Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasaeg (Eesti) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Muinasaeg
Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr).
Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr
pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis
on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni
Leedu lõunaosani.
Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada,
küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi . Paremad
liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis
koosnesid 2-4 perest .
Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ,
sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid
annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna
seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi . Nendega tehti väikesi
tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks.
Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida
Muinasaeg-Eesti #1 Muinasaeg-Eesti #2 Muinasaeg-Eesti #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lisku Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Muinasaja periood

rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed,

Ajalugu
thumbnail
4
odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted)

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muinasaeg Eestis ( tabelid )

vibud ja nooled * rõivaste valmistamine Saaremaal * 45 kihelkonda, 8 maakonda * kilbid, kiivrid, * käsitöö * ridaküla- voortel rajati (Virumaa, Rävala, Järvamaa, rõngassärgid * liiklusvahendite talud ridastikku; Ida- Eesti Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, * saag valmistamine * hajaküla- künklikul Ugandi ja Sakala), * metalli töötlemine maastikul, talud üksteisest väikemaakonnad? (Alempois, * sõjaline tase, linnuste kaugemal; Lõuna-Eesti Nurmekund, Mõhu, Vaiga,

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi

Ajalugu




Kommentaarid (1)

creiziman profiilipilt
creiziman: oli väga palju kasu (Y)
20:47 21-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun