Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Indekseerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on 1998 areaalne SKP 1990 aasta hindades?
  • Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid siis on turustruktuuriks 7 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2 kas siis on tegemist a seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel c hoone ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet a investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast c investeeringute suurus sõltub tööjõu hulgast 10 Millist alltoodud meetodit kasutatakse deflaatori leidmiseks?
  • Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon?
  • Kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes c mitu korda ületab tarbimine säästmist 18 Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks?
  • Kui languslõhe suurus on 20?
  • Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks?
  • Mis juhtub mõne aja pärast tekstiilitoodete pakkumisega?
  • Kui intressimäär on 12 ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast?
1. Indekseerimine on: 
 
a. hinnaindeksi  regulaarne  kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute 
korrigeerimiseks 
b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine 
c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel 
d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 
 
2 .  Keynesi  tarbimisfunktsiooni puhul on: 
 
a. marginaalne tarbimiskalduvuse  parameeter  suurem kui keskmine tarbimiskalduvus 
b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter 
c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter 
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 
 
3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine  võlakiri , mis lunastatakse aasta 
pärast. Millise minimaalse  nominaalse  intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% 
aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? 
a. 3% 
b. 4% 
c. 5% 
d. 6% 
e. 7% 
f. 8% 
 
4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: 
     Aasta         Nominaalne  SKP                SKP  deflaator   
              (miljardite kroonides)            ( baasaasta  1990)  
    1997              82,8                          1,2 
    1998              90                            1,25 
 
Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? 
a. 65   
b. 69 
c. 72 
d. 85 
 
5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi  inflatsioon  oli 10.8%. Kui 
suur on reaalne  intress
Vastus: 13.3-10.8=2.5
 
a. -2,5 
b. 0 
c. 2,5 
d. pole võimalik leida 
 
6. Kui turul on üks müüja ja palju  ostjaid , siis on turustruktuuriks: 
a. monopson 
b. oligopol 
c.  monopol  
d. polügopol 
 
7. kui elastsuse arvutamisel  saime  elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: 
a. elastne 
b. ühikelastne 
c. mitteelastne 
 
8.  Aktseleraator  näitab: 
 
a. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel 
b. näitab, et seos investeeringute ja SKP vahel on kahepoolne 
c. hoone ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet 
d. juhtkonna tegevuse kvaliteeti 
 
9. Paindlik aktseleraator eeldab 
 
a. investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast 
b. firma katab kõik soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest 
c. investeeringute suurus sõltub tööjõu hulgast 
d. et firma katab ainult osa soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest 
 
10. Millist alltoodud meetodit kasutatakse deflaatori leidmiseks? 
 
a. Monte – Carlo meetodit 
b. arvutatakse kõigi ostetud kaupade ja teenuse alusel 
c. valikküsitlust 
d. eksperthinnanguid 
 
11. Investeerimise piirefektiivsuse alusel 
 
a. hinnatakse ehitatava objekti maatüki piiride suurust e. kas objekt  mahub  sinna või mitte 
b. leitakse investeeringute tegemiseks vajaliku kapitali optimaalne suurus 
c. hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada 
d. hinnatakse optimaalsete kapitaalmahutuste suurust 
e. ei leita mitte midagi 
 
12. Möödunud aastal olid härra  Kase  tulud 300’000 krooni ja  tarbimiskulutused  210’000 
krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile,  kusjuures  tema 
säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused.
 
Vastus: c = 1-s = 0,7; C =  50000 *0,7 = 35000 
a. 15000 
b. 35000 
c. 50000 
d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 
 
13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks 
 
a. raha  pakkuja  kalkuleeritud soov 
b. kaupade keskmine turuhind 
c. reaalne intressi määr 
d. kliendi  tahe , kuna “ klient  on kuningas” 
 
14. Millist seost iseloomustab  tarbimisfunktsioon
 
a. tarbimise ja säästmise vahel 
b. tarbimise ja  SKP vahel 
c. kulutamise ja säästmise vahel 
d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 
 
15. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: 
 
a. sissetulekute muutust SKP väikese muutuse korral 
b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral 
c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral 
d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 
 
16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: 
 
a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud 
b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused 
c. autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud 
d. lahutatakse sissetulekutest  maksud , parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite  ostmiseks  
tehtud kulud 
 
17.  Multiplikaator  näitab: 
 
a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes 
b. kui palju muutub  kogutoodang  mistahes sissevoo muutudes 
c. mitu korda ületab tarbimine säästmist 
d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 
 
18. Kõige likviidsem allpool toodud  varadest oleks? 
 
a. kinnisvara 
b.  võlakirjad  
c. jooksvad deposiidid 
d. veoautod 
 
19. Milline on 1000  kroonise  kupongvõlakirja  müügihind  täna, kui realiseerimiseni jääb 
kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. 
teiste analoogsete võlakirjade  intressimäär  on 5%.
 
PV = 100 / 1,05 + 100 / 1,052 + 1100 / 1,053 = 95 + 91 + 951 = 1137 krooni 
a. 975 
b. 1136 
c. 1000 
d. 1321 
 
20. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks 
teenusteks või kaupadeks? 
 
a. standarditele mittevastavat 
b. kui sissetulekute langedes kasvab  nõudlus  selle järele 
c. kui sissetulekute tõustes kasvab  nõudlus  selle järele 
d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 
 
21. Oletame, et aastal 1990 toodeti  mingit kaupa 400 ühikut hinnaga  20 krooni üks ühik. 
Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni 
ühik.Eeldades, et see oligi kogu toodang,arvutage 1991 aasta  nominaalne  SKP
 
SKP deflaator = 30 : 20 = 1,5 Nominaalne SKP(1991) = 500*30 =15000 
Reaalne SKP(1991) = 15000 : 1,5 = 10000 krooni 
a. 10000 
b. 15000 
c. 18000 
d. 20000 
 
22. Oletame, et aastal 1990 toodeti  mingit kaupa 400 ühikut hinnaga  30 krooni üks ühik. 
Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 40 krooni ühik. 
Eeldades, et see oligi kogu toodang,arvutage SKP deflaator 1991 aasta jaoks(baasaasta 
1990). 
SKP deflaator = 40 : 30 = 1,33 Nominaalne SKP(1991) = 500*40 =20000 
Reaalne SKP(1991) = 20000 : 1,33 = 15038 krooni 
a. 1,25 
b. 1,66 
c. 1,44 
d. 1,33 
 
23. Antud on võrrandsüsteem:  
C = 100 + 0,8Qd, I =  80, T = 50. 
Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui  languslõhe  suurus on  20? 
Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 
Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 
Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 
SKP  lõhe  ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 
a. 600 
b. 700 
c. 800 
d. 900 
 
24.  Mööbli  remondiga tegelev  ettevõtja  ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning 
müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni  tükk . Ühe mööblipadja maksumus 
sisaldab 30 krooni eest porolooni, 3 krooni eest niiti, 47 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on 
ühe toote lisandväärtus? 
a. 60 
b. 70 
c. 80 
d. 100 
 
25. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd 
on 1000. 
C = 500 + 0,8Qd 
C = -500 + 0,2*1000 = -300 
a. 600 
b. 0 
c. -100 
d. -300 
 
26. Loodetava kasumimäära tõus suurendab 
 
a. laenude intressimäära tõusu 
b. kulumultiplikaatori väärtust 
c. investeeringute nõudlust 
d. kadedust 
 
27. Juhul, kui turul langeb terase hind, mis juhtub sel juhul  autotootjate 
pakkumiskõveraga? 
 
a. kõver nihkub verikaaltelje suunas 
b. pakkumine suureneb piki pakkumiskõverat 
c. pakkumine väheneb piki pakkumise kõverat 
d. kõver nihkub verikaalteljest kaugemale 
 
28. Nõudlusseadus väidab, et: 
 
a. nõua mis sa nõuad rohkem ikka ei saa kui on 
b. koos kauba hindade tõusuga kasvab ka kauba nõudlus 
c. suur tükk ajab suu lõhki 
d. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba nõudluse kasvu 
 
29. Kui majandus on tõusufaasis, siis: 
 
a. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad 
b. maksutulud vähenevad 
c. valitsuse kulud vähenevad, kuna  tööhõive  kasvab ja makse laekub rohkem 
d. keskmised sissetulekud vähenevad, kuna töötuse toetust makstakse vähem 
 
30. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks 
seetõttu, et 
a. investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil 
b. USA valitsus kehtestas  tollimaksu  sisseveetavatele kaupadele 
c. USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele 
d. inimesed ei  julgenud  enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus 
 
31. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: 
 
sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 
eksport  --------------------------------- 300 
isiklikud netomaksud -------------------- 700 
kohalike omavalitsuste  ostud  ------------ 600 
kapitali tarbimiskulu ( amortisatsioon ) -- 450 
import  …--------------------------------- 400 
eratarbimiskulutused ------------------  2600 
keskvalitsuse  ostud --------------------- 420 
isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 
Arvutage sisemajandusliku  koguprodukti  (SKP) väärtus 
500+300+600-400+2600+420 = 4020 
a. 3620 
b. 4020 
c. 4570 
d. 7870 
 
32. Makroökonoomika eesmärk on 
 
a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade 
vältimiseks 
b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja 
töötamine uute vigade vältimiseks 
c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus 
igasuguseid majandusalaseid vigu vältida 
d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele 
 
33. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel 
 
a. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel 
b. SKP suuruse ja sissetulekute suuruse vahel 
c. inflatsiooni ja sissetulekute vahel 
d. maksukoormuse ja nominaalpalga vahel 
 
34. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad 
 
a. ettevõtte kaubavarude suurenemine 
b. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste suurenemine 
c. tööpuuduse vähenemine        
d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 
 
35. John F. Kennedy valimiseelne loosung “majandus suure jõuga käima panna” tähendas 
 
a. tavalist, mitte midagi sisaldavat poliitiku  lubadust  
b. majandusmudeli kasutuselevõttu, kus  hoiti   ühelt  poolt palga tõusu ja tootlikkuse ja 
teiselt  poolt kulude ja hinna tõusu suhet 
c. maksude olulist suurendamist, et suunata rohkem eelarve raha tootmisse 
d. panuse tegemist sõjatööstuse kiirele arengule 
 
36. Riiklikke väljaõppe  programme  alustas 
 
a. esimese  asjana  üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal 
b. USA  president  J.F.Kennedy  administratsioon  
c. USA president G.W. Bushi administratsioon 
d. püramiidide ehitajate kvalifikatsiooni tõstmiseks Egiptuse vaarao Ramses II 
 
37. USA presidendi W.J.Clintoni administratsiooni valitsemisaega iseloomustab 
 
a. riigi majanduse pidev langus 
b. naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges  majas  
c. riigi majanduse pidev kasv 
d. keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga 
 
38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli 
 
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti  firmadel  
b.  liberaalne  ja avatud majandus 
c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 
d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine 
 
39. Eesti pangal, kooskõlas  valuutakomitee  süsteemi kasutamisega 
 
a. on õigus väljastada  laene  kõigile soovijatele ainult välisvaluutas 
b. on õigus väljastada laene ainult tegevuslitsentsi omavatele kommertspankadele 
c. ei ole õigust väljastada laene valitsusele 
d. on õigus väljastada laene ainult valitsusele 
 
40. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks 
seetõttu, et 
a. USA  Keskpank  (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi raha pakkumist 
b. ettevõtjatel ei jätkunud  julgust  investeerida 
c. USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist 
d. inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus 
 
41. Kelle põhiteesideks olid:  
• Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad.  
• Majandus on põhilisel ebastabiilne.  
• Valitsuse sekkumine on vajalik.  
 
a. Karl Marx 
b. Jean Babtiste Say 
c. Adam Smith 
d. John Maynard  Keynes  
 
42. Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? 
 
a.  kaubad , mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba 
b. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse 
suurenemise 
c. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse languse 
d. kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega 
 
43. Maailmaturul langes ootamatult puuvilla hind. Mis juhtub mõne aja pärast 
tekstiilitoodete pakkumisega? 
 
a.  pakkumiskõver  nihkub vasakule 
b. pakkumiskõver nihkub paremale 
c. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 
d. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas 
 
44. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on  momendil   töötud  ning kellel puudub 
igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud 
piirkonnas ei vajata, küll aga mujal
 
 
a. fataalselt  töötu  
b. struktuurselt töötu 
c. heidutatud  töötaja  
d. totaalselt töötu 
 
45. Monetaarpoliitika tähendab 
 
a. keskpanga rahapoliitikat 
b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist 
c. valitsuse laenupoliitikat kommertspankade suhtes 
d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle     
 
46. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini 
 
a. eelarve suurus  
b. atesteeritud kaardimoor 
c. sisemajandusliku koguprodukti suurus 
d. inflatsiooni suurus 
 
47. Autonoomsed kulud on 
 
a. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil 
b. kulud, mis ei sõltu SKP  suurusest  
c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast  
d. kulud, mis ei sõltu mistahes eelarve suurusest 
 
48.  Spekulatiivne  nõudlus Keynesi määratluses sõltub intressimääradest 
 
a. võrdeliselt 
b. pöördvõrdeliselt 
c. ei sõltu üldse 
d. umbmääraselt 
 
49. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab 
 
a. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad  intressid  on nii kõrged, et investorid ei soovi neid 
maha müüa, vaid hoiavad enda käes 
b. valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks 
c. situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud 
d. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub 
huvi oma  rahaga  turule tulla 
 
50. Leida 1000 kroonise võlakirja diskonteeritud müügihind täna, juhul kui intressimäär on 
12% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast?  Inflatsioon  pole teada.  
PVv= 1000 / 1,123 = 711,8 krooni 
a. 712 
b. 893 
c. 1020 
d. 1100 
 
Vasakule Paremale
Indekseerimine #1 Indekseerimine #2 Indekseerimine #3 Indekseerimine #4 Indekseerimine #5 Indekseerimine #6 Indekseerimine #7 Indekseerimine #8 Indekseerimine #9
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor between Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Majanduse küsimused
18
pdf

Majanduse küsimused

1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija val

Majandus
Makroökonoomika eksam B
7
docx

Makroökonoomika eksam B

VARIANT B 1.Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud infla

Makroökonoomika
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
Makroökonoomika eksam C
8
docx

Makroökonoomika eksam C

VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist v

Makroökonoomika
Makroökonoomika Enesetestid Vastustega
60
pdf

Makroökonoomika Enesetestid Vastustega

Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe,

Makroökonoomika
Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid
39
pdf

Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid

Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q ­ majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q ­ majapid

Matemaatika
Makroökonoomika KT1
6
pdf

Makroökonoomika KT1

1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab riigi aktiivset sekkumist majandustege

Makroökonoomika
Eksam
29
doc

Eksam

Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Kontolltööd ja eksamid > Eksam A > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 2 Title: Eksam A Started: Monday 21 January 2008 10:02 Submitted: Monday 21 January 2008 10:53 Time spent: 00:50:53 Total score: 75/100 = 75% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2. Disinflatsioon ja deflatsioon: Student Response Value Correct Answer

Makroökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun