari kagaanil oli kokku sada kümme tuhat ratsanikku, kes asusid läänt vallutama. 8 VALLUTUSED JA MONGOLITE JULMUS...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Nimetu

Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...

11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

Kõik see-peitmine,linnuste rajamine viitab üldisele sõjakuse tõusule. Sündmused lõunaaladel keskmisel rauaajal.-idaslaavlased hakkasid põhjapiirkondadele mõju avaldama, tungima nende aladele. Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viikingid

Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika...

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

-13. sajand Itaalia kaupmehe poeg Marco Polo suundus kaubandusretkele Aasiasse India ja Hiinani sattus vangistusse kirjutas kirju sellepärast on tema avastustest teada 15. sajand teadlikud uute piirkondade otsimised ja kaubarännakud Eeldused ja põhjused eurooplased ihaldasid idamaade rikkusi teadmised jõudsid Euroopasse araablaste kaudu vajadus väärismetallide järele kuulujutud rikastest valitsejatest + kulukad sõjaretked otsitakse teadlikult alternatiivi kauplemisele araablastega araablased võtsid vaheltkasu laevade areng täiustunud karavellid, mis võimaldasid kaugemale sõita kompassi kasutuselevõtt oldi tutvutud araablaste geograafiliste teadmistega omavaheline rivaalitsemine Euroopa suurriigid Hispaania ja Portugal Itaalia kaubalinnad Veneetsia tedlikult investeeriti Hispaania ja Portugali esiletõus mereriigid ning kuni 15...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse ­ Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad ­ kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust ­ 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi....

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustusaeg

saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassile

Ida ­Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele( sest isa pärandas talu vanimale pojale). Viikingiteks siirdusid ka pealikud(kuningad), kes olid alla jäänud poliitilise ühendamisega seotud võistluses. Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud varanduslik diferentseerumine. Viikingite retked Viikingite laevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid suured kilbid...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Ameerika põliskultuurid

Ka maiad ohverdasid inimesi. Nad pidasid maist ja surmajärgset elu võrdseks ning nende meelest oli inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik; see oli jumalatele ja esivanematele meelepärane ning tagas viljakuse ja õitsengu. Hilisemal ajal võeti ette suurejoonelisi ehitusprojekte, milleks talupojad pidid eraldamatoiduaineid ja tööjõudu. Sõjaretked , mida korraldati peamiselt vangide hankimiseks ja ohverdamiseks, kahandasid drastiliselt elanikkonda. Põllumajandus varises kokku, see tõi kaasa ka linnade allakäigu. Aastal 950 oli juba enamik maiade linnu rusudes, kuigi hiljem elustusid need uuesti. Maiad elavad veel nüüdki Kesk-Ameerikas. Linnad Maiade algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador, mis rajati 150 a. eKr, ja kus 100 a. pKr elas 80 000 inimest. See jäeti maha umbes 150 a. pKr....

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Ajalooline keskaeg: · Varakeskaeg ­ rahvaarv püsiv või Euroopa hõredalt asuatatud aladel kahanev. · Rahvaarvu kasvuperiood 10. - 13. saj, kõrgkeskaeg, rahvaarv kasvas 2 ­ 3 korda. · 14. saj keskapaik, kui rahvaarv kahanes kuni 15. sajandi II pooleni, mil hakkas taas tõusma. Hiliskeskajal sõjaretked , majanduse allakäik. Hiliskeskajast kõige rohkem allikaid, parem rahvaarvu jälgida. Keskmine eluiga madal, lastesuremus suur. Pühakute imeteod sisaldavad tavaliselt toidumuretsemist. 10. - 14. sajandi alguses soodne kliima põllumajanduseks. Naise ühiskondliku seisundi paranemine, nt rüütlite daamikultus, trubaduuride laulud. Keskaja II poolel eluiga keskmiselt umbes 40 ­ 50 aastat, vanadus loeti saabunuks varem kui meil, aadlimeestel vanadusenõtrus u 60...

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esiajalugu

· ,,Gilgames" ­ veeuputuse müüt VANABABÜLOONIA (17921595 a eKr) o Hammurapi AKADI RIIK (23342193 a eKr) ­ sumerid sulandusid o Babüloni valitseja o Semiidi rahvas ­ sõjakad o Osav diplomaat o Sargon o Hammurapi koodeks Sõjaretked vahemere äärde o Hetiitide sissetung...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

peiteleiud). · Suhted Skandinaaviaga: - Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega. - Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. - Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjaäikudel Eestisse. - Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjaretked raugesid. - Alates 12.sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Viikingid ja nende kultuur

wikipedia.org/wiki/Viiking http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik http://www.tapeedil.com/rootsi/ruunid/ruunid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vanem_Edda http://et.wikipedia.org/wiki/Thor Inimene, ühiskond, kultuur II Keskaeg ja varauusaeg XI ajaloo õpik, peatükk 7. Viikingid ja nende kultuur SISUKORD Sissejuhatus Viikingite varustus ja sõjaretked Viikingite välimus Rjurik Ruunikiri Ruunikivid Kirjandus Usundid Kokkuvõte Pildilisa Kasutatud kirjandus Kallavere Keskkool REFERAAT VIIKINGID JA NENDE KULTUUR Koostaja: Dmitri Kuznets Õpetaja: Ailar Lyra Maardu 2009 KOKKUVÕTE Viikingid, normannid, varjaagid-kes nad ka poleks, tunneme neid kergesti teiste rahvaste seas ära....

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus Ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale

Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked , mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest....

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaja periood

Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader. Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid, kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Leidub pihkvas. Hakati neid rajama u 5- 6 saj. Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus viitab rahututele aegadele. Selle põhjuseks võib olla nt naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged. Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele, milles oli oluline roll ülikutel. Põhjuseks ka rahvastikuränded. 7)Eestlased muinasaja lõpul: peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli kõrgel tasemel. Kasvatati: nisu, kaera, herneid, ube jne. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimisse tuli ka kolmeväljasüsteem: 1. talivili. 2. suvivili. 3. kesaks. Selle kõrvalt tegeldi ka loomakasvatusega...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa ­ kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik ­ serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka kronoloogiline ülevaade - spikker

/// Hellenismiperiood 338-30a eKr Aastatel 334-326 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis välja Indiani. Kreeka lähinaabrid olid kõik kreeklaste ülemvõimu all. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Pärast A.Suure surma suurriik lagunes ja tekkis nn hellenistlik kuningriik (mitu). Kõik Kreeka linnriigid olid sellel ajal Makedoonia ülmvõimu all. Aleksandri sõjaretked vallandasid kreeklaste masilise räne Idamaadesse, suure populaarsuse saavutis linn Aleksandria Egiptuses. Alates II sajandist hakkas aga Rooma laienema ning hellenid kaotasid maid, aastal 30 langes viimane hellenistlik riik - Egiptus....

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vanad idamaad

Dheba valitseja ühendas uuesti riigid. Aasta jooksul toimus 3 riigipööret. Arenes kaubandus ja hinnad, kujunes välja spetsialiseerumine. Enamus elanikest tegeles maaharimisega. Preestritel oli suur võim ja valitsejatele nad ei allunud. Elu jooksul ametit vahetada ei tohtinud ­ see oli päritud. Tugevnes ja kasvas sõjavägi, valiti välja kõige tugevamad relvakäsitsejad. Sõdurite elukutse. Tehti esimesed suuremad sõjaretked . Esimesed tehti lõunasse Senu Serti poolt. Vallutas Niiluse teise kärestikuni. Tungiti väljapoole Egiptust Palestiina alale. Keskmise riigi lõpul ehitati välja uus pealinn ­ Hani. Laiendati põllumaid, tehti pikki kaubaretki. Käidi tihedamini kulda toomas. 1700 suri järjekordne dünastia välja ning riik lagunes. Üleminekuperiood 1700-1562 eKr. Õnnetuseks ründasid ohtlikumad vaenlased ­ hüksoslased. Tegemist oli karjakasvatajatega, trumbiks oli ratsavägi....

Ajalugu
171 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

Pippin Lühike Frankide kuningaks sai 751. aastal Karl Martelli poeg Pippin Lühike. Pippin pani aluse Karolingide dünastiale. Pippin lühike oli ka see Frangi riigi kuningas, kes andis Paavstile Rooma ümbruses asuvat maad ja seetõttu sai 756. aastal tekkida Kirikuriik. Karl Suur Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (768-814). Oma võimuloleku aja jooksul pidas ta umbes 50 sõjaretke, millest praktiliselt kõiki juhtis ta ise. Tema sõjaretked toimusid: 1. Kirde suunas ­ sõditi saksidega aastakümnete vältel. 2. Kagu suunas ­ sõditi avaaridega. 3. Lõuna suunas ­ sõditi langobardidega. 4. Edela suunas ­ sõditi araablastega. Nende sõdade tulemusena tekkis Lääne-Euroopasse hiigelriik, mida migis mõttes võib võrrelda ka Rooma impeeriumiga. Paavsti soovil krooniti aastal 800 Karl Suur itaallaste, roomlaste keisriks. Frankidele jäi ta ikka kuningaks. 843...

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

AJALUGU KT MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Peamised kihelkonnad: Vaiga, Mõhu, Alempois, Soopoolitse, Nurmekund Maakonnad(8 suuremat): Virumaa, Järva, Harju, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi Eellugu: · Ristisõjad olid Euroopa feodaalide sõjaretked idamaadesse eesmärgil vabastada Püha Maa · Enamus Euroopat oli ristiusustatud v.a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. ­ rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel...

Ajalugu
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun