Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hasartmängu kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hasartmäng
Hasartmäng on mäng, milles osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine. Panuse tegemise tulemusel võib mängija saada võidu, kusjuures mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Lubatud on korraldada  üksnes hasartmänguseaduse nõuetele vastavaid hasartmänge.
Hasartmängumaksu objekt
Hasartmängumaksuga maksustatakse:
  • õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat ning osavusmängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat;
  • loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
  • kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
  • loto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.

Hasartmängumaksu maksja
  • Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.
  • Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe turniiri korraldamise periood, mis algab reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.
  • Hasartmängukorraldaja, esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
  • Hasartmängukorraldaja, kes korraldab õnnemänge mängulaual või mänguautomaadil, ning hasartmängukorraldaja, kes korraldab osavusmänge mänguautomaadil, esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile eelneva kalendrikuu 20. kuupäevaks.
  • Hasartmängumaksu deklaratsioonide vormid ja nende täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

Otsus hasartmängumaksu tasumise kohta
  • Maksu- ja Tolliamet väljastab käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud hasartmängukorraldajale otsuse hasartmängumaksu tasumise kohta.
  • Otsus sisaldab järgmiseid andmeid:

1) korraldatava hasartmängu liik, korraldaja ärinimi, registrikood, aadress ja tegevusloa number;
2) õnnemängu või osavusmängu korraldajale kuuluvate mängukohtade nimetused ja aadressid koos viitega korraldusloa numbrile ning sellele, mitme õnnemängu mänguautomaadi ja -laua eest või mitme osavusmängu mänguautomaadi eest igas mängukohas on korraldaja hasartmängumaksu tasunud;
3) otsuse kehtivusaeg
  • Maksu- ja Tolliamet väljastab otsuse seitsme tööpäeva jooksul deklaratsiooni esitamisest ja hasartmängumaksu laekumisest arvates.
  • Õnnemängu või osavusmängu korraldajal on õigus muuta otsuses märgitud õnnemängu mänguautomaatide või -laudade ning osavusmängu mänguautomaatide arvu mängukohtades üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul nii, et nende koguarv jääb samaks.

Maksumäärad
  • 20 000 krooni ühe mängulaua kohta;
  • 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta;
  • 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
  • Loterii korraldamisel on hasartmängumaksu määr 18% loteriipiletite müügist saadud summast ning kaubandusliku loterii korraldamisel 18% kaubandusliku loterii võidufondist, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot.
  • Loto ning õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel on hasartmängumaksu määr 5% tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud.
  • Õnnemänguturniiri korraldamisel on hasartmängumaksu määr 5% õnnemänguturniiri osalustasudest laekunud summast.
  • Hasartmängumaksu laekumine ja tasumine

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse .
Riigieelarves nähakse ette järgmised kulud:
1.)Eesti Kultuurkapitalile summas, mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele;
2.)Hasartmängumaksu Nõukogule – summas, mille suurus vastab 37,4 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
3.)Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
4.)Eesti Punasele Ristile summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
  • Projektide toetamiseks esitatud taotlused vaatab läbi ning toetuse andmise ja selle suuruse otsustab Riigikogu moodustatud nõukogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja. Nõukogu teenindamise tagab Vabariigi Valitsus.
  • Ministeerium kontrollib taotluse ja sellega koos esitatud dokumentide vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning edastab materjalid nõukogule koos oma kirjaliku arvamusega kümne tööpäeva jooksul materjalide saamisest arvates. Nõukogu otsustab toetuse andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse vastuvõtmisest arvates. Nõukogu otsusest teatab taotlejale ministeerium.
  • Nõukogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool nõukogu liikmetest. Nõukogu teeb otsuseid lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
  • Toetuste andmise otsused teeb Siseministeeriumi juurde moodustatud alaline regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon. Komisjoni teenindavad Siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus .

Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7) loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii korraldamine, ning sellise osavusmängu korraldamine, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus;».
Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 157 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Hasartmängumaksu tasumist kinnitava otsuseta hasartmängu korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik  –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»
Hasartmängu korraldamise
tegevusloa taotluse läbivaatamine
Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1)õnnemängu korraldamiseks 750 000 krooni;
2) osavusmängu korraldamiseks 50 000 krooni;
3) loto korraldamiseks 500 000 krooni.
Hasartmängu korraldusloa
taotluse läbivaatamine
  • Hasartmängu korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.
  • Loterii korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.
  • Vabariigi Valitsuse määratud mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi toetuseks korraldatava loterii korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.»
  • Tulumaksuseaduse muutmine
  • Paragrahvi 19 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite»
  • Paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Residendist juriidiline isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni.
Hasartmängu kokkuvõte #1 Hasartmängu kokkuvõte #2 Hasartmängu kokkuvõte #3 Hasartmängu kokkuvõte #4 Hasartmängu kokkuvõte #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pirx K. Õppematerjali autor
Kokkuvõte,mis on hasartmäng

Sarnased õppematerjalid

Maksud
8
doc

Maksud

Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse ­ tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude kattek

Majandus
Majandus küsimuste vastused
16
docx

Majandus küsimuste vastused

Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3. Milline on maksumäär- 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 286,8 (miljonit

Majandus
Maksud II
15
doc

Maksud II

Kõige rohkem kasutusel reklaamimaks, umbes 40 omavalitsust on rakendanud seda. Teine on teede ja tänavate sulgemise maks, umbes 30 omavalitsust kasutab seda. Kolmas on parkimistasu. HASARTMÄNGUMAKS Vastuvõetud 15.oktoober 2008.a. Seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõuded hasartmängukorraldajatele ning abinõud mängijate kaitseks, selleks et vähendada hasartmängude negatiivset mõju. Seadus reguleerib hasartmängu korraldamist, selle riiklikku järelvalvet Eesti territooriumil ja Eesti laeva registritesse kantud laevadel ning vastutust seadusest tulenevalt rikkumiste korral. Hasartmäng peab vastama kõigile järgnevatele tingimustele, tunnustele: · Mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine. · Mängu tulemusel võib mängija saada võidu. · Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega

Maksud
Maksunduse eksam
24
docx

Maksunduse eksam

1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkad

Maksundus
Majanduse konspekt
6
doc

Majanduse konspekt

Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja si

Ühiskond
Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
32
doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se

Maksundus
Autoveoseadus
15
doc

Autoveoseadus

Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo kor

Veose veokorraldus
Metsaseadus
36
doc

Metsaseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalsei

Önoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun