1. MUINASAEG

1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE

1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused:

• Arheoloogia
  
• Keemia
  
• Zooloogia
  
• Bioloogia
  
• Antropoloogia
  
• numismaatika
  
• Etnoloogia
  
• Rahvaluule
  

• ARHEOLOOGIA
  

- Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal
- Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised
- Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed
- Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted , töö- ja tarberiistad jms

• KEEMIA
  

- Määratakse leidude vanus

• ZOOLOOGIA
  

- Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal
BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik

• ANTROPOLOOGIA
  

- Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms.

• NUMISMAATIKA
  

- Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted

• ETNOLOOGIA
  

- Maarahva ehitistes , kommetes, esemetes jm võib olla säilinud veel mitmeid elemente, mis ulatuvad muinasaega

• RAHVALUULE
  

• Rahvaluules esineb sageli vanu pärimusi.
  

Eesti ajaloo periodiseering protsentides

1.2.KIVIAEG EESTIS

• MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. – V at e.Kr.)
  

Arheoloogiline kultuur- Sarnaste muistete rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade eluviisi ühelaadilisust
Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades.
Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle.
Töö- ja tarberiistu valmistati luust , sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele.
Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos.

• NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. – II at keskpaik e.Kr.)
  

1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis)
Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks . Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos.
Venekirveste kultuur sai alguse u III at algul e.Kr. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate kästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Tegeleti juba algelise karjakasvatuse ning maaviljelusega, kuid tähtsal kohal olid siiski ka jaht ja kalapüük. Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades.