kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Juriidilise isiku maksud Juriidilised isikud jagunevad Juriidilise isiku maks on
Tollimaksumäär on kaubagrupiti erinev ja ulatub tavaliselt 0%-17%-ni. · Maamaks- riiklik maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. · Hasartmängumaks- üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu. Hasartmängumaks on riiklik maks, objektiivne maks, kaudne maks, käibelt võetav maks, jooksev ja tähtajaline maks. Maksumäär on 18%. · Raskeveokimaks- riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. Raskeveok maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist. Eestis on raskeveoki piiriks 12 tonni.
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
............................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust
vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (...
aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus
Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Rahandus ja ettevõtlus. 1
OTSESED MAKSUD TONY TSILK Miks on maksude maksmine vajalik? Riigile: - riik saab pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus, maanteed, tuletõrje jne) - riik saab maksta inimestele toetusi Inimesele: - inimene saab kasutada riigi poolt pakutavat - makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis ...
pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. V 9. Piirmaksumääära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. T 10.Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis vabariigi Valitsuse otsuse alusel. V 11.Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. T 12.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. V 13.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele
Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega - Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga - Kõrge ja püsiv maj kasv - Õiglane sissetulekute jaotus (sots süsteem) - Ühishüvede pakkumine (haridus, tervishoid jms) - Riigivara korrashoid - Keskkonna kaitsmine 24. Eesti panga ülesanded on: - Raha reservide hoidmine - Euro seisundi jälgimine
Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne
on vajalik. Miks? Selleks, et teada kuhu kõik kulud lähevad, ning et aasta lõpuks näeks eelarves ära, mille peale kõige rohkem kulusid läheb, ning kas on võimalik kuidagi lisatulusid saada. Kohalike omavalitsuste eelarved. Mäetaguse = Tulud :5 431.38€ // Kulud : 4 767.06€ Rae = Kulud: 26 534.41€ // Tulud : 19 266.66€ Karula = Kulud: 1 140.50€ // Tulud: 1 177.01€ Eestis kehtivad maksud Otsesed maksud Kaudsed maksud Tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Tollimaks Maamaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Koha omav liku a l i ts u eelar se Rõng ve Tulud u Val : 2 48 d
Eesti Saksamaa Eraisik Juriidiline isik Eraisik Juriidiline isik Eraisik esitab kord aastas Majandusaasta kestab 1.jaanuar Majandusaasta Majandusaasta kestab 12 kuud. tuludeklaratsiooni kuni 31.detsember. Käibemaksumäär on 19%. Käibemaksumäär on 20% maksustatavast Alandatud käibemaksumäär on 7% ...
Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks Kohalikud ehk kaudsed otsustab volikogu, müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise-, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimise. Maks-seaduse või seaduse alusel, valla-või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse maksumaksjale ühekordne või perioodiline kohustus. Kehtestatakse sellepärast, et see on riigi sissetulekuallikas.
7. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud? Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse, vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkondades. 8
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu
liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 0,5 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 6. Hasartmängumaks 1)Kes maksab maksu - hasartmängukorraldaja. 2) Hasartmängumaksuga maksustatakse: · õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati; · loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa; · kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot; · toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks? Töölepingu seadus 363. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 364. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. 365. Kes on tarbija
Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil
) pea eraldi maksma, Nt tulumaks, vaid mis on lisatud maamaks tarbitava kauba/ teenuse hinnale.) Nt käibemaks, aktsiisid MAKSUD RIIKLIKUD · tulumaks · loomapidamismaks KOHALIKUD · käibemaks · mootorsõidukimaks · sotsiaalmaks · reklaamimaks · maamaks · müügimaks · hasartmängumaks · paadimaks · tollimaks ja aktsiisid · lõbustusmaks · raskeveokimaks · parkimistasu
proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiisimaks ja tollimaks.
