VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise
Maksust on vabastatud need, kes peavad loomi kuni üks kuu antud territooriumil. Maksustamisperiood on kalendiaasta. LÕBUSTUSMAKS Maksu maksavad · Omavalitse territooriumil tasulisi meelelahutusüritusi korraldajad. · Omavalitsuse territooriumil asuvate meelelahtusasutuste omanikud. Maks määratakse müüdud pääsmetelt. Ürituse pääsmed tuleb omavalitsuses registreerida. Seda maksu ei ole Eestis mitte kunagi rakendatud kuna administreerimine on kulukas. PARKIMISTASU Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eest. Kõige rohkem kasutusel reklaamimaks, umbes 40 omavalitsust on rakendanud seda. Teine on teede ja tänavate sulgemise maks, umbes 30 omavalitsust kasutab seda. Kolmas on parkimistasu. HASARTMÄNGUMAKS Vastuvõetud 15.oktoober 2008.a. Seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõuded hasartmängukorraldajatele ning abinõud mängijate kaitseks, selleks et vähendada hasartmängude negatiivset mõju.
Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat.1 Eestis kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud. Riiklike maksude alla kuuluvad tulumaks, maamaks, aktsiisid, sotsiaalmaks, raskeveokimaks, tollimaks ja hasartmängumaks. Kohalikeks maksudeks on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil (edaspidi territoorium) on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. 2 Nii on linnal võimalik makse nõuda mitmel alal, kuid kõiki kohalikke makse Eestis ei kehtestata. On mitmeid linnu ja valdu, kus kohalikke makse üldse ei nõuta (näiteks Kärdlas ja Kundas). Suuremates
RP091 Kodutöö kevad 2011 Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise
Õhusõiduki maandumise eest lennuväljal võetakse maandumistasu õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi (MTOW) iga 1000kg või selle osa eest (EUR). Võimalikus ka vahemikud, et nt MTOW < 20t on üks tasumäär, raskematele lennukitele aga teine. Võib olla allahindlus maandumistasust ning terminali navigatsioonitasust mis kehtib õppelendudele, kui lennuplaanis on märge ,,RMK/SCHOOLFLIGHTS" ja treeninglendudele, kui lennuplaanis on märge ,,RMK/TRAINING FLIGHT". Parkimistasu Õhusõiduki parkimisel lennuvälja territooriumil võetakse parkimistasu õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi iga 1000kg või selle osa eest ja iga 24 tunnise perioodi või selle osa eest (EUR). Reisijatasu Eestis reisijatasu võetakse iga lahkuva reisija eest. Teistes lennujaamades võivad olla ka teised lahendused. Reisijatasu osas võivad olla allahindlused või kehtivad vabastused, nt: - Lastele alla 2a.
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. proportsionaalne tulumaks(EST, RUS) üksikisiku või ettevõtte tulumaks, mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. (lihtne ja õiglane; soodustab majanduskasvu ja maksualast konkurentsi)
käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Juriidilise isiku maksud Juriidilised isikud jagunevad Juriidilise isiku maks on kaheks: avalik-õiguslik ettevõtte tulumaks. juriidiline isik (näiteks Eesti Topeltmaksustamine ei ole Vabariik) ja eraõiguslik lubatud. juriidiline isik (näiteks osaühing, aktsiaselts, sihtasutus)
Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti ja peab üleval erinevaid asutusi (nt haiglad)
vahel. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste üle, raharingluse korraldamist.Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestab Riigikogu seadustega, kohalikud maksud kohalikud omavalitsused volikogu määrusega. Kohalikud maksud on: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks, parkimistasu. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna.
Kui üürileping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, kuid lepingu tähtaeg on üle ühe aasta, siis loetakse, et leping on sõlmitud tähtajatult (VÕS § 274). 3. Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2017 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2017 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2017 väljastas hageja kostjale arve 120 eurot, millest 100 eurot moodustas parkimistasu ning 20 eurot käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise
80% 3,0% sissetulekust tööandja. Kehtivad kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, 5,5% Ettevõtte tulumaksu või üksikisiku tulumaksumäärast moodustab Muud maksud lõbustusmaks, parkimistasu - laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. solidaarsusmaks. Lisaks on hasartmängumaks, raskeveomaks, tollimaks ja aktsiisid.
jaehind Diislikütus 448 € 1000 liitrit 341 € 1000 liitrit Pliivaba bensiin 465 € 1000 liitrit 436 € 1000 liitrit Elektrienergia 4,47 €/MWh 1,01 €/MWh KOHALIKUD MAKSUALANE TALLINN RIIA MAKSUD NÄITAJA 2016. A MAKSUMÄÄR MAKSUMÄÄR Kesklinna tsoon; 0,10; 0,08; 0,04 ja 0,05; Parkimistasu sellele järgnevad 0,025; 0,01 0,025; 0,02; tsoonid €/min 0,01 €/min kaupade, teenuste Müügimaks 1% - väärtusest Teede ja I teegrupp; II; III; 100 €/h; II 50; III - tänavate IV 10; IV 5; sulgemise Jalgtee I teegrupp; 10 €/h; II 5; III 1;
· tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21%.Samuti arvestatakse seaduse kohaselt residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 1728 eurot. Sotsiaalmaksu suurus on 33% väljaarvestatud töötasust
vedrustuse tüüp. Kogumispensionimakse määr on 2% maksustatavatelt tasudelt Kohalikud maksud Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Kohalikud omavalitsused võivad kehtestada järgmiseid makse: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas. Müügimaksu määra kehtestab volikogu, kuid mitte rohkem kui 1% käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud. Paadimaks tasutakse väikelaeva
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliit...
nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiisimaks ja tollimaks.
-karastusjoogi pakend -elekter 7,00 senti/kWh Hasartmängumaks Hasartmängud: 18% Hasartmängu Sihtotstarbeline: õnnemängud, loteriid, korraldaja (Kultuur, sport totod, osavusmängud Kohalikud maksud on: müügimaks;paadimaks;reklaamimaks;teede ja tänavate sulgemise maks;mootorsõidukimaks; loomapidamismaks;lõbustusmaks;parkimistasu. Maksumaksja õigused ja kohustused: Õige/Vale??? 1) Maksumaksja kaasaaitamiskohustus on piiramatu ulatusega? Väär: Maksumaksja ei pea tunnistusi andma ja kaasa aitama oma lähikondsete vastu. 2) Maksumaksja võib igal menetluse etapil küsida infot tema kohta kogutud info kohta? Õige: Reeglina 3) Maksumaksjal on õigus esitada oma arvamus alati vähemalt enne menetluse lõppu? Õige, reeglina küll 4) Maksusaladuse alla läheb ka info maksuvõla kohta?
8,9 mlrd. Valituse reserfondi pannakse lisaraha mustadeks päevadeks. Lisaeelarve- kui poole eelarve aasta pealt selgub, et raha on riigile oluliselt rohkem või oluliselt vähem, tehakse lisaeelarve. (Positiivne -ja negatiivne lisaeelarve) Maksustamise eesmärgid: 1. Saada riigi- ja omavalitsuse eelarvesse raha. 2. Mõjutada teatud kaupade või teenuste tarbimist. (aktsiis) 3. Suurendada võrdsust ühiskonnas. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks (parkimistasu, loomapidamismaks, reklaamimaks) Riiklikud maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse sissetulekust. (lotovõit, honorarid, palk, pension) Kaudne maks on hinnalisa kaupadele ja teenustele. (Käibemaks, aktsiis, raskeveokimaks)
Eesti Vabariigi riigieelarve. EV maksusüsteem jaguneb: otsesed, kaudsed ja riiklikud, kohalikud. Riiklikud maksud kehtestatakse Riigikogu poolt seadusega ja laekuvad riigile/riigeelarvesse (näiteks aktsiisid, käibemaks, tollimaks): otsesed maksustatakse tulu; kaudsed maksustatakse tarbimist. Kohalikud maksud kehtestatakse Kohaliku Omavalitsuse volikogu määrusega ja laekuvad Kohaliku Omavalitsuse eelarvesse (näiteks parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks). Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud).
alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1]. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 1.1. Riiklikud maksud Tulumaks – maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2016. aastal 170 eurot kuus ning maksumäär 20%
MAKSUD: Riiklikud maskud: Otsesed: · FIE tulumaks 21% · Ettevõtte tulumaks · Sotsiaalmaks 33% (13%ravi, 20% pension) · Maamaks (vallaeelarvesse) Kaudsed: · Käibemaks 20% · Aktsiad · Hasatrmängumaks · Tollimaks · Raskeveokimaks Kohalikud maksud: · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõidukimaks · Loomapidamise maks · Lõbustusmaks · Parkimistasu Eesti töötuskassa- 1. Mai 2009 Seda maksavad: · Kindlustatu 2,8% · Töötaja · Tööandja 1,4%
et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidu keskmine maksukoormus oli 39,4%. Kõrgeim maksukoormus oli Taanis (48,1%) ja madalaim Leedus (27,2%). Soomes on maksukoormus sellest aastast 46%. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. töökindlustust ei loeta maksude hulka, makse on 2,8%. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: , reklaamimaks ja kuulutus, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu. 7. Inflatsioon (seletus, mõõtmine, põhjused). Inflatsioon on raha ostujõu langus, hindade üldine tõus, mis on seotud raharingluse häiretega. · vastand : deflatsioon - osa rahatähti eemaldatakse ringlusest, üldine hinnatase alaneb mõõtmine: mõõtühikuks inflatsioonimäär (kajastab hindade keskmist muutumist), mõõtmiseks- hinnaindeksid 1
keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. ATKEAS ulesehitus Üldosa: Üldmõisted Aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted Saatedokumendid Järelevalve jm Eriosa: Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuseaktsiis SARNASED MAKSUD Keskkonnamaks Luksusemaks Meelelahutusmaks Hasartmängumaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sugemismaks Reklaamimaks Parkimistasu Loomapidamismaks Täielik maksuvabastus nii tarbitud kui kaasamüüdavatele kaupadele jäi kehtima ainult nende reiside puhul, mis läbivad väljaspool Euroopa Liitu asuvat sihtpunkti (siia hulka kuuluvad ka nn eriterritooriumid, nt Ahvenamaa). Eesti-sisesel reisil ei saa rakendada mingeid maksuvabastusi.
• Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse. Lisaraha saab ka erinevatelt kohalikelt maksudelt nagu nt parkimistasu. Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused. Neist mahukaim on haridusteenus. Märkimsiväärne osa eelarve rahast läheb ka spordi ja kultuuri edendamiseks ning teede korrashoiuks. 4. Kuidas on korraldatud Eesti kohtusüsteem? (vt vihikust või õp. lk 89) Miks on vajalik mitmeastmeline kohtusüsteem? (lk 89) Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on
(1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed
rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve. Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve 2) teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) kinnitada valla/linna eelarve 4) kontrollida valla/linna valitsuse tegevust 5) linnapea/vallavanema valimine Maavanem/linnapea juhib linna/valla valitsuse tööd. Kohalik eelarve tulu tuleb maksudest (müügi-,paadi-,reklaami-,teede-tänava sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu) PRESIDENT Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) esindada Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2) kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) määrata peaministrikandidaat, nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks;
12.Iseloomusta proportsionaalset ja progresseeruvatmaksusüsteemi. proportsionaalne- selline maksustamise põhimõte mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada? müügimaks,paadimaks,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,parkimistasu 14.Milline on miinimumpalk ja tulumaksuvaba miinimum Eestis 2011. aastal? m.p - 278,02 eurot kuus t.m.v.m - 144 e. kuus 15.Millised on Eestis otsesed ja millised kaudsed riiklikud maksud? Loetle neid. otsesed-see mida maksumaksja maksab riigile oma tulult : tulumaks, maamaks kaudsed- käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, sotsiaalmaks, 16.Mida tähendab see, et üks või teine maks on sihtotstarbeline?
