Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni (0)

Eesti ajaloo I kontrolltöö
Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku . Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima-sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad
Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud , linnused , asulakohad , tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks.
Muinasaja periodiseerimine :
Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg
Kiviaeg :

• Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000)
  
• Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000)
  
• Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800)
  

Pronksiaeg :

• Vanem pronksiaeg(1800-1100)
  
• Noorem pronksiaeg(1100-500)
  

Rauaaeg:

• Vanem rauaaeg
  
  • Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr
    
  • Rooma rauaaeg 50-450
    
• Keskmine rauaaeg 450-800
  
• Noorem rauaaeg
  
  • Viikingiaeg 800-1050
    
  • Hilisrauaaeg 1050-1200
    

Ajalooline aeg:Periood keskaaja algusest kuni tänapäevani . Seda uuritakse kirjalike allikate toel.
Eesti keskaeg- 1201-1558
Eesti uusaeg- 1558-1900
Eesti uusimaeg e. Lähiajalugu 1901- tänapäev
Kirjalikud ajalooallikad:

• Saxo Grammaticus
  
• Liivimaa vanem riimkroonika
  
• Läti Henriku Liivimaa kroonika
  

Kiviaeg:
Pulli asula- vanimasulakoht Eestis , 9000 ekr.Kõik mesoliitikumi asulad k.a Pulli asula kuuluvad Kunda kultuuri alla.
Kunda kultuur:
Suur osa maast veel vee all. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja metsloomi . Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena. Liikuvad asulad.Töö ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning puust. Kivimitest parim- tulekivi , kvarts- väikesed tööriistad. Suuremate tööriistade valmistamimseks kasutati moondekivimeid mida sai lihvida. Kivikirved konarlikud ja sõlmitud varda külge nahkrihmaga.Luu- ja sarvesemete rohkus. Elatusalad: kalastamine, jaht - koerad olid olemas jahimeestel, hülgeküttimine. Söögiks kala ja liha ning loodusannid- taimed, marjad, juured jne.
Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum: See algas Keraamika kasutuselevõtuga- savinõude valmistamine. Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Samuti kasutati nõusid ka toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks.
Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur
Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega- neid tehtid kammi meenutava esemega. Levis Lõuna- Lätist Põhja-Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres ning ka mererannal ja väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamine oli rohkem arenenud . Matmiskombed : maeti asula territooriumile mõned isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, ehteid , merevaiku- eluks teises ilmas. Suhteliselt kõrge kunstitase -vooliti erinevaid kujusid. Palju oli õpitud tundma kalapüügi saladusi.
Nöörkeraamika kultuur / venekirveskultuur : (3000 ekr)
Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teine tunnus, et venet ehk paati meenutava, hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Rahvastik tegeles loomakasvatusega( kitsed , lambad, veised sead) ning ka maaviljelusega( oder , nisu, kaer ).Asulad paiknesid piirkondades, ks leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks.Asustus liikus veekogudest eemale. Matmiskombed: kalmistud asulatest väljaspool veidi kõrgematel küngastel. Surnuid hakati kartma.
Pronksiaeg: Eestis Asvakultuur
Vanem pronksiaeg: Metall esemeid jõudis Eesti alale vähe ja need olid rohkem uhkustamiseks. Kasutati edasi veel neid kivist, luust ja sarvest materjale.
Noorem Pronksiaeg: Ehitati Kindlustatud asulaid.-inimtekkeliste või looduslike takistuste tõttu raskendatud juurdepääs. Kuid elati ka ava asulates. Iru- kindlustatud asula- küngas, Asva „Linnamäe põld“Matmiskombed: rajati maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid- ringikujulised, selle keskele laotud kirst , kuhu sängitati surnu.- maaomanike perede matmispaik . Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks- Rannikuppirkond ja sisemaa. Peamised elatusalad: karjakasvatus ja maaviljelus. Pronksitooret toodi Skandinaaviast.Jahve kivi- vilja jahuks muutmine. Üksiktaluline asustus ja varanduslik ebavõrdsus hakkas kujunema.
Rauaaeg:
Eelrooma rauaaeg:Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed. Kivikirst kalmed . Lohukivid . Uued põllud korrapärasemad. Hiljem tekkisid tarandkalmed - koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkse kujuga. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soo- rauamaak .Kasutati rauasulatusahje- lõõtsaga pumbati õhku et püsiks kõrge temperatuur.üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus.Esile oli kerkinud jõukamad talud , millel oli võim oma naabruskonna üle.
