Muinasaja konspekt (2)

5 VÄGA HEA

Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine
Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase - ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis.

Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused
Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid , maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule ,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika.

Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega)
Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad .
Kiviaeg, mesoliitukum (9000- 4900 ekr) Neoliitikum (4900-1800 eKr) Pronksiaeg (1500- 500 eKr)
Rauaaeg Varane rauaaeg 6. sajand eKr – 1. sajand Vanem e. rooma rauaaeg 1. sajand – 5. sajand Keskmine rauaaeg 5. sajand – 8. sajand Noorem rauaaeg 9. sajand – 13. sajand

Mesoliitikum Eestis
8 aastatuhande keskpaigast pärineb praegu vanim teadaolev inimeste pesitsuspaik Eestis nimega Pulli asula. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kivimitest kasutati tööristade valmistamisel tulekivi, kuna tulekivi leidus Eestis vähe, siis kasutati küllalt arvukalt kvartsitükke. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Eestimaa esimesed asukad pole kadunud päris jäljetult, kuna olid üheks komponendiks meie rahva pikas kujunemisloos.

Neoliitikum ja kammkeraamika
Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist , mille sisse segati kivipudru, tekarpe ja taimi. Umbes 3300 eKR jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende pind oli kaunistatud Kammi meenutava riistaga valmistatud lohukesed ja väiksemad täketest read.Enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumsega Eesti aladele. Sisserändajad olid kütid ja kalastajad , kelle tööriistade valmistamisoksused olid paremad. Muutusid ka matmiskombed . Surnud sängitati asula territooriumile ning lahkunutele pandi kaasa ehteid või mõni noake. Märkimisväärne oli ka kõrge kuntsitase. Luust ja merevaigust vooliti erinevaid kujukesi, mida kasutati ehetena. Kammkeraamika kultuur levis peaaegu kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks.

Venekirveste kultuur
Umbes 2500 eKr jõudsid Eestisse uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel näärij’ljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed.Kalmitud ise paikensid veekogu lähedal künkal. Hoimud tegelesid juba algelise loomakasvatusega. Sammuti seostatakse maaviljeluse algust Eestis venekirveste kultuuriga. Tegemis on indoeurooplastega. Uued hõimud elasid kammkeraamika rahvastikuga mitmeid sajandeid kõrvuti ja rahumeelselt. Eestlastele iseloomulikud sinised silmad ja heledad jooksed on tunnus mille kujunemisel mängis teatud rolli ka venekirvestekultuur.

Pronksiaeg
Kolm ja pooltuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed . Mitmelpool mujal tõi pronksi kasutuselevõtt kaasa majanduse arengu ja ühiskondlike suhete elavnemise, Eestis ei toonud aga antud ajastu esimene pool kaasa suuremaid muutusi. Pronksist muretseti vaid kõige vajalikemaid tööristu, kirveid. Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks . Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Kindlustatud alades ostati nüüdseks juba ka ise pronksi ümber valada. Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng.

Varajane rauaaeg
6 sajandil eKr jõudsid Eestisse esimesed raudesemed. Varasel rauaaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid . Seega varane rauaaeg inimeste elus mingit põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. Seetõttu nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaaega ühiselt varaseks metalliajaks. Varem maeti siin surnuid maasse kavatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealeid kalmeehitusi- kivikirstkalmeid. Samuti ehitati Ojamaa eeskujul ka mõned laevkalmed . Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Vel levisisd Eestis muitstsed väikeselohulised kultusekivid . Majanduse areng hakkas kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Olulist osa etendas raua kasutusele võtt põllumajanduse arengus. Tänu metallkirvesele hakkas levima aletamine . Juba varasel rauaajal hakkas levima ka söödiviljelus. Põldude rajamine muutis elanikud omakorda paiksemaks. Eestlased kujunesid tänu sellele väga paikseks ja kodukohta armastavaks rahvaks.

Rooma-rauaaeg
Kannab sellist nimetust , kuna sel ajal avaldas hiigelsuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja- Euroopale , sealhulgas ka Eestile. Elanike peamiseks elatusalaks olid kojunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. See tõi omakorda kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Põllumajanduse kõrval arenes ka kasitöö, kuna Eestisse jõudis pronksi juba suurtes kogustes . Kaubavahetus suundus Rooma impeeriumi suunas, kust hangiti põhiliselt pronksi. Eestlasi huvitas karsnahk ja põhjapoolsete metsade karusnahad. Toimusid muutused matmiskombestikus, kivikalmed moodustusid suurematest kividest laotud müüridest, mis olid ristkülikukujuliselt. Selle tõttu nimetatakse matmispaiku tarandkalmeteks. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Matmiskommete omapära ja erinevate ehetetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli sõdadeta ajajärk.

Keskmine rauaaeg e. Viikingiaeg
Keskmisel rauaajal muutusid olud Eestimaal rahutusk. Hakati ehitama linnuseid, Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. –kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt kõrgemale keskosale. Ringvall-linnuseid iseloomustab õmber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kuni 11 sajandi keskpaigani olid linnused pidevalt asustatud. Keskmisel rauaaajal maeti sageli edasi vandesse olemasolvatesse tarandkalmetesse. Olulise muutusena hakati nüüd panustena lisama relvi . Alates 5-6 sajandis sagenes eheete, relvade ja tööriistade peitmine. Kogu Ida- Euroopa põhjapiirkondadele hakkasid sel ajal mõju avaldama idaslaavlased . –keskmisel rauaajal elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubteede vahetuse lähedusse, saagad kõnelevad ka viikingite sõjakäikudest Eestisse. Eestlased muutusid ajapikku piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et katsta oma vabadust.

Elatusalad muinasaja lõpul
Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine , mis arenes jõudsalt edasi. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega. Tatud osa oli ka küttimisel ja kalapügil. Arvestatavtähtsus oli ka metsmesindusel. Suur osa tarberiistu valmistati igas peres omal käel, Omaette käsitooaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus ka esivanemate kaubitsemine lähemate naabritega . Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega.

Elamud , külad (külatüübid)
Eestlased elasid valdavalt maal. Kujunes välja universaalne rehielamu. Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel tekkisid ridakülad, kus rajati talud ridastikku. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad., kus talud paiknesid üksteisest kaugemal.

Kihelkonnad ja maakonnad
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13 sajandiks oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.)Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse tendentsid, mis viitasid riiklikuse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess.

Sõjaline tase
Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Ag-ajalt tehti vastastikkuisd rööv- ja sõjakäike. 11 sajandil keskpaiku jäeti mitmed väiksed linnused maha ja rajati suured ja võimsad ringvall- linnused. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad . Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli moodustatud malev mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Kuni muitse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks.

Naabrid ja suhted nendega
Hendriku Liivimaa kroonika järgi esines eestlaste ja latalgide vahel sageli tülisid ja relvakonflikte. Jätusid ka Rootsi ja Taani katsed Eesti alistamiseks ja rahva ristimiseks. Ida poolt polnud 12 sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud väiksemateks osadeks . Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.

Muinasusund
Ei ole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast eestlaste muinasusust. Pika ajaloo jooksu tegid usulised vaated läbi siin mitmeid muutusi. Eriti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe kontakt naaberhõimude- ja rahvastega. Pheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Vägi võis olla inimestes, objektides ja isegi sõnades.Samuti oli ka hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega.

Jumalad, haldjad , vaimud ja suhtumine loodusesse
Usuti , et looduses esines vaime ja haldjaid , kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses. Võreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusuneid on märgata kärgjumalate vähesust. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Hendriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega. Usuti, et ka loodusel on oma hing, seda nimetatakse animismiks. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust, kuid ei peetud endid loodusevalitsejaks.

Ohverdamine ja ohvripaigad
Vaimude jms heatahtlikkust prooviti saavutada andide toomisega . Selleks olid kindlad paigad , hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka ohvriallikad. Ohverdamine toimus enamasti pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti „Pühat päeva“ neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri kuid on teateid, et vahel ka vangistatud vaenlased.

Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid
Eesti olipeaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile , kus Baltikumi ristimist peeti kultuuri toomiseks seni metsikule maale, kus varem sisuliselt mingit ühiskondagi ei olnud.

Kolme esimese piiskopi tegevus
Esimeseks Liivimaa piiskopiks sai koorihärra Meinhard . Algul püüdis jätta muljet, et ta eesmärgiks on üksnes usukuulutamine. Peagi sai liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid, mistõttu ristitud pesid ennast Väina jões ja saatisd ristimise Saksamaale tagasi. Järgmine piiskop oli Berthold , kes läks liivlastega tülli ja oli sunnitud Saksamaale tagasi pöörduma. Kolmandaks piiskopiks oli Albert . Temast sai vallutussõdade peamine organiseerija ja juht. Kogus korraliku ristisõdijate väe ja vallustas Eesti ja Läti ala, mida hakati edaspidi nimetama Maarjamaaks.

Võitlused Eestis 1208- 1212
1208 algas võitlus Eestimaa pärast. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mida põhjendati ühe ammuse vahejuhtumiga. 1210 toimus Võnnu piiramine. Linnust rünnati kolmpäeva ja neljanda päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu , millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku.

Toreida vaherahu, suhted venelastega
1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. Eestlasi sundisid rahuvahel’birääkimsitele pinevad vahekorrad venelastega. 1212. Aastal tulid venelased suure väega Eestisse. Kuna sakslasi Järvamaal eest ei leitud, siis liiguti Harjumaale ja hakati piirama Varbola linnust. Seega olid vabadusvõitluse esimesel perioodil eestlaste ja venelase suhted üsnagi teravad. Venemaa tõttu oli Pihkva isegi teatud määral sakslaste liitlane.

Võitlused 1215- 1217
1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased . Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud.

Taanlased Põhja-Eestis, rootslased Läänemaal
1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril . Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1220 aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi . Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis andis neile usku oma jõusse.

Eestlaste ülestõus

Tartu ja Saaremaa alistamine
Saaremaa lahing toimus 1222. aastal saarlaste ja taanlaste vahel, kui taanlased üritasid Saaremaal kanda kinnitada.1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased püüdsid linnuse rajamsit takistada ja lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma saarlase ettepanekuid. Lõpuks anti linnus saarlastele nign saarlased lõhkusid linnuse maatasa. Tartu lahing, mis toimus 15. augustil 1224 orduvägede ja eestlaste ning venelaste vahel. Tharbatu piiramine oli viimane lahing muistses vabadusvõitluses Eesti mandril. 1223. aastal piirati Tarbatu linnust viie päeva jooksul, kuid suutmata tugevat linnust vallutada rööviti peale piiramist ümbruskonda ja lahkuti peale seda röövsaagiga Liivimaale

Eestlaste allajäämise põhjused
Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Ned said kasutada paremat relvastust ning võisid täiendada väge uute meestega. Vallutajad kasutasid head strateegiat vallutades liivlased , latalgid ja eestlased ükshaaval. Eestlaste sõjaväe korraldus oli orienteerunud üksikute sõjakäikude jaoks. Eestlastel polnud veel riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid närgad. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine naaberrahvastega.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 98 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

98 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ee33 Õppematerjali autor

muinasaeg konspekt jääaeg eesti maastiku kujunemine muinasaja periodiseerimine mesoliitikum neoliitikum venekirveste kultuur pronksiaeg varajane rauaaeg keskmine rauaaeg elatusalad elamud jpms

Sarnased õppematerjalid

sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas

Ajalugu

doc

Muinasaeg eestis

1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA

Ajalugu

docx

Eesti muinasajal

(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö. Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 9)Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 10)Noorem rauaaeg: eestlased muinasaja lõpul Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. a)Elatusalad

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.-Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid-eestlaste nimetus. Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid. Elatusalad- maaharimine-. kas. erinevaid adratüüpe-konksader(ühesahaline), harkader(kaheharuline).Kolmeväljasüsteem- põllu üks osa talivili, teine suvivili ja kolmas kesas.Loomapidamine-veised,hobused,lambad,kitsed,sead, kanad.Küttimine,kalapüük-põdrad,metssead,kitsed,jänesed jne.kalapüük sisevetel.Metsmesindus Käsitöö areng-ise valmistati oma tarbeks(raua tootmine ja töötlemine

Ajalugu

pdf

Eesti muinasaja ja muistne vabadusvõitlus

poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus, karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi

11.klassi ajalugu

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

Keskmine Rauaaeg · u. 450-800 pKr. · Keskmisel rauaajal tekivad uuesti külad( üksiktaludest tekkisid külad) · Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt).Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall) Linnused pidid paiknema külade läheduses. Põletusmatus, maeti tarandkalmetesse ja kivivarekalmistutesse . (Rohkelt relvaleide). Hakkas toimuma kihistumine, Eesti-sisesed pinged. Naabrite sõjakus mõjutas Eestit. *Sündmused lõunakaares- Idaslaavlased tulid mööda Dnepri jõge, vallutasid soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid.

Ajalugu

docx

AJALUGU

MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilu

Ajalugu

docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku

Ajalugu

Rohkem sarnaseid