kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Juriidilise isiku maksud Juriidilised isikud jagunevad Juriidilise isiku maks on
Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimaksumäär on kaubagrupiti erinev ja ulatub tavaliselt 0%-17%-ni. · Maamaks- riiklik maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. · Hasartmängumaks- üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu. Hasartmängumaks on riiklik maks, objektiivne maks, kaudne maks, käibelt võetav maks, jooksev ja tähtajaline maks. Maksumäär on 18%. · Raskeveokimaks- riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. Raskeveok
Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
.............................................................................................. Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust
vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB
Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu. KOHALIKUD MAKSUD · Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks,
aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus
Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Rahandus ja ettevõtlus. 1
tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja Maksust saadud tulud suunatakse Eesti Kultuurkapitalile, Punasele Ristile, kohalikeks investeeringuteks ja laste- ning noorteprojektide toetuseks. TÄNAN KUULAMAST !
pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. V 9. Piirmaksumääära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. T 10.Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis vabariigi Valitsuse otsuse alusel. V 11.Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. T 12.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. V 13.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele
Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega - Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga - Kõrge ja püsiv maj kasv - Õiglane sissetulekute jaotus (sots süsteem) - Ühishüvede pakkumine (haridus, tervishoid jms) - Riigivara korrashoid - Keskkonna kaitsmine 24. Eesti panga ülesanded on: - Raha reservide hoidmine - Euro seisundi jälgimine
Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne
on vajalik. Miks? Selleks, et teada kuhu kõik kulud lähevad, ning et aasta lõpuks näeks eelarves ära, mille peale kõige rohkem kulusid läheb, ning kas on võimalik kuidagi lisatulusid saada. Kohalike omavalitsuste eelarved. Mäetaguse = Tulud :5 431.38€ // Kulud : 4 767.06€ Rae = Kulud: 26 534.41€ // Tulud : 19 266.66€ Karula = Kulud: 1 140.50€ // Tulud: 1 177.01€ Eestis kehtivad maksud Otsesed maksud Kaudsed maksud Tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Tollimaks Maamaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Koha omav liku a l i ts u eelar se Rõng ve Tulud u Val : 2 48 d
Eesti Saksamaa Eraisik Juriidiline isik Eraisik Juriidiline isik Eraisik esitab kord aastas Majandusaasta kestab 1.jaanuar Majandusaasta Majandusaasta kestab 12 kuud. tuludeklaratsiooni kuni 31.detsember. Käibemaksumäär on 19%. Käibemaksumäär on 20% maksustatavast Alandatud käibemaksumäär on 7% ...
Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks Kohalikud ehk kaudsed otsustab volikogu, müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise-, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimise. Maks-seaduse või seaduse alusel, valla-või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse maksumaksjale ühekordne või perioodiline kohustus. Kehtestatakse sellepärast, et see on riigi sissetulekuallikas.
7. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud? Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse, vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkondades. 8
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu
liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 0,5 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 6. Hasartmängumaks 1)Kes maksab maksu - hasartmängukorraldaja. 2) Hasartmängumaksuga maksustatakse: · õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati; · loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa; · kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks? Töölepingu seadus 363. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 364. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. 365. Kes on tarbija
Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil
) pea eraldi maksma, Nt tulumaks, vaid mis on lisatud maamaks tarbitava kauba/ teenuse hinnale.) Nt käibemaks, aktsiisid MAKSUD RIIKLIKUD · tulumaks · loomapidamismaks KOHALIKUD · käibemaks · mootorsõidukimaks · sotsiaalmaks · reklaamimaks · maamaks · müügimaks · hasartmängumaks · paadimaks · tollimaks ja aktsiisid · lõbustusmaks · raskeveokimaks · parkimistasu
proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiisimaks ja tollimaks.
hügieenitooted Aktsiis -tubakatooted Tarbija -alkohol -kütus -mootorsõidukid -alkoholi ja -karastusjoogi pakend -elekter 7,00 senti/kWh Hasartmängumaks Hasartmängud: 18% Hasartmängu Sihtotstarbeline: õnnemängud, loteriid, korraldaja (Kultuur, sport totod, osavusmängud Kohalikud maksud on: müügimaks;paadimaks;reklaamimaks;teede ja tänavate sulgemise maks;mootorsõidukimaks; loomapidamismaks;lõbustusmaks;parkimistasu. Maksumaksja õigused ja kohustused: Õige/Vale??? 1) Maksumaksja kaasaaitamiskohustus on piiramatu ulatusega?
eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% palgalt ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta.ee - Maksu- ja Tolliamet Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2
eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% töötaja brutotöötasust ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta.ee - Maksu- ja Tolliamet www.maksumaksjad.ee - Eesti Maksumaksjate Liit Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2
Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Maks on riigi, valla- või linnavolikogu poolt juriidilisele või füüsilisele isikule määratud rahaline kohustus. Riik saab laekunud maksude kaudu osa rahva tulust enda käsutusse, et täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine). Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode või teenus, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Turunduse juhtimine hõlmab turundusotsuste analüüsi , planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Segmentimisnäitajaid liigitatakse erinevaks gruppideks: demograafilin, geograafiline,
Eestis maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Raskeveokimaks- Maksumäär sõltub otseselt sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab ning selle leiab seaduse lisas toodud tabelist. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Hasartmängumaks- Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval. Sotsiaalmaks-makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks, sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks
maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2.5 % ) 4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% ) 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol, kütus, elekter, pakend ) 8)Raskeveokimaks. Kohalikud maksud: 1)Müügimaks 2)Paadimaks 3)Reklaamimaks 4)Teede-ja tänavate sulgemise maks 5)Mootorsõidukimaks 6)Loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)Parkimistasu Füüsilise isiku tulumaks füüsiliselt isikult võetav maks. *Otsene maks, maksukohustus vähendab maksumaksja tulu ja teatud perioodi vältel teenitud tulude suurusest. ( palk, honorar, loteriivõit)
maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest. 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks,
diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni; raske kütteõli (1000kg) 235 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. d. Pakendiaktsiis 1) Pakendi müüja 2) Pakendi müümise tulu pealt 3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20 4) Tulu prognoos 4870 mln. 6. Hasartmängumaks 1) Hasartmängude omanik 2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt 3) Hasartmängumaksu määr on: 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast; 5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast; 5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast;
käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra ,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012
Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõigilt võetakse ühesugune protsent. Alam e miinimumpalk - on summa alla mille ei tohi tööandja maksta. Eestis on 4350.-
Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. Nt- 4000kr 20%, 10 000 25%, 35 000 30% Otsesed maksud-füüsilise isiku tulumaks 21%, maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse, sotsiaalmaks 33%, kohustusliku kogumispensioni makse 1-2%, tööstuskindlustusmaks 1,4%tööandja, 2,8% töötaja Kaudsed maksud- käibemaks 9-20% kauba või teenuse hinnast, aktsiisimaks-alkohol,tubakas, kütuse,energia, pakent.. , hasartmängumaks, tollimaks 8.Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. Ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele, Sotsiaalne turvalisus- need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Liigid- tervishoid, haridus, korrakaitse, trantsport, side, riigivalitsemine, riigikaitse, s.h kultuur, kunst, sport.
alkohol ja ktus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei leta 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. ATKEAS ulesehitus Üldosa: Üldmõisted Aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted Saatedokumendid Järelevalve jm Eriosa: Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuseaktsiis SARNASED MAKSUD Keskkonnamaks Luksusemaks Meelelahutusmaks Hasartmängumaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sugemismaks Reklaamimaks Parkimistasu Loomapidamismaks Täielik maksuvabastus nii tarbitud kui kaasamüüdavatele kaupadele jäi kehtima ainult nende reiside puhul, mis läbivad väljaspool Euroopa Liitu asuvat sihtpunkti (siia hulka kuuluvad ka nn eriterritooriumid, nt Ahvenamaa). Eesti-sisesel reisil ei saa rakendada mingeid maksuvabastusi.
need hüved muutuvad kättesaamatuks.Maksu ja Tolliameti üheks põhiülesandeks on tagada riiklike maksude ja tollitulude laekumine riigieelarvesse. Maksupuu on selle näitlikustamiseks. Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikkuses veel: alkoholi, tubaka, kütuse ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud: maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad ca 2% kogutud maksudest. Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist. Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdsetel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada nt maksupettuse tõttu , kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras on selle tõttu sunnitud närbuma. Kasutatud kirjandus: 1) http://et
Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 13. Kaudne maks on toote või teenuste hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. aktiisimaks Otsene maks on makstav maks. Nt üksik tulumaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · mootorisõidukimaks · lõbustusmaks Riiklikud maksud · tulumaks · käibemaks · aktsiisid · maamaks · tollimaks · hasartmängumaks 14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus Põhjused: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool, kahtlus raha väärtuse suhtes Deflatsioon keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus 18
24) Riigilõiv- Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. ( nt. passi saamise puhul, autole uus number) 25) Maamaks- Maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. 26) Aktsiisimaks- Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi -ja karastusjoogipakenditele. See on nagu tulevikumaks, kuna see katab tulevikus vaja mineva ravi ja keskkonnakaiste kulud. 27) Tollimaks- Hasartmängumaks toob Eesti riigile neli korda enam tulu kui üks vanemaid maksuliike - tollimaks. Tollimaksu kogub riik sisse -ja väljaveetavalt kaubalt. 28) Sotsiaalmaks- Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult. Prontsent on 33%. 29) Tuludeklaratsioon- Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Deklaratsiooni tuleb kirja panna: töötasu, honorar, annetused, intressid, dividendid, tulu vara müügist.
maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne: Maksumäär alaneb tulude suurenendes. Maksud. Eestis kehtivad maksud koos olulisemate maksumääradega. Tulumaks 20% Käibemaks 20% Sotsiaalmaks 33% Maamaks (osaliselt vabastatud) 0,15ha-2,0ha Hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, aktsiisid Töötukindlsutus 1,6% Kogumispension 2% Tulumaksu arvutamine. Arvutatakse brutopalgalt Nt. 1000 euri kuus 1. töötukindlustus 1,6%=16 € 2. pensionimaks 2%=20€ 3. tulumaks 1000-36-154=810€, -20%=162€ 4. netopalk 1000-36-162=802€ Raha liigid ja ülesanded. Raha väärtuse kujunemine. Raha liigid: 1
majanduses osaleda, jõuame parema lahenduseni ja optimaalsema tulemuseni. Peab arvestama turutõket, mis sõltub tootest/teenusest. Segamajandus – eraettevõtluse kõrval eksisteerib ka riigi otsustamine. Riiklik maks vs kohalik maks: kohaliku maksu kehtestab KOV, riikliku riik. Riiklikud maksud: Tulumaks 20% Sotsiaalmaks 33% (20% pension, 13% haigekassa) Käibemaks 20% Maamaks erandid Hasartmängumaks toetab kultuuri, sporti Tollimaks EL-väliste toodete sissetoomisel Aktsiis Kohalikud maksud: Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Parkimistasu Loomapidamismaks Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed: - arvestatakse teenitud tulult protsendina Tulumaks Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees Käibemaks Tulumaks
Regressiinve maks – väiksema sissetulekuga maksavad ära enamuse oma palgast Eesti kehtivad maksud Riiklikud ja kohalikud maksud – osa riiklikest maksudest kohalikku eelarvesse Maamaks 100% Üksikisikutulumaks 56% Riiklikud maksud Tulumaks 21% - üksikisik; ettevõte Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt – 20% pension, 13% haigekassa Käibemaks 20% - käibe pealt Aktsiisimaks Maamaks Raskveveoki maks Hasartmängumaks Tollimaks Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1% Kohalikud maksud – kehtetab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses oleva valiku põhal Võimalikud maksud Müügimaks Paadimaks Reklaamimaks Parkimistasu Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõiduki maks Loomapidamismaks Lõbustusmaks
Selle kõige eest maksab riik, kuid riigil poleks seda raha kuskilt võtta, kui ei oleks rahvast, kes maksaks mitmesuguseid makse, mis lähevad riigile. Meil on palju vabatahtlike annetusi ja korjandusi, kuid nendest ei saa ainuüksi kõige selle pakutava jaoks raha. Meie riigis kehtivad riiklike maksude määrad, milleks on: tulumaks 21% (võetakse inimeste palgast), sotsiaalmaks 33%, maamaks 0,1%-2,5%, käibemaks 20% (käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa), hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Käibemaksust ja tulumaksust saadud raha kasutab riik palkade maksmiseks, riigiasutruste töö ülevalpidamiseks, teede korrashoiuks, kaitsekulutusteks jne. Ravikindlustusmaksu maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ehk 13% selle töötaja palgast. Seda raha kasutatakse nende endi ravimiseks ning selle raha eest ravitakse ka neid, kes ise palka ei saa veel teenida - näiteks lapsi ja pensionäre. Sotsiaalmaksu näiteks maksavad
Maksul võib olla kujundamisfunktsiooni roll, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2. sotsiaalpoliitilise eesmärgiga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus selliselt, et tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * Kujundamisfunktsioon ei tohi olla maksu seadustes nii tugev, et ta selle maksuobjektinähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis täida maks oma fiskaalset funktsiooni, seega selline maks tuleks likvideerida. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega ühiskondliku kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja
Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM]) 4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks Maksusüsteemi ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kõik peaksid olema koheldus ühtemoodi!
2) plastik 40 3) metall 40 4) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong 20 5) muu 20 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 0,3( miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Hasartmängumaks 1. Kes maksab maksu- Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja 2. Mille pealt maksu makstakse- õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati; loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa; kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
Seda nim. Maksu koormamisfunktsiooniks ehk maksu fiskaalseks funktsiooniks. (eelarveline eesmärk). Maksul võib olla ka kõrvalmõjusid ehk kujundamisfunktsioon, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis) 2. sotsiaalpoliitilise mõjuga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus ja tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * kõrvalmõjusid ei tohi olla maksu seadustes nii tugevad, et na selle nähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis ei vasta selline maks enam maksu tunnustele. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud tasuvad selle eest. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta.
18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 2) Kaudsed maksud 1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast) 1.2 Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 1.3 Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 1.4 Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) 3) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1.1 20% pensionid 1.2 13% tervishoid 1.3 0,3 % töötuskindlustus Kõik need maksud maksab tööandja . Kokku : 33,3 % Inimene ise : töötuskindlustus 0,5% pensionikindlustus II sambasse 2% Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni ? 1kord aastas , 1. aprilliks. Võimaldab vältida maksupettusi . Maksuvabamiinimum on kuus 2250 .- MÕISTED !
Proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva %-ga. (20%) Progressiivne (astmeline) maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 11. Kas Eestis on mõttekas rakendada progresseeruvat e. astmelist tulumaksussüsteemi? Jah, pole mõtet võtta palju makse inimestelt, kes oma palgaga toime ei tule. 12. Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud? Riiklikud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu 13. Mis on riigieelarve? Riigieelarve riigi rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. 14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks? Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad,
annaabi.ee 
