Raskeveokimaks (0)

1 Hindamata

TALLINNA ÜLIKOOL
RASKEVEOKIMAKS
Referaat
Tallinn 2012
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS 3
2 MAKSUD ÜLDISELT 3
3 RASKEVEOKIMAKS 3
3.1 Raskeveokimaks Eestis 4
3.2 Raskeveokimaksu eesmärk 4
3.3 Maksu objekt 5
3.4 Maksumaksja 6
3.5 Maksumäärad 6
3.6 Maksu tasumise kord 7
3.7 Näited 8
Näide 3.7.1 8
Näide 3.7.2 8
4 KOKKUVÕTE 8
5 KASUTATUD KIRJANDUS 9

1 SISSEJUHATUS

Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid , antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse.

2 MAKSUD ÜLDISELT

Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on võimalik ka mõjutada majanduspoliitikat. Maksud on fiskaalne instrument , mille ülesandeks on siis hankida valitsemiseks vajalikud vahendid ja vastavalt riigi valitsemissüsteemile jagada need ka laiali valitsemistasandite vahel (Tammert, Paul 2002). Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt . Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid.
Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks , maamaks , hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012)

3 RASKEVEOKIMAKS

Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema registrimassiga autorong või veoauto , tegemist on riikliku maksuga. Maksustatakse vastavalt veoauto ja autorongi regisstrimassile või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. (Wikipeedia, 2012)

3.1 Raskeveokimaks Eestis

Esialgselt oli raskeveokimaks Eestis kavandatud aastasse 2003. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja lõplikult jõustus see 01.01.2003, aga siiski enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, sellega aga lükati maksu rakendamine 1.jaanuarile 2004 aastaks. (Lehis, Lasse 2009) Sest 2004 aasta 11. veebruaril võttis Riigikogu vastu raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt rakendatakse raskeveokimaksu alates 2004. aasta 1. jaanuarist . ( Rahandusministeerium , 2012). 2003.aastal kaotati just tänu raskeveokimaksu kehtestamisele ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks, aga ei asenda mootorsõidukiaktsiisi sest maksu objektid on erinevad, põhiliselt maksustati mootorsõidukiaktsiisiga sõiduautosid. (Lehis, Lasse 2009)

3.2 Raskeveokimaksu eesmärk

Näiteks on Eestis juhindunud raskeveokimaksu seadus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.1999 direktiivist 1999/62/EÜ “ Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel ”. Nende direktiivide põhiline eesmärk on transpordi ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega. (Rahandusministeerium, 2012). Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid osaliselt. Direktiiv puudutav üldiselt automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Välja tuuakse direktiivides ka automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud, sest üldiselt ei ole need kohustuslikud. Siinses õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas parkimistasu sarnase avalik-õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, sellest tulenevat raha kasutatakse siis vastavalt inrastruktuuri käitmiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu mõte on maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju otsene sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Need veokid, kes kasutavad infrastruktuuri vähem, siis nemad ka maksavad vähem. Sellega on võimalik vältida vedajate diskrimineerimist, mis moonutab ausat konkurentsi. Raskeveokimaksu seadus maksustab kõiki vedajaid iga-aastase maksuga, selle suurus aga ei sõltu infrastruktuuri kasutamise intensiivsusest. Vedajad maksavad Eestis iga-aastast automaksu ja teistes riikides kasutustasu, teiste riikide vedajad maksavad küll koduriigis automaksu, aga Eesti kasutustasu ei maksa. (Lehis, Lasse 2009)

3.3 Maksu objekt

Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud 12- tonnise või suurema registrimassi või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12- tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris (Rahandusministeerium, 2012). Autorongilt maksab maksu omanik. Formaalselt tegemist omadilt võetava maksuga, kuid sisuliselt on maksu eesmärk võtta auto kasutajatelt tasu maanteede kasutamise eest. Kõiki veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokeid maksustatakse, sealhulgas siis ka sihtotstarbelisi veokeid, näiteks kuuluvad sinna hulka prügiveoautod, liivapuisturid, betooniveokid, treilerid jne. Maksuvabaks saavad jääda vaid sellised sihtotstarbelised veokid, mis ei ole ette nähtud veoste vedamiseks, näiteks puurmasinad, kraanad , tõstukid jne. Eestis maksustatakse ainult siin liiklusregistris registeeritud veokid, välismaa omasid aga maksustatakse välismaal. Registrist ajutiselt kustutatud raskeveokid maksu ei maksa. (Lehis, Lasse 2009)
Liiklusregistris peavad iga raskeveoki kohta olema järgmised andmed:

Veoauto registri- või täismass
Veoauto telgede arv
Veoauto veotelje vedrustuse tüüp (kas on õhkvedrustus või mitte)
Sihtotstarbelise veoauto puhul kirje, kas vastav sõiduk on ette nähtud veose veoks
Autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nimetatud haagiste suurim mass
(Allikas: Rahandusministeerium, 2012)

3.4 Maksumaksja

Antud maksu maksavad riigis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, riigis registeeritud juriidilised isikud ning riigi- ja omavalitsusasutused (Lehis, Lasse 2009). Maksukohustus tekib tavaliselt veoki omanikul, kuid kui veok on antud teise isiku kasutusalasse kas kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja kasutaja andmed nagu kasutaja ees- ja perekonnanimi , isikukood ja elukoha aadress ning juriidilisest isikust kasutaja puhul selle nimi, registrikood ja asukoha aadress, on liiklusregistris olemas, siis maksab maksu ikkagi veoki kasutaja (Rahandusministeerium, 2012). Kui näiteks Eestis registeeritud veoki omanik on välismaa isik või asutus, siis maksab ikkagi maksu see isik, kes on Eesti liiklusregistrisse kantud veoki valdajana. Raskeveokimaksust on vabastatud järgnevad asutused: Kaitseväe-, Kaitseliidu-, piirivalve ja politseiasutused ning riigi ja kohalike omavalitsuste tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid. (Lehis, Lasse 2009)
Raskeveoki maksja elukoht, raskeveoki registrimass või täismass, telgede arv ja veotelje õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu on määratud liiklusregistrisse kantud andmetega . (Eesti Majanduse Teataja 2010)

3.5 Maksumäärad

Seaduse lisas toodud tabelist leitakse raskeveokimaksu määr, seda vastavalt sõiduki registeerimistunnistusele märgitud andmetele (Lehis, Lasse 2009). Seda siis veoauto:

Registrimassi, millel puudub täismass

Telgede arv

Veotelje vedrustuse tüüp, kus haagiste vedrustust ei võeta arvesse.
Autorong maksustatakse veoauto ja kõikide haagiste vastavate andmete alusel ehk siis maksustatakse üheaegselt nii veok, kui ka kasutusel olev haagis või haagised . Haagised võivad olla ka välisriigi registris. Sadulveokit koos poolhaagisega loetakse samuti autorongiks. Haagiseis maksustatakse ainult nende kastuamise alusel autorongi kooseisus , mitte aga üldarvu järgi. Autorongi ei maksustata, kui autorongi telgede arv on sellises kombinatsioonis, mida maksumäärade tabelis ei ole. (Lehis, Lasse 2009)
Veoauto omaniku või kasutaja poolt Autoregistrikeskusele avaldatud ning viimase poolt liiklusregistrisse kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana saadakse autorongi registrimass või täismass. Et leida mitme haagisega autorongi kooseisu maksumäära, siis tuleb veoauto ja üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita. (Rahandusministeerium, 2012)
Kui maksustamisperioodi ajal liiklusregistris maksustamise aluseks olevaid andmeid muudetakse, siis arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni, mis tasustatakse 15 kalendripäeva jooksul samade andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates. (Eesti Majanduse Teataja 2010)

3.6 Maksu tasumise kord

Maksustamisperioodiks on kvartal, raskeveokimaksu tasumisel kantakse see Maksu- ja Tolliameti pangakontole (Eesti Majanduse Teataja 2010). Antud maksu puhul ei toimu deklaratsiooni esitamist ega saadeta maksumaksajle maksuteadet, hoopis maksumaksja peab ise maksu välja arvutama ja selle siis tasuma. Summa tuleb tasuda iga kvartali esimese kuu 15ndaks kuupäevaks. Kui maksukohustus tekib või suureneb kvartali kestel, siis tuleb maksu maksta kvartali lõpuni jäänud kuude eest ja maksetähtaeg on 15 päeva alates registrikande tegemisest. Veoki võõrandamisel või üleandmisel, siis jooksva kvartali eest makstud raskeveokimaksu ei tagastata. Uus omanik või siis kasutaja hakkab maksu maksma alates veoki soetamisele järgnevast kvartalist. Maks etasumist tõendavaks dokumendiks loetakse maksedokumenti. Võime isegi rääkida lihtsustatud vormis deklaratsioonist, sest maksekorraldusele tuleb märkida kõik maksu arvutamiseks vajalikud andmed (Lehis, Lasse 2009). Maksekorraldusel peab olema loetavalt märgitud raskeveokimaksu maksja nimi, veoauto riikliku registeerimismärgi andmed, maksustava raskeveoki registrimass või täismass kilogrammides, maksu summa ja periood, mille eest maksu makstakse.Kui tasutakse aga raskeveokimaksu korraga mitme maksumaksja omandis või valduses oleva raskeveoki eest, peavad maksekorraldusel olema arusaadavalt eraldi märgitud kõigi veoautode registeerimismärkide andmeid, maksustatavate4 raskeveokite registri- või täismassid ning tasuda maskusummad raskeveokite lõikes. (Eesti Majanduse Teataja 2010).
Maksedokumenti ei pea autos kaasas kandma. Maksu- ja Tolliamet kontrollib maksu maksmist ARK-ilt laekuvate liiklusregistri andmete ja pangalaekumiste alusel. Kõik andmed peavad olema kantud liiklusregistrisse, seda peaksid järgima just raskeveoki omanikud ise, puudulike andmete puhul tuleb koheselt pöörduda ARK-i poole. Selle tegemata jätmisel võidakse raskeveoki omanikku karistada . (Lehis, Lasse 2009)
Nagu eelpoolmainitud siis maksuvabastus on kaitseväel, Kaitseliidul, piirivalvel, politseiasutustl ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid, neil siis makse tasuda ei tule.

3.7 Näited

Näide 3.7.1

Osaühing X ostab 10.juulil välismaalt kahe teljega veoauto, mille registrimass on 14 tonni, veoteljel on õhkvedrustus. Osaühing X tasub vastavalt seaduse lisas olevale maksumäärade tabelile 227 krooni (2/3 340 kroonist ), kuna kvartali lõpuni jääb kaks tervet kalendrikuud . Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole 15 kalendripäeva jooksul pärast uue auto liiklusregistris registreerimist. Järgnevate kvartalite eest edaspidi tasumisele kuuluv maksusumma on 340 krooni. (Rahandusministeerium 2012)

Näide 3.7.2

Osaühing X müüb veoauto 20. novembril veoauto edasi OÜ-le Y (auto jääb Eesti registrisse , liiklusregistris vormistatakse vaid omanikuvahetus). Osaühing X selle kvartali eest tasutud raskeveokimaksu tagasi ei saa, uus omanik Y hakkab maksu tasuma alates järgnevast kvartalist. (Rahandusministeerium 2012)

4 KOKKUVÕTE

Kokkuvõtvalt võib öelda, et raskeveokimaks on eelkõige mõeldud kui maanteede kasutamise eest mõeldud maksuna. Maksavad seda kõik raskeveoki omanikud või siis volitatud kasutajad, mis tuleb tasuda kindla perioodi vältel, antud maksu puhul siis igas kvartalis . Maks tuleb kanda Maksu- ja Tolliametile,samuti kõik andmed peavad olema korras ning seda tuleb omanikel või kasutajatel ise kontrollida. Eestis on see seadus vastu võetud 2003 aastal, kudi reaalselt on see kehtima hakanud 2004 aasta esimest jaanuarist, mil tuli maksta esimene maks. Ka Eesti raskeveokimaks on määratletud Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiivile. Siinkohal ongi raskeveoki üldpilt ja seadusega määratletud piirid väljatoodu ja neid lühidalt kirjeldatud.

5 KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Majanduse Teataja 2010. Maksud Tallinn: Tea Kirjastus
Tammert, Paul 2002. Maksundus Tartu: Trükikoda Paar
Lehis, Lasse 2009 Maksuõigus – Avalik Õigus. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
Rahandusministeerium 2012. Raskeveokimaks http://www.fin.ee/index.php?id=278
Loov Eesti 2012. Maksud http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/maksud.html
Vikipeedia 2012. Raskeveokimaks http://et.wikipedia.org/wiki/Raskeveokimaks

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 14 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

m169 Õppematerjali autor

3.1 Raskeveokimaks Eestis43.2 Raskeveokimaksu eesmärk43.3 Maksu objekt53.4 Maksumaksja53.5 Maksumäärad63.6 Maksu tasumise kord7

RASKEVEOKIMAKS Maksu objekt Maksumäärad Maksumaksja

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Raskeveokite maksustamine TTÜ

vastuvõttmisega ja teiste huvitavate teemadest. Loodan, et selle referaadi kaudu saavad grupikaaslased midagi uut teada raskeveokite makstustamist, sest on olemas suur tõenäosus et tulevikus keegi neist kohtub selle seadusega oma töökohal. Foto: Ilmar Saabas Eestis raskeveokimaksu seadus jõustus esimesel jaanuaril 2004 aastal. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ja maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu- ja Tolliameti poolt loodud raskeveokimaksu maksjate andmebaasi aluseks on Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed. Maksumaksja poolt tasutud maksu tasumise õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimise aluseks on Maksu- ja Tolliametile Maanteeameti poolt esitatud liiklusregistris maksumaksja ja tema omandis või valduses oleva raskeveoki andmed.

Transpordiökonoomika

pptx

Raskeveokimaksu seadus

· autorongi registrimassile või täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel Maksustatakse vastavalt: · Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. Andmete muutumisel · arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. · Juurdemakstav summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse perioodi lõpuni, ja tasutakse 15 kalendripäeva jooksul nende andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates. Kes maksab? · Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik · Eestis registreeritud juriidiline isik · riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus

Õigusaktid

ppt

2022omandilühem

Peamine ja levinuim keskkonnamaksudest, mida Eestis ei ole, on SÕIDUAUTODE MAKS. Kahte liiki: 1) REGISTREERIMISMAKS Kogutakse ühekordse maksuna auto registreerimisel. 2) AASTAMAKS Iga-aastane maks, tasutakse kas korraga või mitmes osas. AUTOMAKSU ARVUTAMISE ALUSED 1) Väärtus 2) Kategooria 3) Mootori töömaht/võimsus 4) Mass 5) Kütuse liik 6) Kütuse kulu 7) Väljalaske aasta 8) Omaniku elukoht 9) CO2 emissioon VEOKITEL lisaks: telgede arv, vedrustuse liik Raskeveokimaks  rakendatakse alates 2004. aasta 1. jaanuarist.  Raskeveokimaksu seaduse jõustumisel tunnistati kehtetuks mootorsõidukiaktsiisi seadus.  RVMseadusega maksustatakse veose veoks ettenähtud 12- tonnise või suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. 05/11/22 6 Maksust on vabastatud:  kaitseväe,  Kaitseliidu,  piirivalve,  politseiasutuste,  riigi ja kohaliku omavalitsuse

10. klassi majandus

doc

Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.

Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud ma

Ettevõtlus

doc

Maksud II

kuupäevaks. (Samas ka järelmaksuline, 15 päeva ette.) Maksumaksja · Maksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik- FIE või isiklik masin · Eestis registreeritud juriidiline isik · Riigi ja kohaliku omavalituse asutus, kes omavad raskeveokeid Raskeveoki kasutaja on maksumaksjaks, kui ta kasutab raskeveokit mingi võlaõigusliku lepingu alusel ja tema isikuandmed on kantud liiklusregistrisse. Kande puudumisel maksab maksu veoki omanik. Kui raskeveoki omanik ei ole algselt nimetatud isik (3 eelnevat) või asutus, siis maksab maksu liiklusregistrisse kantud valdaja. Laekub 100% riigieelarvesse. Kõik toimub liiklusregistri alusel. Maksu tasumine Maksukohuslane on kohustatud arvutama ja tasuma maksu: · Raskeveokid hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu esimeseks 15ndaks kuupäevaks. · Maksustamisperioodil registrisse registreeritud veoautod hiljemalt 15 päeva jooksul.

Maksud

docx

Maksud ja määrad

seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklikud maksud ja maksumäärad Riiklikud maksud on: 1) tulumaks 2) sotsiaalmaks 3) maamaks 4) hasartmängumaks 5) käibemaks 6) tollimaks 7) aktsiisid 8) raskeveokimaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Füüsilise isiku tulumaksumäär on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. FIE tulumaksu määr on 21%. Maksustamisperioodiks on kalendriaasta ning FIE-na tuleb teil deklareerida tulu üks kord aastas.

Maksundus

docx

Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused

1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1].

Maksud

doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

§ 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras

Maksundus

Rohkem sarnaseid