Riiklik maks vs kohalik maks: kohaliku maksu kehtestab KOV, riikliku riik. Riiklikud maksud: Tulumaks 20% Sotsiaalmaks 33% (20% pension, 13% haigekassa) Käibemaks 20% Maamaks erandid Hasartmängumaks toetab kultuuri, sporti Tollimaks EL-väliste toodete sissetoomisel Aktsiis Kohalikud maksud: Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Parkimistasu Loomapidamismaks Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed: - arvestatakse teenitud tulult protsendina Tulumaks Kaudne: - arvestatakse toodete/teenuste hinna sees Käibemaks Tulumaks Proportsionaalne – nt 20% Astmeline – jaguneb progressiivseks ja regressiivseks. Väliskaubandusbilanss Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe Avatud vs suletud majadus.
Käibemaks 20% - käibe pealt Aktsiisimaks Maamaks Raskveveoki maks Hasartmängumaks Tollimaks Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1% Kohalikud maksud – kehtetab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses oleva valiku põhal Võimalikud maksud Müügimaks Paadimaks Reklaamimaks Parkimistasu Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõiduki maks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Riigi eelarve Eelarve mõiste – riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. Eelarve kujunemine – aprill-september valitsuses (ministeeriumid), oktoober-detsember riigikogus Millest eelarve koosneb: Valitsuse tulud/osakaal Üksikisiku tulumaks – 5% Ettevõtte tulumaks - < 5%
(käibemaks, aktsiis) 3.Pädevuse järgi liigitatakse maksud selle aluse, kes maksu kehtestab: · riiklikud maksud (riigikogu maksuseadusega) Tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid, hasartmängumaks, maamaks, tollimaks, raskeveokimaks. · kohalikud maksud (kohalik omavalitsus määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele) Reklaamimaks, loomapidamismaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, parkimistasu. 4.Püsivuse järgi: · ühekordsed maksud tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning maksu tasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud. Parkimistasu, impordi käibemaks, teede ja tänavate sulgemise maks. · perioodiliselt korduvad maksud, kui maksukohustus tekib mingi kindla perioodi järel uuesti. Maamaks, tulumaks, raskeveokimaks 5.Soovitamise viisi alusel: · sissenõutavad, kui selle kohta saaddetakse maksuteade. Üksikisiku
Koostab valitsus, võtab vastu riigikogu. Eelarve defitsiit- puudujäägiga eelarve, teadlikult kulutused suuremad kui tulud. Otsesed maksud- makstakse oma sissetulekult, tulumaks, sotsmaks Kaudsed maksud- makstakse tarbimiselt, käibemaks, aktsiis Riiklikud- kehtestatud seadustega riigikogu poolt, kehtib kogu riigis. Tulumkas, sotsmaks, käibemaks, maamaks, aktsiis jne Kohalikud- kehtestatud KOV poolt ja kehtib vallas/linnas nt: reklaamimaks, paadimaks, automaks, parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks jne Proportsionaalne maks- kõik maksavad sama maksumäära. Astmeline maks ehk progressiivne - Maks sõltub kui palju inimene teenib. Astmelise maksustamise põhimõte on: ,,Kes teenib vähe, maksab vähem. Kes teenib rohkem, maksab rohkem". Eestis on vahepealne, EL on enamasti astmeline tulumaks. Astmelist on keeruline arvutada, proportsionaalne on lihtne, üks ja sama kõigil. Proportsionaalsega tekib ebavõrdsus, rikastel jääb rohkem raha kätte
väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool ) · Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4. Maksusüsteemine koostamise põhimõtted. 1) Lihtsus- maksuvad peavad olema sellised, et nendest saadakse aru. 2) Maksuvad peavad teatud toiminguid suunama ( nt aktsiisimaks) 3) Kasumi(kasutamis) printsiip ( nt parkimistasu) 4) Efektiivsus · Maksude kogumiskulud ei tohi olla suuremad, kui maksutulud. ( nt tööjõukulud ei tohi olla suuremad, kui saadud tulud ) 5) Võrdsus · Vertikaalne- erineva sissetulekuga inimesed maksavad erineva määraga makse. · Horisontaalne Maksude maksmine toimub ühe määra alusel. VALITSUS TULUD KULUD
11. Kas Eestis on mõttekas rakendada progresseeruvat e. astmelist tulumaksussüsteemi? Jah, pole mõtet võtta palju makse inimestelt, kes oma palgaga toime ei tule. 12. Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud? Riiklikud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu 13. Mis on riigieelarve? Riigieelarve riigi rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. 14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks? Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad, valitsuse eesmärgid, riigi eelarvestrateegia. 15. Mis institutsioon koostab, mis institutsioon võtab vastu riigieelarve? Eesti riigieelarve koostab Vabariigi Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. 16
1. Mis tähendab lühend MTOW? Maximum takeoff weigt ehk õhusõidukile määratud maksimaalne lubatud stardimass. 2. Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad? 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? 4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks? MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu. 5. Seletage lühendid ja tähised (Yield, CASK, RASK, Belf) Yield- summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt. ((Rahu*pileti hind)/RPK)*100 (sentides) RASK- Tulu vabade istekohtade kilomeetri pealt ((Rahu*pileti hind)/ASK)*100 CASK- kulu vabade istekohatade kilomeetri kohta ((liikumise aeg*maksumus)/ASK)*100 (sentides) Belf- Kui palju teenitakse kasumit täituvuse pealt Cask/yield 6. Lendude planeerimine: tulusaim aeg. Miks? Tulusaim aeg lendudeks on hommikul ja õhtul
4. aktsiisimaks alx, tubakas, mootoriõli, elekter, pakend 5. maamaks laekub kohomile. Maa peab olema võimalikult efektiivselt kasutatud 6. tollimax sisse ja väljaveetavatel kaupadel 7. raskeveokimax kohalikum maksud: 1. müügimaks 2. paadimaks 3. reklaamimaks 4. teede ja tänavate sulgemise maks 5. mootorsõiduki maks 6. loomapidamismaks 7. lõbustusmaks 8. parkimistasu RAHA raha on akumuleeritud töö. Ülesanded: 1. vahend kaupade ja teenuste vahenduseks 2. arvestusühik hindade, hüvede ja kohustuste ühtse mõõdupuuna 3. rikkuse kogumise vahend omadused 1. püsiv väärtus 2. kaasaskantavus 3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK raha koondav ja säilitav, laene andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine.
Maksu maksab veoki omanik. Riiklik maks. Kohalikud maksud Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksud laekuvad kohalikku eelarvesse. Kohalikud maksud on: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse. See
(pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3. tollimaks, sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4. hasartmängumaks, mänguautomaatide ja kasiinode omanikelt Sotsiaalmaks (sihtotstarbeline): 1. pensionid 20% 2. tervisehoid 13%
maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu. KOHALIKUD MAKSUD · Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. KÄIBEMAKS Rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. MAKSUVABA KÄIVE 1) alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- ja kõrgharidus- ning täiendus- ja vabahariduskoolitus; 2) postimakse-vahendid ja riikliku postiside teenused; 3) meditsiiniteenused; 4) matusetarbed ja -teenused; 5) panga- ja kindlustusteenused; 6) hasartmängude korraldamine; 7) loteriipiletid; 8) eluruumide üürile andmine ja hooldusteenuse osutamine
suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar (pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). 21 % tulust. 2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks. Miks peab täitma tuludeklaratsiooni? Et maksuamet saaks ülevaate maksude maksjatest ning, et vältida maksupettusi. MAKSULISED TULUD Otsesed maksud Kaudsed maksud Sotsiaalmaks; sihtotstarbeline maks 1. Füüsilise ja juriidilise 1. Käibemaks 1. Pensionid 20% isiku tulumaks
uhetaoliselt kehtiva protsendiga progressiivne - maksumaar suureneb astmeliselt vastavalt tuludele regressiivne - maksumaar alaneb tulude suurenedes 18. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja riiklikke makse. Eestis on proportsionaalne maksususteem, mis koosneb maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon?
käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks näiteks soodustada majanduse arengut ja tempot või maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist. Maksude kehtestamisel lähtutakse maksustava hüve tarbimisest ja maksumaksja maksevõimest. 3
tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks; käibemaks tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. 3. Kirjeldage olulisemaid pangateenuseid ning nendega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. Pangateenuste valdkonnad on:
makse?). Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada ning üks viise reguleerida jõukuse jaotumist ühiskonnas. 6. Mida kujutavad endast riiklikud, mida kohalikud maksud? Nimeta peamised riiklikud ja kohalikud maksud (+ vajadusel selgitus), mis praegu Eestis kehtivad. Selgita ka otseste ja kaudsete maksude erinevust. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks. Kohalikud maksud on kehtestatud kohaliku volikogu poolt ja kehtivad vastavale vallale/linnale (nt: parkimistasu, loomapidamistasu, reklaamimaks). Riiklikud maksud kehtivad üle riigi kõikidele. Näiteks: käibemaks, tulumaks, tollimaks, vee- ja elektrimaks. Käibemaks- on summa, mis läheb ostetud asjalt riigi eelarvesse (20%). Tulumaks- on otsene maks, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (20% tulust) Tollimaks- on makse kauba eest, mida veetakse üle Euroopa Liidu piiri. Riiklikud maksud jagunevad otseteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed
vähene. Pädevusealusel liigitatavad maksud, selle alusel, kes maksu kehtestab ja riigikogu maksuseadusega riiklikud maksud ning kohalikud maksud kohalikuomavalitsuse volikogu määrusega vastavalt kohalikemaksude seadusele. Riiklikud maksud : tulumaks, käibemaks,sotsiaalmaks,aktsiisid,hasartmängumaks,maamaks, tollimaks,raskeveokimaks Kohalikud maksud: reklaamimaks, loomapidamismaks, teede & tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Püsivusealusel liigitamine. 1. Ühekordsed maksud ja perioodiliselt korduvateks maksudeks. Ühekordsed on maksud, mis tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning maksutasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud. (parkimistasu, tollimaks e. impordi käibemaks, teedetänavate sulgemise maks) Perioodiliselt korduvad maksud, kui maksukohustus tekib mingi kindla perioodi järel uuesti ehk kordub.(tulumaks- kalendriaasta, üks kord aastas;
Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1) Objekti järgi liigitatakse: a. Subjektiivsed – selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, käibemaks, aktsiisid) b
riigil jamasid. Hetkel peavad inimesed lihtsalt lootma, et varsti pakutakse mõni hea lahendus välja. 15. Mis on majandusarengu jätkusuutlikus ja mis on selle kesksed arusaamad? Praegune areng ei tohi toimuda tulevaste põlvkondade arvelt. 16. Millised on maksude liigid? Kirjeldage nende olemust. RIIKLIKUD JA KOHALIKUD MAKSUD: RIIKLIKUD - tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. KOHALIKUD - eklaamimaks, parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud võib kehtestada kohalik omavalitsus teatud piirkonna infrastruktuuri või muude ressursside kasutamise eest. OTSESED JA KAUDSED MAKSUD: OTSENE - tulumaksu, maamaksu ja raskeveokimaksu puhul. Otsese maksu puhul tuleb teie ettevõttel kanda maksukoormust. KAUDSED - käibemaks, aktsiisid ja tollimaks.
elavdada kogunõudlust. - Tõsi Rahvamajanduse kogutoodangu all mõistetakse riigi tootmistegurite poolt aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste koguväärtust. - Tõsi Kuznets’i hüpoteesi kohaselt võib ebavõrdsuse liigne süvenemine hakata pärssima majanduse arengut. - Tõsi Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik kohalikud maksud. - Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. - Vale Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. - Tõsi
kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil koostada täpsemaid pikemaajalisi arengukavasid ning neid paremini ellu viia. Seetõttu tuleks hoiduda maksuseaduste kergekäelisest muutmisest ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud pikalt ette.
kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil koostada täpsemaid pikemaajalisi arengukavasid ning neid paremini ellu viia. Seetõttu tuleks hoiduda maksuseaduste kergekäelisest muutmisest ja iga vajalik muudatus peab olema otsustatud pikalt ette.
annaabi.ee 
