Maksud II (1)

MAKSUD ARHIPOV II semester I pool
MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
Maksuarvestus : tekkepõhine ja kassapõhine.
Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel ( tulumaks ). Augusti tulumaks makstakse septembris.
Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist . Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud.
Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega.
Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust , leida dokument üles. Kes ja millal parandas.
Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole.
Maksuhaldur võib nõuda konkreetse maksukohustuse kohta informatsiooni. Kolmanda isiku kaasamisel, peab olema kindel põhjus, miks teda kaasatakse.
Halduril on õigus nõuda raha ettenäitamist kassas ainult maksukohuslaselt. Ainult maksukohuslase juures võib ettenäitamine toimuda.
Dokumentide äravõtmine, kontrollimine
Maksuhaldur võib teha koopiaid , ärakirju (tehtud duplikaat, puudub originaali allkiri ja pitsati jäljend), väljavõtteid (mingi osa suuremast dokumendist). Ainult seotud antud maksumenetlusega.
Maksuhaldur võib dokumente ära võtta poolte kokkuleppel.
Võetuse kohta tehakse akt(mis dokument, millal, kes). Sest origianaale on üks ja kui dokumentidega juhtub midagi, siis on võimalik maksukohuslasel tõendada, et tal oli see dokument.
Kui on oluline rikkumise või kuritöö kahtlus , siis võib dokumendi võtta kokkuleppeta.
Koopiate tegemise kulud lähevad maksukohuslase täita.
Sundtäitmine- rahalise kohustuse mittetäitmine, varade-kontode arestimine
Sunniraha - mitterahaliste kohustuste täitmisel, deklaratsiooni mitte esitamine, halduri juurde minemata jätmine, seletustest keeldumine, dokumentide mitte esitamine. Tuleb teha hoiatus, umbes 7-10 päeva täitmiseks aega, hoiatuses tuleb ära näidata ka sunniraha summa. 2640€ maksimaalsumma. Võib määrata ositi . Esimene kord võib sunniraha maksimaalsumma olla kuni 600€.
Revisjonist tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva. On ka mõned erandlikud juhused.
Tuleb kirja panna revisjoni ulatus (millist või milliseid maksusid kontrollitakse; millist perioodi või perioode ). Ajaliselt rangelt piiritletud (millal algab ja millal lõppeb; segab maksukohuslase tööd; muidu ei lõppekski revisjon ja kaevataks koguaeg edasi).
Pärast revisjoni koostatakse revisjoniakt .
Lõppvestlus peab toimuma, muidu võimalik revisjoni vaidlustada. Tuleb mõistlik aeg ette teatada ja kätte anda revisjoniakt. Kontrollitaval peab olema aega uurida seda materjali ja mõelda vastust.
Dokumentide üleandmine tuleks fiktseerida ajaga . Kuupäev pole alati piisav. Võib teha kahju maksukohuslasele.
Majandusliku sisu tõlgendamine
Maksumenetluseks ei pea maksuhaldur jälgima ainult maksukohuslase tõlgendusi sellest kohustusest või sellest, kuidas nad oma tehinguid nimetavad. Teatud juhtudel võib tekkida vajadus lähtuda tehingu majanduslikust sisust.
1. Majandustehing võib olla tühine. Tehing on toimunud vastuolus seadusega, mis ei too kaasa teistsugust maksustamisalast kohtlemist, kui sarnase õiguspärase tehingu korral.
Nt: Tulu saamine sõltumata tehingu seaduslikkusest või ebaseaduslikkusest. Tulu piraatvara müügist. Altkäemaks, tuleb maksta tulumaksu. Narkootiliste ainetega kauplemine , tuleb maksta tulumaksu. Tulu mida saadakse siirdehindade kasutamisest (ema- ja tütarettevõte, pereliikmed; kokkuleppelised hinnad; et saada soodsamad tingimused).
2. Ebaseaduslik tehing või heade kommete eiramine võib kaasa tuua maksukohustuse suurenemise.
Nt: Piraatkauba müügil ei ole lubatud maha arvata selle müügiga seotud kulutusi.
3. Tehingu tühisust ei arvestata, kui ei toimu tagasitäitmist.
Nt: Renditehing, kaks osapoolt sõlmivad rendilepingu, kus üks osapool rendib teisele osapoolele midagi teatud ajaks.Tegelikult rendilepinguga varjatakse ostu-müügilepingut hoopis. Sageli ehituses teatud masinad , mis renditakse nii, et summa katab masina hinna ja masin jääbki rentija kätte.
Kui renditähtaja saabumisel vara tagastatakse, on tegemist seaduspärase lepinguga. Kui vara ei tagastata, võib olla tegemist ostu-müügitehinguga ja kogu tehing maksustatakse selle ulatuses. Kui vara tagastatakse, siis üldjuhul ei loeta seda rikkumiseks ja tehing on tagasitäidetud.
4. Teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Teeseldud on tehingu hulk, kui see tehti mõne teise tehingu varjamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid maksusätteid.
Nt: Äriühing rendib oma töötajale äripinna, kes tegelikult kasutab seda eluruumina. Tekib erisoodustus. Töö-või äripindade rendihinnad on madalamad kui eluruumide hinnad.
5. Maksukohustus tekib ka siis, kui püütakse varjata maksukohustust. Siia kuuluvad need tehingud , mis ei kuulu eelnevate alla.
Maksudeklaratsioonid
Kõik deklaratsioonid ei kanna deklaratsiooni nimetust.
Lisaks käsitletakse ka deklaratsiooni maksuaruannet.
Käsitletakse ka muid maksuseadusest tulenevaid dokumente, mille esitamine ja koostamine on kohustuslikud.
Vajadusel võib maksuhaldur nõuda veel täiendavaid dokumente.
Maksukohuslane on kohustatud esitamakogu talle teada oleva info ning kinnitama seda allkirjaga.
Põhisumma arvutamine
Maksuhalduril on kohustus kontrollida maksusumma arvestuse õigsust.
Maksude kontrollimine on ajaliselt piiratud.
Reeglina on maksukohustuse aegumine 3 aastat.
Kui on tegemist tahtliku mittemaksmisega, siis on aegumine 6 aastat.
Alla 10€ sissenõudeid ei menetleta.
Tagastusnõude taotluse õigus on maksukohustuslasel. Maksuhaldur võib ka ise tagastada.
Maksukohustuse täitmiseks antakse reeglina 30 päeva.
Maksuhaldur võib anda maksukohustuse täitmiseks ka sunniraha hoiatuse, näidates ära sunniraha suuruse. Deklaratsiooni puhul ülempiir 3300€. Muidu ülempiir 2640€.
Teatud juhtudel võib maksuhaldur ka ise maksusumma arvudada ja määrab maksu.