Rooma rauaaeg:Rooma impeeriumi mõju kogu Põhja- euroopale . Tüüpilised Tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid müürid.Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Tüüpilised tarandkalmed levisid nüüd ka sisemaale.Peamine elatusala: põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kaubandushuvi nüüd lõunas. Võõramaa kaupmehi huvitas eelkõige merevaik ja karusnahad. Arenes kaubavahetus ja sellega jõudis eesti pinnale ka pronksmünte.
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg:
Hakati ehitama linnuseid. Need ehitati järskudele nõlvadele. Samuti tehti kunstlikke valle- liivast ja palgist seinad.vallikraav ja müürid.
Mägilinnnus-rajatakse künkale
Neemiklinnus-neemikuna lõppevale otsale püstitatud
Ringvall-Linnus-vallid tehti ise paekivist , tasasele maale
Kalevipoja säng-rajatud voortele
Avaasulad paiknesid linnuste naabruses ja seega tuli neid vaadelda kui linnus-asulaid.hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa( kesa ) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed .Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus. Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega :elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi.Eesti oli viikingite kaubateede läheduses.nii jõudis siia ka araabia esemeid. Skandinaavlased korraldasid eestisse mitmeid sõjaretki. Lahingutes hukkunutele püstitati rootsis ruunikive.Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid algselt rahumeelsed.Eesti oli kauba vahendajaks läänemere ja venemaa vahel.hiljem suhted vana-vene riigiga teravnesid. Kiievi vürst tegi 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma nime Juri põhjal Jurjeviks.1030-1061-eestlased nurjasid venelaste tõsise vallutuskatse-võitlus vene vürstidega.
Eestlased muinasaja lõpul:
Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes.Elatusalad: Peamine tegevusala oli maaharimine .Levis enamasti talirukis.Maa suurust arvestati adramaades - põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Lisandus kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa.Lisaks tegeldi loomapidamisega- veised, lambad, kitsed, sead, kanad .Küttimine ja kalapüük-toidu hankimiseks. Metsamesindus. Käsitöö areng:igapäevaseid tööriistu valmistasid sepad, kes kasutasid eesti soomaagist saadud rauda. Kujunesid ka suuremad rauatootmiskeskused. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele.Hõbeehted. Kaubandus: Eestit läbisid kaubateed - läänemere ja venemaa vahel.Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodi- hõbe, pronks, riided, luksuskaup. Vastu anti karusnahka ja vaha. Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus - kaup osteti edasimüügiks.Hõbe oli peamine vahetusväärtus.Varalinnaline asula-tartus, tallinnas. talud ja küla:eestlaste elamuks oli suitsutuba - suhteliselt väike, ilma korstnata. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad(lääne, kesk ja pähja eestis)- kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.Ridakülad(ida-eestis)-talud ridastikku. Hajakülad(lõuna eetsis)- talud paiknesid üksteisest kaugemal. Kihelkonnad ja maakonnad :teatud külad moodustasid kihelkonna- tähtsaim haldusüksus.Nende liitumine maakondadeks. Rahvas ja ülikud: Toimunud oli kihistumine ja võim oli rikamate käes. Talupojad pidid maksma ülikule andamit.Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse . Sõjaline tase: rajati suuremad ja võimsamad ringvall- linnused. Relvastuse olid odad , sõjakirved, mõõgad. Sõjavägi-malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Suhted naabritega:1187. Vallutasid eestlased, kurelased ja karjalased rootsi linna Sigtuna . palju korraldati sõjaretki.
Muinasusund :
Maailmanägemus oli animistlik- nad hingestasid kogu maailma enda ümber. Muinasaja inimesed olid animistid sest nad olid tihedalt seotud loodusega ning arvasid et kogu elus ja eluta loodusel on hing.
Vaimses elus oli tähtsal kohal usund . Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, mille oli seos mõistega püha.Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat.Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused kinniskuistised- kalmed, ohvrikivid jne. Vägi:muinasusundi põhimõiste- vägi.arvati et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge võis olla ka sõnades.Inimesed, kes oskasid nõiduda, haigusi ravida nimetati tarkadeks.Hing:Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hinge kehast lahkuda.. Surnutele pandi hauda kaasa lisaks ehetele veel töö ja tarberiistu, relvi nig toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu. Mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Suhtumine loodusesse :Kui inimene rikkus või kahjustas midagi siis võis loodus talla samaga vastata.Vaimud, Haldjad , jumalad:koduhaldjas- Tõnn, setudel viljasalves- Peko. Taara , Uku- jumalad.Ohvripaigad:heatahtlikkust jumalate jms vastu näidati ohvriandidega.Parim päev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati-piima, verd, vilja, loomi. Ennustamine , maagia, nõidumine:Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ristiusu mõjud:11. Saj hakkas katolikukirik tundma huvi ka eesti ristiusustamise vastu. 1070. A läänemere maade ppiskop- Hiltinus. 1167 . A eestimaa piiskop- Fulco, tema abiline- Nicolaus . Ristiusule polnud rahvas vastu.