Raskeveokite maksustamine TTÜ (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Referaat
Raskeveokite maksustamine
Koostaja : Mihkel Mändel
Selles referaadis ma püüan lühikeselt rääkida Eesti raskeveokimakse seadusest. Millal ta jõustus, mis sõidukid peavad veokimaksu maksma, mis riiklik asutus tegeleb nende maksute vastuvõttmisega ja teiste huvitavate teemadest. Loodan, et selle referaadi kaudu saavad grupikaaslased midagi uut teada raskeveokite makstustamist, sest on olemas suur tõenäosus et tulevikus keegi neist kohtub selle seadusega oma töökohal.
Foto: Ilmar Saabas
Eestis raskeveokimaksu seadus jõustus esimesel jaanuaril 2004 aastal. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ja maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
Maksu- ja Tolliameti poolt loodud raskeveokimaksu maksjate andmebaasi aluseks on Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed. Maksumaksja poolt tasutud maksu tasumise õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimise aluseks on Maksu- ja Tolliametile Maanteeameti poolt esitatud liiklusregistris maksumaksja ja tema omandis või valduses oleva raskeveoki andmed.
Raskeveokimaksu seaduse kohaselt maksustatakse raskeveokimaksuga liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong , mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksuga maksustatakse ainult veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokid. Kui veoauto registreerimistunnistusel puudub kanne registrimassi kohta, võetakse maksustamise aluseks veoauto täismass.
Raskeveokimaksu maksavad kõik Eestis ajutiselt või alaliselt elavad isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad raskeveokit.
Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isikukood või registrikood ja elu- või asukoha aadress on olemas liiklusregistris. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik.
Kui raskeveoki omanik on välisriigi isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse.
Raskeveokimaksust on vabastatud riigiasutused mis teevad riigikasulikku tööd. Näiteks: kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ja päästeasutuste raskeveokid ning päästetöid tegeva kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja raskeveokid, mida kasutatakse peamiselt päästetööl.
Raskeveokimaksu maksja elu- või asukoht, raskeveoki registri- või täismass, telgede arv ja veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu või puudumine on määratud liiklusregistrisse kantud andmetega , millised Maanteeamet esitab Maksu- ja Tolliametile. Maanteeamet ei esita Maksu- ja Tolliametile andmeid raskeveokite kohta, millised on raskeveomaksust vabastatud. Maksustamise aluseks olevaid andmeid Maksu- ja Tolliamet iseseisvalt ei kogu.
Üldjuhul edastatakse Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile andmed veoauto omaniku kohta. Kui raskeveokit kasutatakse kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel, siis edastatakse liiklusregistrisse kantud andmed kasutaja kohta. Kui omanik ei ole Eestis ajutiselt või alaliselt elav isik, Eestis registreeritud ettevõtte või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, siis edastatakse liiklusregistris olevad andmed raskeveoki valdaja kohta.
Raskeveokimaksu määr leitakse seaduse lisas toodud tabelist vastavalt liiklusregistri andmetele, mis on märgitud Maanteeameti poolt väljastatud sõiduki registreerimistunnistusele. Tabel on tootud Lisandis (lk. 10).
Veoauto maksustamise aluseks on veoauto registrimass (selle puudumisel täismass), telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp.
Autorong maksustatakse autorongi registri- või täismassi, autorongi telgede arvu ja veoauto vedava telje vedrustuse tüübi järgi. Autorongi registri- või täismass saadakse veoauto kasutaja poolt Maanteeametile avaldatud ning Maanteeameti poolt veoauto registreerimistunnistusele kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana. Kuna autorongi koosseisus on võimalik kasutada ka mitut haagist, siis maksumäära leidmiseks tuleb üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita.
Kui maksustamisperioodil muutuvad liiklusregistris maksustamise aluseks olevad raskeveoki andmed, siis arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv maksusumma nendest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv maksusumma arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni.
Maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud veoautolt 15 kalendripäeva jooksul pärast veoauto registreerimist liiklusregistris ning autorongilt, mille suurim mass kanti liiklusregistrisse maksustamisperioodil, samuti 15 kalendripäeva jooksul pärast autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurima massi kandmist liiklusregistrisse. Nimetatud veoautolt ja autorongilt makstakse raskeveokimaksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud veoauto registreerimisest liiklusregistris või haagiste suurima massi kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni.
Maksukorralduse seadus sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mida arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma.
Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on raskeveoki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma maksu alates raskeveoki soetamisele järgnevast kvartalist.
Liiklusregistris registreeritud või sellest kustutatud raskeveokite kohta esitatakse andmed järgmise struktuuri kohaselt:

• veoauto omaniku või seaduse nimetatud juhtudel kasutaja või valdaja nimi;
  
• veoauto kasutaja või valdaja isikukood või registrikood;
  
• veoauto kasutaja või valdaja elu- või asukoha aadress;
  
• veoauto registreerimismärgi andmed;
  
• veoauto registri- või täismass;
  
• autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nimetatud haagiste suurim mass, mis on kantud liiklusregistrisse, samuti kande tegemise kuupäev;
  
• veoauto mark;
  
• veoauto veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu või puudumine;
  
• veoauto telgede arv;
  
• veoauto registreerimise, registri kande muutmise või registrist kustutamise kuupäev.
  

Inimene, kes ei sooritanud ARK teooriaeksamit võib küsida: mis on registrimass?
Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi.
Täismass on valmistaja poolt lubatud suurim mass. Registrimass võib olla täismassist väiksem, kui raskeveokiga veetakse ainult kergemat kaupa.
Siin on veel mitu kasulikku mõisted, et saaksite paremini arusaada seda seadust:

• Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.
  
• Tühimass on juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki mass, mille on määranud valmistaja.
  
• Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon.
  
• Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk.
  

Raskeveokimaksu kehtestamine oli algselt kavandatud 2003. aastasse. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja see jõustus 01.01.2003, kuid enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, millega lükati maksu rakendamme edasi 11. jaanuarile 2004. Seoses raskeveokimaksu kehtestamisega kaotati alates 2003. aastast ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks ei asenda mootorsõidukiaktsiisi, sest maksu objektid on erinevad (mootorsõidukiaktsiisiga maksustati põhiliselt sõiduautosid).
Raskeveokimaksu seaduse väljatöötamisel on juhindutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel ". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Direktiivi lisas tuuakse automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Kuna kasutustasu ei ole kohustuslik, siis Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud. Eesti õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas praeguse parkimistasu sarnase avalik-õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, millest laekuvat raha kasutatakse vastava infrastruktuuri käitamiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu tuleks maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju konkreetne sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Vedajad, kes kasutavad infrastruktuuri vähem, maksavad ka vähem. Sellega välditakse vedajate diskrimineerimist, mis moonutab ausat konkurentsi. Raskeveokimaksu seadus maksustab kõiki vedajaid iga-aastase maksuga, mille suurus ei sõltu infrastruktuuri kasutamise intensiivsusest. Eesti vedajad maksavad Eestis iga-aastast automaksu ja teistes riikides kasutustasu, teiste riikide vedajad maksavad küll koduriigis automaksu, aga Eestis kasutustasu ei maksa. Raskeveokimaksu laekus 2008. aastal 63 miljonit krooni.
7. juuni 2011a. Euroopa Parlamendi hääletusel anti lõplik heakskiit ettepanekule võtta vastu uued ELi eeskirjad, millega lubatakse liikmesriikidel maksustada raskeveokeid mitte üksnes taristukulude eest, nagu praegu kehtiv kord ette näeb, vaid nõuda ka lisatasu , mis kataks õhu- ja mürasaastekulud.
Ühtlasi antakse heaks kiidetud eeskirjadega liikmesriikidele võimalus küsida kõrgemaid makse tipptundidel ja madalamaid tippkoormuse välisel ajal, et vähendada ummikuid ning liiklust paremini hallata.
Kehtiva Eurovignette’i direktiivi läbivaatamine aitab liikmesriikidel paremini lahendada ka ummikutega seotud probleeme, pakkudes uut paindlikku võimalust kehtestada raskeveokite suhtes eri kellaaegadel erinevad tasumäärad. Ühtlasi laiendatakse Eurovignette´i direktiivi kohaldamisala, mis hakkab lisaks üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T) hõlmama kõiki kiirteid üle Euroopa.
ELi uued eeskirjad annavad ettevõtjatele õiged hinnasignaalid, millest lähtuvalt on võimalik suurendada investeeringuid tõhusasse logistikasse ning vähem saastavatesse transporti.
1999. aasta Eurovignette’i direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest on nähtud ette ELi raamistik teemaksude sissenõudmiseks rasketelt kaubaveokitelt. Direktiiviga on liikmesriikidel lubatud nõuda üle 3,5 tonni kaaluvatelt veoautodelt kasutusmakse (ajapõhised maksud , nt päeva, nädala või aasta kohta) või teemakse (vahemaapõhised maksud, nt kilomeetri kohta). Samas ei ole liikmesriikidel nende maksude nõudmise kohustust. Direktiivi muutmine osutus vajalikuks, sest praegusel kujul ei ole sellega lubatud nõuda muude kulude, näiteks õhusaaste ja müraga seonduvate kulude katmist.
Raskeveokimaksu sisseveedamine aitab meile oma loodust ja liiklusmugavust säästma, ning annab meile lisaraha transpordi infrastruktuuri parandamiseks. See makse piirandab raskeveokite liikumisaktiivsust meie tänavatel, annab rohkem vabadust tavasõidukitele. Samal ajal väheneb ka õhusaastmine, sest me teame, et raskeveosõiduk saastab õhku palju rohkem kui tavasõiduk.
Loodan, et see referaat aitab keegile rohkem arusaada meie raskeveomakse seadust, ja tulevikus kergem oma töökohustustega hakkama.
Infoallikad

Maanteamet: http://www.mnt.ee

Maksu- ja Tolliamet: http://www.emta.ee/

Maaleht : http://www.maaleht.ee

Stolitsa ajaleht: www.stolitsa.ee

Delfi: http://majandus.delfi.ee
Lisand: Raskeveokimaksu määrad.
10