• Deklaratsiooni mitte esitamine seadusest tulenevaks tähtajaks.
  
• Kui maksuhalduril on andmeid, et deklaratsioonis esitatud maksusumma on ebaõige või on deklaratsioonis esitatud valeandmeid, mille alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem tegelikust.
  
• Maksukohuslase poolt valeandmete esitamise tulemusel tagastatakse talle suurem summa, kui seaduses ette nähtud.
  
• Ja muudel juhtudel, mis tulenevad õigusaktidest.
  

Sama laieneb maksumärkidele.
Maksuhaldur otsustab, milliseid esitatud andmeid ta peab tõesteks ja õigeteks.
Maksukohuslaste andmete mitte esitamine tuleb motiveerida. Tuleb põhjendada, miks ei võta arvesse või miks vajab lisa andmeid.
Maksuhaldur võib jätta arvesse võtmata maksukohustust vähendavad asjaolud , kui maksukohuslane ei aita kaasa menetlusele.
Vähendavad asjaolud tuleb teatada enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva.
Maksusumma määramine hindamise teel.
Hindamise teel arvutatakse maksusumma, kui seda määramise teel pole võimalik teha.
Hindamine on töömahukas ja aega nõudev- sellepärast ei taheta seda kasutada, välditakse.
Hindamise vajadus tekib siis, kui maksuhalduril on alust kahelda maksukohuslase arvestuse ja esitatud andmete õigsuses.
Kui maksukohuslane keeldub selgitustest, annab vastakaid ütlusi või on muu alus nende usaldusväärsuses kahelda.
Hindamismeetodit kasutatakse siis, kui isiku kulud on mittevastavuses deklareeritud tuludega.
Maksuhaldur tõendab, et tehtud kulud ei vasta tegelikult deklareeritud tulule ja maksukohuslase ülesanne on seda vastavust tõendada.
Maksusumma määramisel hindamise teel kasutatakse erinevaid meetodeid :

• Võrdlusmeetod- võrreldakse maksumaksja erinevate maksustamisperioodide majandustulemusi. (kui dokumendid on näiteks kadunud)
  
• Analoogia meetod- maksumaksja majandustegevust võrreldakse temaga sarnaste maksumaksjatega.
  
• Puhastulu meetod- maksumaksja vara väärtus, mis on antud perioodil omandatud, summeeritakse ja lahutatakse maksumaksja ja tema pereliikmete kulud, mittemaksustatavad tulud ja rahalised kohustused. Saadud summast lahutatakse deklareeritu. Kui tuleb arv positiivne, maksustatakse see täiendavalt.
  
• Kulumeetod- pereliikmete kulude kindlaks tegemine. Võrreldakse deklareerituga ja kui kulud ületavad deklareeritud tulud, siis sellele vahele määratakse lisa tulumaks.
  
• Pangahoiusemeetod- pangast hoiustatavatest summadest lahutatakse tõendatud kulud, mittemaksustatavad tulud ning saadud tulemi ja deklareeritud tulu vahesummalt arvutatakse maksusumma.
  
• Majandusmudelite meetod- maksuhaldur koostab kontrollitava isiku majandusmudeli. On seotud ettevõtetega. Arvesse võetakse majandustegevustüüp, koht, kasutatavad seadmed , keskmine käive.
  

Tavaliselt kasutatakse kombineeritult meetodeid.
Hindamise teel maksusumma määramisel kehtib põhimõte, et varaga seotud hüved loetakse vara omanikule kuuluvaks. Ja juriidilise isiku vara on maksustamise mõttes tema omandisse kuuluv. Nt: renditakse välja ruume . Ruum on vara, mis kuulub isikule ja sellega teenib täiendavat tulu.
Erand :

• Kui mõni muu isik peale vara juriidilise omaniku omab tegelikku võimu vara üle ehk valdab seda viisil, mis välistab selle kasutamise vara omaniku poolt, siis erinevalt põhireeglist, on maksustamise seisukohalt vara selle valdaja omandis . Nt: taksosõitja laenab auto välja, tema ei saa tulu, tulu saab valdaja.
  
• Maksustamisel ei võeta arvesse seda, kelle juriidilises omandis vara on, vaid vara kuuluvus ja kasutamine otsustatakse faktilistel asjaoludel. Hindamise kohaldamise aluseks on isiku tegelik võim vara üle ning samuti sellega seotud majandusliku hüve üle.
  

Tegelik võim tähendab järgnevat-

Füüsilist võimalust vara vahetult mõjutada ning välistada teiste isikute mõju sellele.
Ajutine võimetus või eemal viibimine varast ei tähenda vara mõjutamise võimetust. Nt: auto ajutine parkimine .
See ei tähenda ka teiste isikute mõju välistamist.
Nt: parklas lõhub keegi auto, makstakse kinni, sinu tulu.

Tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale.

Isikul peab olema tahe valduse omandamiseks.
Antud juhul ei arvestata selgelt väljendatud tahteavaldust nagu lepinguõiguses, vaid tegelikku loomulikku tahteavaldust. Tegelik tahe ilmneb konkreetsetest asjaoludest.
Nt: kellelgi on maa väljaspool tema elukohta; ei tegele sellega; naaber kasutab ise seda maad kui näeb, et keegi ei kasuta seda; tulu kuulub kasutajale.
Maksustamisel ümmardatakse 5 sendist alla, suuremalt üles.
Maksuarvestus toimub sendi täpsusega, deklareerimisel ümmardatakse.
Maksusumma määramise otstarbekuse põhimõte- alla 10 € maksusummat ei määrata.
Maksumaksmine toimub ülekandega. V.a tollimaks , maksumärgid- tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis , hasartmängumaks.
RASKEVEOKIMAKS
Tekkelugu
Kaotati ära pärandi-kinkelepingu maks ja asendati raskeveokimaksuga. Seda maksu ei rakendatud kunagi, seega oli uuest maksust kasu, mis hakkas toimima.
2000. aasta sügisel kuulutati välja ja pidi kehtima hakkama 1.jaanuaril 2002. 1.jaanuar 2003.a jõustus ja rakendati alles 1.jaanaur 2004. Majanduses oli raske aeg ning seetõttu lükkus koguaeg edasi.
Tuli luua raskeveokite register , et saaks seadust rakendama hakata. Ühetaoline maksusüsteem, st et kõik peavad võrdselt maksma.
Registri koostamine anti ARKi pädevusse. Avastati suur altkäemaksupettus, mille tulemusena lasti palju töötajaid lahti. Uued töölised ei osanud koostada registrit , st rakendati alles 2004, mitte 2003. aastal. Unustati teavitada ka maksumaksjaid. Polnud vastavat dokumentatsiooni, puudusid deklaratsioonid.
Maksu tasumine toimus alles 15.juuli 2004. Tegemist on kvartaalsemaksuga. Esimene tasumine oleks pidanud toimuma 15.jaanuar. Teine oleks pidanud olema 15.aprill. tänu edasilükkamisele, pidi maksma kõik korraga.
Väiksemad ettevõtted läksid pankrotti. Kõige rohkem kannatasid FIE-d. Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid.
Veotransporditöötajad tõstatasid konflikti- ei maksustatud reisjatevedu . Oleks tõstnud piletihindu, aga majanduslik seis oli halb ja ei saanud seda teha.
Maksu nimetus raskeveokimaksu seadus.
Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega.

• Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto .
  

Registrimass on kantud tehnilisse passi. Mis on auto maksimaalne mass koos koormaga .
Täismass läheb registrisse siis, kui passis pole registrimassi.

• Veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12tonnise või seda ületava registri- või täismassiga autorong.
  

Veoaauto peab olema kantud registrisse.
Maksumäär
Maksumäärad on kahte rühma jagatud maksuobjektide järgi.
Sõltub:

• Veoauto registrimassist
  
• Telgede arvust
  
• Vedrustuse tüübist- õhkvedrustus ja kõik ülejäänu
  

Autorongi puhul võetakse aluseks samad näitajad arvestades autorongi kuuluva veoauto näitajaid, millele lisatakse üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv. Lisaks arvestatakse haagiste suurimat massi, mis on antud liiklusregistris.
Kui maksustamisperioodil muudetakse maksustamise aluseks olevaid näitajaid, siis maksustatakse suurima maksumäära alusel.
Maksustamisele kuuluvad perioodi täiskalendrikuud peale registri muudatuste tegemist. Maks tuleb tasuda 15 kalendripäeva jooksul alates muutusest registris. ( Kvartali viimasel kuul tehtud muutuste eest maksukoormus selles kvartalis ei suurene, kuna pole täiskalendrikuud.) Veokimaks on ettemaksuline, makstakse 2 ja pool kuud ette, 15ndaks kuupäevaks. (Samas ka järelmaksuline, 15 päeva ette.)
Maksumaksja

• Maksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik- FIE või isiklik masin
  
• Eestis registreeritud juriidiline isik
  
• Riigi ja kohaliku omavalituse asutus, kes omavad raskeveokeid
  

Raskeveoki kasutaja on maksumaksjaks, kui ta kasutab raskeveokit mingi võlaõigusliku lepingu alusel ja tema isikuandmed on kantud liiklusregistrisse. Kande puudumisel maksab maksu veoki omanik.
Kui raskeveoki omanik ei ole algselt nimetatud isik (3 eelnevat) või asutus, siis maksab maksu liiklusregistrisse kantud valdaja.
Laekub 100% riigieelarvesse .
Kõik toimub liiklusregistri alusel.
Maksu tasumine
Maksukohuslane on kohustatud arvutama ja tasuma maksu:

• Raskeveokid hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu esimeseks 15ndaks kuupäevaks.
  
• Maksustamisperioodil registrisse registreeritud veoautod hiljemalt 15 päeva jooksul.
  
• 15 päeva reegel laienab ka autorongile.
  

Veoautolt ja autorongilt makstakse maksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis jääb peale nende registreerimist liiklusregistris.
Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel, siis juba tasutud maksu ei tagastata.
Uus omanik või kasutaja tasub maksu üleminekule järgnevast maksustamisperioodist.
Maksekorraldus
Maksekorraldusele tuleb loetavalt kanda maksja nimi (füüsilise isiku puhul ees-ja perekonnanimi ), veoauto registreerimisandmed, täis- või registrimass kilogrammides, maksusumma ja periood, mille eest maksti.
Mitme veoki tasumise eest, tuleb andmed esitada iga veoki kohta eraldi. Erinevad maksekorraldused.
Maksuvabastus on pääste-ja kaitsestruktuuride veokid.
Vabastatud on ka raskeveokid, mis kuuluvad kohalikule omavalitsusele, MTÜ-dele ja sihtasutustele, mis tegelevad pääste- ja kaitsetöödega.
Maksu- ja Tolliametile peab Maanteeamet iga maksustamis perioodi 10ndaks kuupäevaks esitama andmed muudatuste kohta, mis toimusid eelmisel maksustamis perioodil.
Raskeveokijuhil peab olema kaasas ja kontrollimisel tuleb esitada raskeveokimaksu tasumist tõendav dokument.
Kui mootorsõiduki eest makstakse raskeveokimaksu, siis ei rakendata mootorsõiduki kohalikku maksu.
KOHALIKE MAKSUDE SEADUS
Seadus on jõustunud 24.oktoober 1994. aastal.
Kohalikud maksud kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega kohalike maksude seaduse alusel.
Kohaliku maksu kogumine:

• Kohaliku maksude maksuhalduriks on valla- või linnavalitsus või määruses nimetatud muu ametiasutus , kes korraldab maksude kogumist.
  
• Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, milla alusel müügimaksu kogub MTA kohalik asutus.
  
• Piirnevad omavalitsused võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse samade maksude kogumine ühele omavalitsusele.
  

MÜÜGIMAKS
Müügimaksu maksavad haldusterritooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilised isikud, ettevõtjad ja juriidilised isikud.
Maksavad ainult majandusregistrisse kantud isikud.
Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt antud territooriumil müüdud kaupade maksumus müügihinnas.
Maksustatakse maksumaksja poolt müügihind ja müügihind on käibemaksuseaduses sätestatud maksustatava käibe maksustatav väärtus ilma müügimaksuta. (maksustatav käive, mis kantakse käibemaksudeklaratsiooni)
Müügimaksu makimum väärtus on 1% eelnimetatud müügihinnast.
Müügimaksuga maksustamise periood on kvartal - kvartaalnemaks.
Tasumise tähtaeg on kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks vastavalt deklaratsioonile.
PAADIMAKS
Maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, kaatrite ja jahtide (väikelaevad) omanikud .
Maks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse.
Maksustamisperiood on kalendriaasta .
Omavalitsus kehtestab maksmise tähtpäeva. Seadus ütleb, et vaid kord aastas.
Kui registreeritakse väikelaev peale maksustamisperioodi algust, siis toimub maksustamine järgmisest kuust.
Sama põhimõte kehtib ka väikelaeva võõrandamise korral ning tasutud ettemaksu saab maksumaksja tagasi küsida.
Maksumäära kehtestab omavalitsus. Võib difrentseerida, vanale paadile madalam, uuele kõrgem määr.
Kõik kohalikud maksud võimaldavad kohalikul omavalitsusel teha soodustusi.
REKLAAMIMAKS
Maksu maksavad kõik isikud omavalitsuse territoriumile paigaldatud reklaami eest ning samuti omavalitsuse territooriumil elavatele füüsilistele isikutele ja seal asuvatele juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt.
Maksustamise tingimused kehtestab volikogu. Määrab maksumäära, piirkonnad, pindala.
Maksukohuslane peab esitama maksudeklaratsiooni. Deklareeritav maks. Makstakse olenevalt nt: asukohast, pinna suurusest , kaua reklaam üleval on, tähemärkide arvust.
Reklaamimaksu ei maksa riigi ja kohaliku omavalitsuse kuulutustelt ja reklaamilt ja sama laieneb erakondadele, valimisliitudele ja üksikkanditaatidele valimiskampaaniaperioodil.
TEEDE JA TÄNAVATE SULGEMISE MAKS
Kõik isikud, kes taotlevad tänavate ja teede sulgemist erinevate ürituste korraldamiseks, maksavad teede ja tänavate sulgemise maksu. Nt. Demonstratsioonid, lõbustusüritused, spordiüritused, ehitus-ja remonditööd jne.
Võivad olla ka nt pargid, rannad. Üldkasutatavad alad ja territooriumid.
MOOTORSÕIDUKIMAKS
Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid kasutavad maksu kehtestanud maksustataval territooriumil elavad füüsilise isikud ja juriidilised isikud.
Mootosõidukimaksu kehtestamisel tuleb arvesse võtta sõiduki registrimass, lubatud telje koormus või mootori võimsus.
Maksust on vabastatud riigi ja omavalitsuse ja kaitseliidu mootorsõiduki, samuti diplomaatiliste esindajate mootorsõidukid. Kui on rakendatud raskeveokimaksu, siis mootorsõidukimaksu enam ei rakendata.
Kui mootorsõiduk registreeritakse peale 30. juunit , tuleb tasuda 50% aastamaksust.
Kui võõrandatakse maksustamisperioodil, on õigus maksusumma tagasi nõuda perioodi lõpuni alles jäänud täiskuude eest.
LOOMAPIDAMISMAKS
Maksu tasuvad loomade omanikud, kelle kohta on maks kehtestatud.
Omanik ei pea olema registreeritud antud omavalitse territooriumil.
Maksust on vabastatud pääste- ja jõustruktuuride loomad, mida kasutatakse teenistus ülesannete täitmiseks ning pimedate juhtkoerad.
Maksust on vabastatud need, kes peavad loomi kuni üks kuu antud territooriumil.
Maksustamisperiood on kalendiaasta.
LÕBUSTUSMAKS
Maksu maksavad

• Omavalitse territooriumil tasulisi meelelahutusüritusi korraldajad.
  
• Omavalitsuse territooriumil asuvate meelelahtusasutuste omanikud.
  

Maks määratakse müüdud pääsmetelt.
Ürituse pääsmed tuleb omavalitsuses registreerida.
Seda maksu ei ole Eestis mitte kunagi rakendatud kuna administreerimine on kulukas .
PARKIMISTASU
Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eest.
Kõige rohkem kasutusel reklaamimaks, umbes 40 omavalitsust on rakendanud seda. Teine on teede ja tänavate sulgemise maks, umbes 30 omavalitsust kasutab seda. Kolmas on parkimistasu.
HASARTMÄNGUMAKS
Vastuvõetud 15.oktoober 2008.a.
Seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõuded hasartmängukorraldajatele ning abinõud mängijate kaitseks, selleks et vähendada hasartmängude negatiivset mõju.
Seadus reguleerib hasartmängu korraldamist, selle riiklikku järelvalvet Eesti territooriumil ja Eesti laeva registritesse kantud laevadel ning vastutust seadusest tulenevalt rikkumiste korral.
Hasartmäng peab vastama kõigile järgnevatele tingimustele, tunnustele:

• Mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine.
  
• Mängu tulemusel võib mängija saada võidu.
  
• Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitte teadaoleva sündmuse toimumisest.
  

Panus on seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma või hasartmängus osalemises õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus.
Hasartmängu tasuks ei loeta tasu kommunikatsioonivahendite kasutamise eest.
Võit on hasartmängu tulemusena saadud mängija õigus omandada raha või muu hüve, mida on võimalik rahaliselt hinnata.
Võidufond on hasartmängu tulemusel mängijatele antavate rahaliste võimaluste rahaline summaarne väärtus.
Kui võidufondi kuulub mitterahaline väärtus, siis selle hindamisel lähtutakse selle harilikust väärtusest.
(Turuväärtus on nõudluse ja pakkumise koondtulemus. Olenevalt palju mõlemaid on, kujuneb hind)
Harilik väärtus- kasutatakse, kui on tegemist üksikute pakkumistega.
Hasartmängu seadust ei kohaldata:

• Osalusmäng, mille ainus võimalik võit on uuesti osaleda samas mängus.
  
• Spordimängud
  
• Loterii , mille võidufondi väärtus on kuni 1000 €.
  
• Kaubanduslik loterii võidufondi väärtusega kuni 10 000 €.
  

Hasartmängu korraldamine on keelatud, kui tulemuse selgitamise eelduseks on kindlaks määratud osalejate või panuste arvu saavutamine ning kui eeldust ei saavutata, siis ei tagata panuse täielikku tagasimaksmist.
Hasartmängude liigid:

• Õnnemängud- tulemus sõltub juhusest ja mäng toimub mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel.
  
• Loteriid- tulemus sõltub juhusest, kusjuures võidufond võib olla kuni 80% loterii piletite realiseerimishinnast ja mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipileti mänguvälja avamisel.
  
• Totod- mängud, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, mittetoimumisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija teeb ennustuse, on väljaspool mängukorraldaja kontrolli. Võidusuurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsendist või mängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast.
  
• Osalusmäng- tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest, oskustest ja teadmistest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil.
  

Totalisaator- traavi võistlustel.
Spordi ennustusvõistlused.
Hasartmängude alaliigid :

• Õnnemängu alaliigid:
  

Mängulaual ja automaadil korraldatavad mängud. Tulemuste väljaselgitamiseks kasutatakse selleks valmistatud või kohandatud elektroonilist, mehaanilist või elektromehaanilist vahendit või mängu korraldaja abi.

Täiendavad õnnemängud- need on sellised, kus mängureeglites esitatud tingimuste täitmisel tekib võiduvõimalus ühendatud mänguautomaatide või panuste abil.

• Loteriide liigid:
  

Klassikalised- tulemuse selgitab loterii korraldaja peale loteriis osalemise võimaluse pakkumise lõpetamist. Nt: Bingo , Keno Loto .

Kiirloterii- mille tulemus on lotopiletite vahel juhuslikult määratud enne pileti omandamist ja tulemus selgub mänguvälja avamisel.
Kaughasartmäng- see on mängukorraldamine viisil, kus mängu tulemus selgitatakse elektroonilise seadme ning mängija osaleb mingi sidevahendi vahendusel.
Kaubanduslik loterii on kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või nende pakkumiseks korraldatud klassikaline või kiirloterii.
Hasartmänguseadus jõustus 1. juuni 2009.a.
Hasartmängu maksuga maksustatakse:

• Õnnemängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat või mängulaud. Ja osavusmängu korral kasutatav mänguautomaat.
  
• Loterii korraldamisel loterii müügist saadud summa.
  
• Kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui see ületab 10 000 €.
  
• Toto korraldamisel tehtud panustest laekuv summa, millest on maha arvatud võidud.
  
• Õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisl tehtud panustest laekuv summa, millest on lahutatud võidud.
  
• Õnnemängu korraldamisel osalustasude summa.
  

