10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
m169
Õppematerjali autor
vastuvõttmisega ja teiste huvitavate teemadest. Loodan, et selle referaadi kaudu saavad grupikaaslased midagi uut teada raskeveokite makstustamist, sest on olemas suur tõenäosus et tulevikus keegi neist kohtub selle seadusega oma töökohal. Foto: Ilmar Saabas Eestis raskeveokimaksu seadus jõustus esimesel jaanuaril 2004 aastal. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ja maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu- ja Tolliameti poolt loodud raskeveokimaksu maksjate andmebaasi aluseks on Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed. Maksumaksja poolt tasutud maksu tasumise õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimise aluseks on Maksu- ja Tolliametile Maanteeameti poolt esitatud liiklusregistris maksumaksja ja tema omandis või valduses oleva raskeveoki andmed.
· autorongi registrimassile või täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel Maksustatakse vastavalt: · Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. Andmete muutumisel · arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. · Juurdemakstav summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse perioodi lõpuni, ja tasutakse 15 kalendripäeva jooksul nende andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates. Kes maksab? · Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik · Eestis registreeritud juriidiline isik · riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus
Peamine ja levinuim keskkonnamaksudest, mida Eestis ei ole, on SÕIDUAUTODE MAKS. Kahte liiki: 1) REGISTREERIMISMAKS Kogutakse ühekordse maksuna auto registreerimisel. 2) AASTAMAKS Iga-aastane maks, tasutakse kas korraga või mitmes osas. AUTOMAKSU ARVUTAMISE ALUSED 1) Väärtus 2) Kategooria 3) Mootori töömaht/võimsus 4) Mass 5) Kütuse liik 6) Kütuse kulu 7) Väljalaske aasta 8) Omaniku elukoht 9) CO2 emissioon VEOKITEL lisaks: telgede arv, vedrustuse liik Raskeveokimaks rakendatakse alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Raskeveokimaksu seaduse jõustumisel tunnistati kehtetuks mootorsõidukiaktsiisi seadus. RVMseadusega maksustatakse veose veoks ettenähtud 12- tonnise või suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. 05/11/22 6 Maksust on vabastatud: kaitseväe, Kaitseliidu, piirivalve, politseiasutuste, riigi ja kohaliku omavalitsuse
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud ma
kuupäevaks. (Samas ka järelmaksuline, 15 päeva ette.) Maksumaksja · Maksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik- FIE või isiklik masin · Eestis registreeritud juriidiline isik · Riigi ja kohaliku omavalituse asutus, kes omavad raskeveokeid Raskeveoki kasutaja on maksumaksjaks, kui ta kasutab raskeveokit mingi võlaõigusliku lepingu alusel ja tema isikuandmed on kantud liiklusregistrisse. Kande puudumisel maksab maksu veoki omanik. Kui raskeveoki omanik ei ole algselt nimetatud isik (3 eelnevat) või asutus, siis maksab maksu liiklusregistrisse kantud valdaja. Laekub 100% riigieelarvesse. Kõik toimub liiklusregistri alusel. Maksu tasumine Maksukohuslane on kohustatud arvutama ja tasuma maksu: · Raskeveokid hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu esimeseks 15ndaks kuupäevaks. · Maksustamisperioodil registrisse registreeritud veoautod hiljemalt 15 päeva jooksul.
seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklikud maksud ja maksumäärad Riiklikud maksud on: 1) tulumaks 2) sotsiaalmaks 3) maamaks 4) hasartmängumaks 5) käibemaks 6) tollimaks 7) aktsiisid 8) raskeveokimaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Füüsilise isiku tulumaksumäär on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. FIE tulumaksu määr on 21%. Maksustamisperioodiks on kalendriaasta ning FIE-na tuleb teil deklareerida tulu üks kord aastas.
1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1].
§ 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid