50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f
Tartu kaitsmine-sakslaste võim suurenes jälle, hakkas piiramine, sakslased vallutasid linnuse tormijooksuga. nüüd oli terve eesti mandriosa vallutatud sakslaste poolt.Lõppvaatus Saaremaal 1227.-sakslased kogusid suure väe,mindi Muhu linnuse alla,paljud eestlased tapeti,sakslased tungisid linnusesse;edasi liiguti Valjala alla,eestlasid asusid läbirääkima ,ristiti kogu Saaremaa.Muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule ja sellega lõppes ka muinasaeg. Allajäämise põhjused-sõjaline ülekaal oli vastase poolel,ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega; neil oli parim relvastus,samuti täiendasid nad vägesid pidevalt,lisaks pidid eestlased võitlema taani ja rootsiga,vallutajate taga seisis,rooma-katoliku kirik;eestlaste ühistegevus ja sõjaväekorraldus oli nõrk, eestlastel polnud ühtne riik väljakujunend+koostöö puudumine naaberrahvastega.
olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted · ETNOLOOGIA - Maarahva ehitistes, kommetes, esemetes jm võib olla säilinud veel mitmeid elemente, mis ulatuvad muinasaega · RAHVALUULE - Rahvaluules esineb sageli vanu pärimusi. 1 Eesti ajaloo periodiseering protsentides 1.2.KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.) Arheoloogiline kultuur- Sarnaste muistete rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade eluviisi ühelaadilisust Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades.
Perioodi nimetus Vanem pronksiaeg Noorem pronkisaeg Eelrooma rauaaeg Kultuur/aeg 1800-1100 a ekr 1100-500 ekr 500 ekr 50 pkr Asukohad Muhu, Võrtsjärve Lääne- ning Põhja- Kagu-Eesti, Põhja- ümbrus Eesti ning saared Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest Levik suur Leiud Pronksesemd, odaotsad Põllujäänused, Esimesed rauast (kivihunnikud) esemed Asulad/elamud Kindlustatud asulad, Kindlustatud asulad
Pronksiaeg-(2000-500 eKr) levisid pronksesemed (Eestis ainult sissetoodud esemed), valdavalt luu ja kiviesemed.Rauaaeg-(900 eKr 1000 pKr) esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade järgi: varane, vanem e rooma, keskmine ja noorem rauaaeg 2. Kiviaeg. - Mesoliitikumi asulapaigad.IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud on see kultuur Läänemere idaranniku maades,alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.Nad rajasid asulad veekogude lähedusse
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid