Viktor Dremljuga Väimela 2012 Sissejuhatus Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend- ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid. Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega. Seadme kirjeldus Automaadil on mitu olekut (diskreetsus). Juhtseadmel peaksid olema sisendid, väljundid. Sisendite ja väljundite kombinatsioonidest hakkab olema automaadi olek. Moore'i automaadil määrab mälu elementide kombinatsioonide olekut sisendite ja mäluelementide oleku kombinatsioon. Mealy automaadi olekut määrab ainult sisendite olek. Moore'i automaat. 1. Nimi: Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade 2. Seadme töö kirjeldus: a. Sihtmärgi positsionnerimist keskkohas; b
1.Automaatrelvad 1.1.Mis on automaatrelv? Automaatrelv (ka ründevintpüss, automaatvintpüss) on tänapäeva sõjaväe põhiline käsitulirelv, millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega kas automaadi- või harvem vintpüssipadruniga. 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omadused: Automaat on võitleja põhiline tulirelv. Iga sõjaväelase relvaväljaõpe algab reeglina automaadi ja selle kasutamise tundmaõppimisega. Automaadil on piisav efektiivne laskekaugus (ja sobiv padrun) universaalseks üldvägede lahingus osalemiseks, kiire tulereziim erinevate sihtmärkide tabamiseks, piisav stabiilsus automaattule andmiseks lähidistantsidelt ja mugavus pidevaks kaasaskandmiseks. Automaadi tavapärane padrunisalv mahutab tavaliselt 20-35 padrunit; valmistatakse ka suurendatud mahuga salvesid. Automaadi külge on sageli võimalik kinnitada püssigranaadiheitja või saab tulistada püssigranaate relva suudme otsast
suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsendist või mängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast. · Osalusmäng- tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest, oskustest ja teadmistest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil. Totalisaator- traavi võistlustel. Spordi ennustusvõistlused. Hasartmängude alaliigid: · Õnnemängu alaliigid: 1. Mängulaual ja automaadil korraldatavad mängud. Tulemuste väljaselgitamiseks kasutatakse selleks valmistatud või kohandatud elektroonilist, mehaanilist või elektromehaanilist vahendit või mängu korraldaja abi. 2. Täiendavad õnnemängud- need on sellised, kus mängureeglites esitatud tingimuste täitmisel tekib võiduvõimalus ühendatud mänguautomaatide või panuste abil. · Loteriide liigid: 1
otsingumootoris, pakettide marsruutimine, · probleemipüstituse formalismi järgi ("loogiline tase", millel toimub sisuline otsing) - nt loomulik keel, matemaatiline loogika, formaalne keel, andmed, reeglid, semantilised võrgud, veebilehe arenduse keel, marsruutimistabelid, · probleemi lahendamise formalismi järgi (millel otsitakse, "füüsiline tase") - nt otsing tabelil, puul, orienteeritud/orienteerimata graafil, ja/või graafil, kaalutud/kaalumata graafil, automaadil, Markovi ahelal ja nii edasi, · otsingu eesmärgipüstituse järgi nt graafi puhul: leida lühim tee graafi ühest tipust teise tipuni, ühest tipust kõikide tippudeni, kõikidest tippudest kõikide tippudeni, · selle järgi, kas kasutatakse otsingu heuristikaid 57. Dijkstra algoritm, selle rakendused, efektiivsus. Dijkstra algoritm on näide heast otsingu algoritmist orienteeritud kaalutud graafil.Algoritm ei kasuta heuristilist infot ja leiab lühima
käivitavad mikrooperatsioone ehk elementaartegevusi arvutis. A1 jne olekud, ehk info, kus oleme algoritmi täitmisel. Olek kujutab endast algoritmil märgitud punkti, mis näitab kus ollakse parasjagu. Am=Fü(As,Xi) üleminekute funktsioon,mis määrab millisesse olekusse As me liigume, kui oleme olekus Am ja tuleb sisendväärtuste kombinatsioon Xi. Üleminekute funktsioon määrab algoritmis märgitud punktide vahel liikumise seaduspärasuse. Yj = Fv(As,Xi) väljundfunktsioon Mealy automaadil määrab väljundväärtuste kombinatsiooni funktsioonina olekust As ja sisendite väärtuste kombinatsioonist Xi. Moore automaadil määratakse väljundfunktsiooniga Y=F v(As) väljundite väärtuste kombinatsioon funktsioonina olekust As. Moore automaadil sõltub väljund ainult olekust. Mikroprogrammeeritav juhtautomaat. Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata
• q0 on automaadi N lähteolek; • lõppolekute hulk F = F1 ∪F2; Teoreem: Regulaarsete keelte hulk on kinnine konkatenatsiooni suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keele A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Keelt A1◦A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q10,F2), mille konstrueerime järgmiselt: • Q = Q1 ∪Q2; • Σ on sama, mis N1-l ja N2-l; • N lähteolekute hulk on sama, mis automaadil N1; • N lõppolekute hulk on sama, mis automaadil N2; Teoreem: Regulaarsete keelte hulk on kinnine sulundi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1. Keele A1* aktsepteerib lõplik automaat N = (Q;Σ,δ,{q0},F1), mille konstrueerime järgmiselt: • Q = Q1 U {q0}, kus q0 on uus olek; • Σ on sama; • lähteolek on q0; • N lõppolekute hulk F = F1 U {q0}; • tühi sõna peab olema aktsepteeritav Regulaarsed avaldised on viis keelte defineerimiseks.
Salve tühjakslaadimine Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist). Suruge kuuli otsaga salves olev teine padrun alla, kuni esimene kukub salvest välja. Korrake tegevust, kuni salv on tühi. Joonis Kinnistage küsimuste ja harjutustega. Salve laadimist saab harjutada lasketiirus esimestel laskmistel. Sihikute seadmine 22 Selgitage ja näidake ette. Automaadil on kaks sihikut: öösihik ja mehaaniline sihik. Mehaanilisel sihikul on kaks asendit: 3 ja 5. Asendi muutmiseks tuleb sihikut lükata ette- või tahapoole. Sihiku asend 3 on ette nähtud sihtmärkide tabamiseks kuni 300 m, sihiku asend 5 kaugemate sihtmärkide tabamiseks. Öösihikut kasutatakse pimedas kuni 100 m kaugusel olevate sihtmärkide tabamiseks. Selleks tuleb öökirp ja sälk tõsta püstasendisse, mehaaniline sihik asetada keskmisse asendisse. Sihtimisel tuleb
automaadi eelnenud olekutest. Kuna olekute muutumise hetked pole fikseeritud, siis puudub asünkroonsetes automaatides taktiimpulsside generaator. Mäluga automaatide väljundsignaalid sõltuvad nii sisendsignaalidest kui ka olekutest. Niisuguste automaatide hulka kuuluvad paljud seadmed, alates lihtsatest funktsionaalsetest loogikalülitustest nagu trigerid, loendurid ja registrid kuni mikroprotsessorite ja arvutiteni välja. Juhul kui automaadil puudub mälu, on tal ainult üks sisemine olek ning automaati kirjeldab täielikult väljundfunktsioon. Mäluta diskreetseid seadmeid nimetatakse loogilisteks kombinatsiooniskeemideks. Praktikas on sellisteks skeemideks dekoodrid, kommutaatorid, summaatorid jms. 57 Võib luua ka automaadi, millel sisendid puuduvad või mille sisendsignaalid ei muutu.
annaabi.ee 