Hasartmängu maksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
Erandid:

• Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperioodiks antud loterii korraldamise periood. Periood algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõppeb reeglites märgitud võitude välja andmise viimasel päeval.
  
• Õnnemängu turniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemängu korraldamise periood, mis algab reeglites märgitud osavõtu tasude võtmise esimesel päeval ja lõppeb turniiri reeglites märgitud osavõtu tasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.
  

Hasartmängu korraldaja peab Maksu- ja Tolliametile esitama maksudeklaratsiooni ning tasuma hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kuu 15ndaks kuupäevaks.
Hasartmängu korraldaja, kes korraldab õnnemänge mängulaual või automaadil või osavusmänge mänguautomaadil, esitab maksudeklaratsiooni ja tasub maksu maksustamisperioodile eelneva kalendrikuu 20ndaks kuupäevaks.
Maksumäärad:

• 1278 ,23 € ühe mängulaua kohta.
  
• 447,38 € ühe mänguautomaadi kohta.
  
• 31,95 € osavusmängu automaadi kohta.
  
• Ülejäänute puhul on antud maksumäär protsentides. 18% maksumäär rakendatakse loteriide ja kaubanduslike loteriide korral ja 15% maksumäära kasutatakse toto, õnnemängu ja osavusmängu kaugjuhtimise moodusel ja õnnemängu turniiri korral.
  

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse. Nt: 46 % plaanitud laekumistest läheb kultuurkapitalile- sihtotstarbeline maks.
AKTSIISID

PAKENDIAKTSIIS
Pakendiseadus jõustus 1. juuni 2004.a.
Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad nõuded, pakendi ja pakendijäätmetest tekkiva reostuse ja reostuse vähendamise meetmed ning taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete rikkumise eest.
Seadus hõlmab kõiki Eesti turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud jäätmeid, sõltumata, kas need on kasutusel või tekkinud tööstuses, kaubanduses, olmes , ametiasutustes või mujal sõltumata kasutatud materjalist.
Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, käitlemiseks, kaitsmiseks, kätte toimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendina käsitletakse ka samal eesmärgil kasutatavat ühe korra pakendit .
Pakendite põhiliigid:

• Müügipakend ehk esmane pakend- see on lõppkasutajale või tarbijale müügi kohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa, kaasa arvatud ühekordne pakend.
  
• Rühmapakend ehk teisene pakend- mis on mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas see pakend müüakse koos kaubaga või kasutatakse ainult käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitseks või esitlemiseks. Rühmapakendi võib eemaldada toote omadusi muutmata.
  
• Veopakend ehk kolmandane pakend- see on teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade kaitsmiseks ja veoks, et vältida kauba füüsilisi kahjustusi. Siia ei kuulu maantee -, raudtee -, mere- ja õhuveo konteinerid. Nt: arbuuside puitkastid
  

Sõltuvalt pakendi taaskasutamise kordadest, on põhiliikide alaliikideks:

• Korduskasutuspakend, mis on mõeldud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi sõltuvalt pakendi kasutus otstarbest, võimalustest ja kõlblikkusest.
  
• Ühekorrapakend, mis on mõeldud vaid ühekordeks kasutamiseks.
  

Pakendi materjali liigid:

• Klaas
  
• Plastik
  
• Paber ja kartong , kaasa arvatud kihiline
  
• Metall
  
• Puit
  
• Muu materjal (kumm, tekstiil ,nahk,vaha,keraamika)
  

Pakendijäätmed- on mistahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks (jäätmeseaduse p 2 tähenduses).
Pakendi korduskasutus- on igasugune toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendi algselt mõeldud otstarbel tehes seda turul leiduvast ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või ilma nendeta. Selline pakend muutub jäätmeks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele.
Pakendijäätmete taaskasutus toimub nende ringlusse võtuna või energia kasutusena. Jäätmete ringlussevõtt tähendab neist sisalduva materjali töötlemist tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada seda materjali, kas esialgselt või muul otstarbel, sh. bioloogiline ringlussevõtt, va. energia kasutus.