MAKSUD 2011. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus. · Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. · Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud.sisekaitse.ee/Elling/M...
eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% palgalt ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta.ee - Maksu- ja Tolliamet Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2
eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% töötaja brutotöötasust ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta.ee - Maksu- ja Tolliamet www.maksumaksjad.ee - Eesti Maksumaksjate Liit Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2
Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Maks on riigi, valla- või linnavolikogu poolt juriidilisele või füüsilisele isikule määratud rahaline kohustus. Riik saab laekunud maksude kaudu osa rahva tulust enda käsutusse, et täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine). Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode või teenus, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Turunduse juhtimine hõlmab turundusotsuste analüüsi , planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Segmentimisnäitajaid liigitatakse erinevaks gruppideks: demograafilin, geograafiline,
Riigieelarve 2014 Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulu...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest. 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks,
diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni; raske kütteõli (1000kg) 235 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. d. Pakendiaktsiis 1) Pakendi müüja 2) Pakendi müümise tulu pealt 3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20 4) Tulu prognoos 4870 mln. 6. Hasartmängumaks 1) Hasartmängude omanik 2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt 3) Hasartmängumaksu määr on: 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast; 5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast; 5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast;
õigusabi; turvalisus 7. Maksude sihtotstarve, st jaotus Maksu ja Tolliameti poolt(põhilised jaotused)ül. Maksustamise olemuselt jaotuvad maksud: otsesed maksud maksustatakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute sissetulekuid. Ära peab maksma mingi kindla % või summa oma tuludest, kasumilt või varalt. Sotsiaal-, maa-, rasekeveoki-, tulumaks. kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. See suurendab kaupade, teenuste hinda. Käibe-, tolli-, hasartmängumaks, aktsiisid. Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalselt vähem kui suurema sissetulekuga isikud 8
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. Nt- 4000kr 20%, 10 000 25%, 35 000 30% Otsesed maksud-füüsilise isiku tulumaks 21%, maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse, sotsiaalmaks 33%, kohustusliku kogumispensioni makse 1-2%, tööstuskindlustusmaks 1,4%tööandja, 2,8% töötaja Kaudsed maksud- käibemaks 9-20% kauba või teenuse hinnast, aktsiisimaks-alkohol,tubakas, kütuse,energia, pakent.. , hasartmängumaks, tollimaks 8.Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. Ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele, Sotsiaalne turvalisus- need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Liigid- tervishoid, haridus, korrakaitse, trantsport, side, riigivalitsemine, riigikaitse, s.h kultuur, kunst, sport.
Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll ...
need hüved muutuvad kättesaamatuks.Maksu ja Tolliameti üheks põhiülesandeks on tagada riiklike maksude ja tollitulude laekumine riigieelarvesse. Maksupuu on selle näitlikustamiseks. Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikkuses veel: alkoholi, tubaka, kütuse ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud: maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad ca 2% kogutud maksudest. Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist. Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdsetel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada nt maksupettuse tõttu , kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras on selle tõttu sunnitud närbuma. Kasutatud kirjandus: 1) http://et
Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 13. Kaudne maks on toote või teenuste hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. aktiisimaks Otsene maks on makstav maks. Nt üksik tulumaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · mootorisõidukimaks · lõbustusmaks Riiklikud maksud · tulumaks · käibemaks · aktsiisid · maamaks · tollimaks · hasartmängumaks 14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus Põhjused: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool, kahtlus raha väärtuse suhtes Deflatsioon keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus 18
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
majanduses osaleda, jõuame parema lahenduseni ja optimaalsema tulemuseni. Peab arvestama turutõket, mis sõltub tootest/teenusest. Segamajandus – eraettevõtluse kõrval eksisteerib ka riigi otsustamine. Riiklik maks vs kohalik maks: kohaliku maksu kehtestab KOV, riikliku riik. Riiklikud maksud: Tulumaks 20% Sotsiaalmaks 33% (20% pension, 13% haigekassa) Käibemaks 20% Maamaks erandid Hasartmängumaks toetab kultuuri, sporti Tollimaks EL-väliste toodete sissetoomisel Aktsiis Kohalikud maksud: Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Parkimistasu Loomapidamismaks Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed: - arvestatakse teenitud tulult protsendina Tulumaks Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees Käibemaks Tulumaks
Regressiinve maks – väiksema sissetulekuga maksavad ära enamuse oma palgast Eesti kehtivad maksud Riiklikud ja kohalikud maksud – osa riiklikest maksudest kohalikku eelarvesse Maamaks 100% Üksikisikutulumaks 56% Riiklikud maksud Tulumaks 21% - üksikisik; ettevõte Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt – 20% pension, 13% haigekassa Käibemaks 20% - käibe pealt Aktsiisimaks Maamaks Raskveveoki maks Hasartmängumaks Tollimaks Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1% Kohalikud maksud – kehtetab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses oleva valiku põhal Võimalikud maksud Müügimaks Paadimaks Reklaamimaks Parkimistasu Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõiduki maks Loomapidamismaks Lõbustusmaks
Miks tasuda makse ausalt? Paljud arvavad, et maksudest kõrvale hiilimine ja riigi petmine on kaval tegu, kuid tihti kaasneb sellega lisakohustusi, stressi ning ka trahvid, kui see kõik peaks välja tulema. Tegelikult on suuremas osas mitmed maksud loodud inimeste heaolu pärast ning nendest hoidumine on endale halva tegemine. Eestis on rohkelt teenuseid ja riiklike funktsioone, mida riik pakub inimestele tasuta. Selle kõige eest maksab riik, kuid riigil poleks seda raha kuskilt võtta, kui ei oleks rahvast, kes maksaks mitmesuguseid makse, mis lähevad riigile. Meil on palju vabatahtlike annetusi ja korjandusi, kuid nendest ei saa ainuüksi kõige selle pakutava jaoks raha. Meie riigis kehtivad riiklike maksude määrad, milleks on: tulumaks 21% (võetakse inimeste palgast), sotsiaalmaks 33%, maamaks 0,1%-2,5%, käibemaks 20% (käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa), hasartmängumaks, tollimaks,...
(maamaks, tulumaks, raskeveokimaks). Kaudse maksu korral ei tasu seadusest tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3. kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks. Riiklikud maksud kehtestab Riigikogu maksuseadusena. Riiklikud maksud(8): tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Kohalikud maksu(8) kehtestab kohalik omavalitsus oma KOV määrusega seaduse alusel. 4. maksude jagunemine püsivuse alusel ühekordsed ja jooksvad ehk korduvad maksud. Ühekordsed maksud on need maksud, kui maksukohustus lõppeb peale maksu tasumist ning seda ei tule antud tehingult tulevikus tasuda (tollimaks, aktsiis, tänavate ja teede sulgemisemaks, reklaamimaks). Tulenevad ühekordsetest tehingutest, toimingutest
Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM]) 4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks Maksusüsteemi ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kõik peaksid olema koheldus ühtemoodi!
arvatud võidud; 5 protsenti õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud; 5 protsenti õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summast 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 19 365 230 eurot 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse: Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning sellest summast nähakse ette järgmised kulud: Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele; Hasartmängumaksu Nõukogule – summas, mille suurus vastab 37,4 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Nimetatud summast eraldatakse 31,8
Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. Kaudse maksu korral ei tasu seadust tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3. kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks. Riiklikud maksud kehtestab riigikogu seadusena. Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Kohalikud maksud kehtestab kohalikomavalitsus oma määrusega seaduse alusel. 4. maksude jagunemine püsivuse alusel ühekordsed ja jooksvad ehk korduvad maksud. Ühekordsed maksud on need maksud, kui maksukohustus lõppeb peale maksu tasumist ning seda ei tule antud tehingult tulevikus tasuda (tollimaks, aktsiis, tänavate ja teede sulgemisemaks, reklaamimaks). Korduvad maksud tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks. 5
18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 2) Kaudsed maksud 1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast) 1.2 Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 1.3 Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 1.4 Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) 3) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1.1 20% pensionid 1.2 13% tervishoid 1.3 0,3 % töötuskindlustus Kõik need maksud maksab tööandja . Kokku : 33,3 % Inimene ise : töötuskindlustus 0,5% pensionikindlustus II sambasse 2% Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni ? 1kord aastas , 1. aprilliks. Võimaldab vältida maksupettusi . Maksuvabamiinimum on kuus 2250 .- MÕISTED !
Proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva %-ga. (20%) Progressiivne (astmeline) maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 11. Kas Eestis on mõttekas rakendada progresseeruvat e. astmelist tulumaksussüsteemi? Jah, pole mõtet võtta palju makse inimestelt, kes oma palgaga toime ei tule. 12. Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud? Riiklikud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu 13. Mis on riigieelarve? Riigieelarve riigi rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. 14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks? Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
