Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makroökonoomika Enesetestid Vastustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, intress, investeering, pank, elastsus, intressimäär, elik, eelda, pakkumiskõver, tasakaaluhindeserv, nõudluskõver, töötus, inflatsioon, kapital, kommertspankade, turg, keynes, hinnaindeksahaturu, sularaha, tööpuudus, keskpank, keynesi, hinnatase, täishõive, intressid, investeeringud, kaupraha, hoiusedeservi, majanduspoliitikaSeminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5
Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. PV = 100 / 1,12 + 100 / 1,2544 + 1100 / 1,4049 = 89,29 + 79,72 + 782,97 = 951,98 kr. a. 782,97 b. 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on: a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade b. soosida oma kapitali liikumist üle piiri c. takistada väliskapitali väljumist riigist d. tagada kapitali vaba liikumine 12. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik.
a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson b. oligopol c. monopol d. polügopol 7. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 8. Aktseleraator näitab: a. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel b. näitab, et seos investeeringute ja SKP vahel on kahepoolne c
Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. * uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. a. 782,97 b. * 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Devalvatsioon on: a. valuuta ametlik kurss b. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast c. * teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine d. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud 12. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. * määratakse rahvusvaheliste lepingutega c
4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500.
4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb.
A. sidus USA dollari kullaga 100% B. nõudis kõikidelt riikidelt oma väärismetalli varude 0% avalikustamist C. sidus kõigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga 0% D. keelustas laenude andmine arengumaadele 0% 7. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Student Response Value Correct Answer A. pole võimalik leida 0% B. 2,5 100% C. -2,5 0% D. 0 0% 8. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks:
(tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut. Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille järel müüakse tehas alghinnaga 5 miljonit rahaühikut. Milline on taolise investeeringu tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 10. Investeerimisfunktsiooni graafiku tõus on negatiivne (alla paremale), sest kui intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: ‒ 200 rü 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14
piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11
b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: a. kõik vastused õiged b. kasvab nõudlus krediidi järele c. säästmise kõ ver nihkub vasakule d. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme; e. krediidi hind langeb Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a. alanes 2% b. suurenes 2% c. alanes 18% d. suurenes 18% e. jäi samale tasemele Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b
tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid
Vali üks: a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali b. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid c. vähendab töönädalat 38-le tunnile d. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele Küsimus 5 4 Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis Vali üks: a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c. palk tõuseb ja tööhõive kasvab d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele: o tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine, o madalam potentsiaalne SKP,
b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: a. kõik vastused õiged b. kasvab nõudlus krediidi järele c. säästmise kõver nihkub vasakule d. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme; e. krediidi hind langeb Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a. alanes 2% b. suurenes 2% c. alanes 18% d. suurenes 18% e. jäi samale tasemele Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c
5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale: Tarbija sissetuleku suurenemine Muude hüviste hindade langus Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0
t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja. 7 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse olemus 8 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist. Hi d Hind 1. Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?? Il Ilmselt lt ostetakse t t k vähem. äh Võib Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma
(miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? *a. 72 [90/1.25] b. 65 c. 69 d. 85 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 8 (1 point) Firma vottis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? a. pole voimalik leida b. 0 c. -2,5 *d. 2,5 [r = i -I] == 13.3 - 10.8 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 9 (1 point) Kui turul on uks muuja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. polugopol b. monopson c. oligopol *d. monopol ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 10 (1 point) Aktseleraator naitab: *a
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q majapid
a) hõive ja tootmise kasv; b) kulutuste kasv toodangu ühiku kohta; c) töötasu tempo eeliskasv; d) pakkumise sokid; e) intressitaseme kasv. 13. Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: a) majandus areneb täishõive tingimustes; b) SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed; c) tööjõu arv ei kasva; d) õiged ainult vastused a) ja b); e) kõik vastused õiged. 14. Kiireneva inflatsiooni tingimustes intressimäär: a) langeb, sest langeb raha hind; b) langeb, sest langeb hõivetase; c) kasvab, sest raha hind langeb; Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 d) kasvab, sest hõivetase langeb; e) ei muutu. 15. Inflatsioon võib olla seotud: a) ainult SKP-ga; b) SKP kasvu või alanemisega olenevalt selle arenemise allikast; c) ainult SKP langemisega; d) SKP kasvuga kui majandus areneb täishõive tingimustes; e) kõik vastused ebaõiged.
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
d. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 25. Barterkaubandus on: a. kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate b. kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu c. kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas d. kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loožides või parterites 26. Say seadus nõudluse ja pakkumise kohta väidab: a. et kõikidel turgudel on pakkumine ja nõudlus alati tasakaalus b. et pakkumine ületab alati konkurentsi tõttu nõudluse c. et nõudlus ületab alati kasvavate vajaduste tõttu alati pakkumise d. iga pakkuja seljataga seisab kaks nõudjat 27. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. ainult sularaha väljaspool panka d
M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
b. peab olema salastatud c. peab kohandumise vältimiseks olema avalikkusele mittearusaadav d. peab olema kontrollitav 19 Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse: Vali üks: a. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega loodetava kasumi nüüdisväärtusest c. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel d. keskmise intressimäära ja amortisatsiooni liitmise teel 20 Kuhu poole liigub esitatud joonisel laenuandja pakkumiskõver Isd kui prognoositakse investeerimiskliima märgatavat halvenemist? Vali üks: a. sirge b suunas b. sirge a suunas c. ei liigu kummalegi poole 21 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: Vali üks: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne d. ülielastme 22 Lafferi kõver iseloomustab: Vali üks: a. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel b
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega c. on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna d. polegi olemas mingit tsüklilist töötust 40. Heidutatud töötaja on: a
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
Turu tasakaal Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
annaabi.ee 
