Muinasaeg Eestis ( tabelid ) (2)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Muinasaeg
Periood
Aeg
Tööriistad
Oskused
Eluviis
Muu
Keskmine kiviaeg ehk mesolii-tikum
9000 – 5000eKr
* kivist, luust ja sarvest ning väga paljud puus
* tulekivi parim, selle kõrval kasutati kvartsi ; neist valmistati väikesi tööriistu; tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks
* moondekivimid – kivikirved, puuvarre külge nahkrihmaga
* luud ja sarved – ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad , talbud, naasklid
kõplalaadsed esemed juurikate kaevamiseks
* kalastamine (ahingud, luust õngekonksud, kalatõked, algelised võrgud ja mõrad)
* veelindude ja vee äärde tulnud metsloomade küttimine
* tule tegemine
* jaht – põdrad ja koprad (viskeodad, vibu ja nooled, püünised ja lõksud); abilisteks koerad
* rannarahvas tegeles hülgeküttimisega
* korilus – marjad , taimed, juurikad, pähklid ja seened
* tööriistade valmistamine
* asulad veekogude läheduses
* liiklemisvõimalused jõgedel
* elati 15-30 liikmeliselt, koosnes 2-4 perest
* rändav eluviis, elukohta vahetati püügiaegade ja korjeperioodist sõltuvalt
* ajastu lõpul aastaringsed asulad ja ka Saaremaale paigale jäämine
* püstkodad
* IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula
* enne Pulli asulat avastati Kunda Lammasmägi, mis on Pullist noorem
* Kunda asula järgi Kunda kultuur, mis on levinud Lõuna-Soomest Leedu lõunaotsani
* rahvas lõunapoolt
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum
5000 – 1800eKr
* savinõud, mis valmistati savist , millesse segati teokarpe, taimi, kivipurdu; tehti ka liuataolisi ( taldrikud )
Kammkeraamika
* paremini valmistatud savinõud
* moondekivimitest hoolikalt lihvitud kirved ja talvad
Nöörkeraamika ( venekirves kultuur)
* venekirved, sissepuuritud silmaaukudega ja hoolikalt lihvitud
* kivi- ja puukõplad
* parem lihvimisoskus
Kammkeraamika
* tööriistate valmistamis- oskused arenenud
* kunstitase – kujukesed , kasutatakse ehetena
* küttide, kalastajate ja korilaste õitsenguaeg (loomade käitumine, taimi ja omadusi)
* täiusliku püügivahendid
* keraamika, ehete tegemine
Nöörkeraamika
* loomakasvatus – kitsed , lambad , veised ja sead
* maaviljelus- oder , nisu ja kaer
* aletamine
* kalastamine ja jaht
Kammkeraamika
* asulad veekogude ääres
* elamud ridastikku uksega vee poole
*suured neljakandilised ja postidel tuginevad hooned
* potid toidu hoidmiseks/säilitamiseks
Nöörkeraamika
* asulad piirkondades, kus oli rohumaad loomadele ja sobivat mulda maaviljeluseks
* alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt
Kammkeraamika
* levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal
* surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi põrand alla
* lahkunutele kaasa ehteid , nuge, amulette
Nöörkeraamika
* levis Volga jõest Reini jõeni, lõunast Alpideni
* kalmistus asulatest väljaspool kõrgematel küngastel
* surnud asetati maasse külili kägerasse ja käed pea alla (kinni seotud vahel, vb hakati kartma);
* hauda midagi kaasa
Pronksi-aeg
1800 – 500eKr
* metallist tööriistad
* pronksesemed – sirp , kirved
* pronkstoore (tina + vask)
* pronks kallis, kasutati ikka kivi
* töötlemisoskusete areng (parandamine ja ümberehitamine)
* karjakasvatus (lambad, kitsed ja veised) ja maaviljelus (nisu ja oder)
* küttimine ja kalapüük
* alepõllundus (sise-Eesti)
* kindlustatud asulad (Saaremaal ja Põhja-Eestis)
* nelinurksed palkelamud
* enamus elasid avaasulates
* üksiktaluline asustus ja põllumaa eraomandus
* kivikirstkalmed
* laevkalmed
* põletus- ja laibamatused
* muistsed põllud Saha -Lool
* rannikupiirkond ja sisemaa (hõredalt asustatud), rannikupiirkond arenenum
* varanduslik ebavõrdsus
* Iru asulas „kuningas“
* esimene sõjategevus
Eelrooma rauaaeg
500eKr - 50pKr
* rauast tööriistad ja relvad
* kohalik raud - soorauamaak
* raua töötlemine
* jõukamaad talud , võim ümbruskonna üle
* kindlustatud asulad jäeti maha
* tarandkalmed
* harvemini põletatult
* süvenes varaline ebavõrdsus
* esimesed linnused
Rooma rauaaeg
50 – 450pKr
* raud esemed - kirved ja noad
* kasutusele vikatid ja sirbid
* sõled, ripatsid , ehted
* põlluharimine koos karjakasvatusega
* käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine
* ehete tegemine
* üksiktalulise maaviljeluse õitseaeg
* rauasulatuskohad (Tartu, Saaremaa)
* suured talud (ülikud)
* mõju Rooma impeeriumilt
* tüüpilised tarandkalmed (ristkülikud ja kividest laotud müürid)
* maeti enamasti põletatult
* vähesemad panused kaasa, uhkemad panused Kesk- ja Lõuna-Eestis
* vahetuskaubandus naabritega (karusnahk)
* rahu aeg, ilma sõdateta
* Tacituse poolt nimetati aestid
Keskmine rauaaeg
450 – 800
* puuadrale rauast otsad
* relvad
*hõbe ja kuld esemed
* mõõgad, võitlusnoad
*põllumajandussüsteem – ribapõllud
*kaheväljasüsteem (üks osa põllu all, teine puhkas (kesa), kasutati karjamaana)
* relvade valmistamine
* künnipõllundus ( ader )
* avaasulad, koosnesid mitmest talust, kujunesid külad
* ühiskonna kihistumine
* linnused (kaitseks)
* vanad tarandkalmed, kivikalmed
* kaasa panek vähenes
* liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eesti), põletusmatused, väheste panustega
* rahutu aeg (sõjakäigud ja röövretked)
* rahvaste liikumine ( hunnide liikumine)
Noorem rauaaeg
800 – 1200/
1227
* noad, (sõja)kirved, sirbid, vikatid
* relvaseppade toodang: relvad, hõbestatud odaotsad, mõõgapidemed, mõõgateramikke
* pronksehted
* hõbeehted
* kaalud hõbeda kaalumiseks kauba vastu
* kaheteralised mõõgad, vibud ja nooled
* kilbid, kiivrid , rõngassärgid
* saag
* põlluharimine kõrgel tasemel (talirukis, nisu, kaer, hernes , oad)
* kolmeväljasüsteem (talivili, suvivili, kesa)
* loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead ja kanad)
* küttimine ja kalapüük
* metsamesindus, mesi ainus magusaine
* rõivaste valmistamine
* käsitöö
* liiklusvahendite valmistamine
* metalli töötlemine
* sõjaline tase, linnuste piiramine
* relvade valmistamine
* ringvall-linnuste rajamine
* asustus tihenes
* üks adramaa taluperel
* suitsutuba - väike, palkidet, köeti ilma korstnata kerisahjuga; rehielamu eelkäia
* talud lähestikku ja moodustasid küla
* sumbküla- talud keset põlde tihedalt koos; Lääne- Kesk- ja Põhja- Eestis ja Saaremaal
* ridaküla- voortel rajati talud ridastikku; Ida- Eesti
* hajaküla- künklikul maastikul , talud üksteisest kaugemal; Lõuna-Eesti
* venelaste poolt nimetati tsuudideks
* 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas Tartusse tugipunkti
* 150 000 inimest
* rauatootmiskeskused (Virumaa, Põhja-Saaremaa)
* kaubandus (vahetus- ja vahenduskaup)
* varalinnaline asula Tartu
* ranniku kaubakeskus Tallinn
* 45 kihelkonda, 8 maakonda (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala), väikemaakonnad? (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana)
* rahvakoosolekud
* riikluse kujunemis alged (ühistegevus)
* I võrdsed, II ebavõrdsed majanduslikult
* maksustamisüksus e. vakus
* rööv- ja sõjakäigud
* malev, koosnes ratsa- ja jalameestest

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merku15 Õppematerjali autor

Suur tabel muinasaja periodiseeringuga. Iga perioodi kohta on kirjas aeg, tööriistad, oskused, eluviis ja kõik muu. Tabel on koostatud õpiku ja õpetaja antud materjali järgi. Kasutasin seda arvestuseks õppimisel.

muinasaeg keskmine kiviaeg mesoliitikum noorem kiviaeg neoliitikum kammkeraamika nöörkeraamika pronksiaeg eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg keskmine rauaaeg noorem rauaaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.

Ajalugu

odt

Muinasaeg

Perioodi nimetus Vanem pronksiaeg Noorem pronkisaeg Eelrooma rauaaeg Kultuur/aeg 1800-1100 a ekr 1100-500 ekr 500 ekr 50 pkr Asukohad Muhu, Võrtsjärve Lääne- ning Põhja- Kagu-Eesti, Põhja- ümbrus Eesti ning saared Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest Levik suur Leiud Pronksesemd, odaotsad Põllujäänused, Esimesed rauast (kivihunnikud) esemed Asulad/elamud Kindlustatud asulad, Kindlustatud asulad

Ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

pdf

Eesti muinasaeg

AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud

Ajalugu

docx

Muinaseesti periodiseering

PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla *neljakandilised *kal

Eesti ajalugu

docx

Muinasaja perioodid

Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirve

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu

500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) Keskaeg Uusaeg Lähiaeg 1561 1918 Algas kirjalike allikate tekkega.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid