Muinasaja periood (0)

Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg . Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000-1500). Pronksiaeg - vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma (500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200).
1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised , mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi (terav) kvartsi (lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine , jaht .
2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri aja asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres peamiselt, ka mererannikul. Jahi ja tööriistade valmistamis oskused oli varasemaga tublisti arenenenud. Tuntud on nende matmiskombed , kus surnud maeti asula territ või elamu põranda alla. Leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika- levis u 3000 a eKr. Uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga kultuur. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Iseloomulikuks on ka venet meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja mille oli puuritud augud. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega, millel oli nüüd suurem tähtsus. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Asulad paiknesid piirkondades kus leidus rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks.
3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa . Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus - viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega.
4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused , rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak . Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus.
5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed , mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand …, peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 – 20 surnukeha .
6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust. Eristatakse mägilinnuseid- mis on rajatud üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsalr püstitatud linnuseid. Ringvall linnused- rajati ka juba vanemal rauaajal.seda ümbritsesid üksikud madalad vallid, rahvapärane nimetus on maalinn . Linnus asula- avaasula paiknes linnuse läheduses, nii vaadeldigi neid L- a- tena. Suur osa rahvast elas tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmest talust. Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad. Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader . Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid , kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Leidub pihkvas. Hakati neid rajama u 5- 6 saj.
Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus viitab rahututele aegadele. Selle põhjuseks võib olla nt naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged . Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele , milles oli oluline roll ülikutel. Põhjuseks ka rahvastikuränded.
7)Eestlased muinasaja lõpul: peamine tegevusala oli maaharimine , mis oli kõrgel tasemel. Kasvatati: nisu, kaera, herneid, ube jne. Maa suurust arvestati adramaades . Põlluharimisse tuli ka kolmeväljasüsteem: 1. talivili. 2. suvivili. 3. kesaks. Selle kõrvalt tegeldi ka loomakasvatusega.(hobused, lambad kitsed etc.). rohkem peeti koduloomi. Toitu hangiti ka küttimise ja kalapüügiga.arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati tasemel ning kvaliteetseid relvi . Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele- sõrmused, ketid jne.
Kaubandus: eestit läbisid kaubateed , mis ühendasid läänemere lääne ja lõuna rannikut venemaa linnadega. Hakkas üha tihedamini liikuma saksa kaubamehi. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega (sool, hõbe, pronks etc.) olulisel kohal oli ka vahenduskaubandus - osteti edasi müügiks. (karusnahad, vili, vaha etc). hõbedat kasutati kui maksevahendina.
Talud ja külad: eestlaste elamuks oli suitsutuba . Suht väike palkidest hoone. Seal kuivatati vilja pärast lõikust. Rehielamu eelkäija. Olid erinevad külade tüübid: sumbküla- talud tihedalt koos, ridakülad, hajakülad.
Kihelkonnad ja maakonnad - teatud piirkonna külad mood kihelkonna. Kokku eestis oli u 45 nii u 13 saj. Need liitusid omakorda suuremateks maakondadeks, mida oli 8. oli märgata riikluse poole pürgimise algeid.
Rahvas ja ülikud: ühe versiooni järgi olid enamik eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Rikkamat kihti võeti lihtsalt kui jõukamaid talupoegi, madalaim kiht oli sõjavangidest orjad . Viimasel ajal on aga tähendatud, et muinasaja lõpul oli majanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond diferentseeritud. Valitseva kihi mood rikkad suuromanikud. Elanikkonna mood talupojad- maaomanikud. Külad olid jaotatud maksustamissüsteemideks e vakustesse.