Makroökonoomika eksam B (0)

VARIANT B
1.Viletsuse e.diskomfordi indeks on 
a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga
b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga
c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana
d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu
2. Tarbijahinnaindeks on:
a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada
b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut
c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes
d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda
3. Nõudlusinflatsioon on:
a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon
b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon , mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena 
c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus
d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine
4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis:
a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast
b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud
c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas
d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks
e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni
5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon ?
a. tarbimise ja säästmise vahel
b. tarbimise ja SKP vahel
c. kulutamise ja säästmise vahel
d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel
6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab:
a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral
b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral
c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral
d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral
7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks:
a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud
b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused
c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud
d. lahutatakse sissetulekutest maksud , parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud
8. Multiplikaator näitab:
a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes
b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes
c. mitu korda ületab tarbimine säästmist
d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus
9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” 
Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad:
a. plaanimajanduse korüfeed
b. Keynesi koolkonna majandusteadlased
c. * uusklassikalise koolkonna esindajad
d. monetaristid.
10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat?
Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%.
a. 782,97
b. * 951,98
c. 1000
d. 1120
11. Devalvatsioon on:
a. valuuta ametlik kurss
b. finantsinstrument , mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast
c. * teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine
d. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud
12. Fikseeritud valuutakurss :
a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt
b. * määratakse rahvusvaheliste lepingutega
c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas
d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada
13. Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on:
a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade
b. soosida oma kapitali liikumist üle piiri
c. takistada väliskapitali väljumist riigist
d. * tagada kapitali vaba liikumine
14. USA dollari kursi tõus:
a. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele
b. tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul
c. * põhjustab USA kaupade hinnatõusu
d. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga
15. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik.Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage 1991 aasta nominaalne SKP?
a. 10000
b. * 15000
c. 18000
d. 20000
16. Autonoomsed kulud on
a. kulud, mis tagavad autonoomsed sissetulekuid
b. kulud, mis ei sõltu väljaminekutest
c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast 
d. * kulud, mis ei sõltu SKP suurusest
17. Pakkumisseadus väidab
a. pakutud hobuse suhu ei vaadata
b. pakkuda tuleb ainult kvaliteetset kauppa
c. kauba hinna langemisel tõuseb pakutav kogus
d. * kauba hinna tõusmisel tõuseb ka pakutav kogus
18. Monopsoniks nimetatakse turusituatsiooni, kus
a. toimub ainult hulgimüük
b. * ostjaid on suhteliselt vähe, kuid müüjaid palju
c. müüjaid on turul üks ja ostjaid on äärmiselt palju
d. mõlemaid nii ostjaid kui müüjaid on vähe
19. Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab
a. * kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet
b. kapitali nüüdisväärtuse ja kapitali pakkumishinna vahet
c. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha
d. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel
20. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? 
a. 15000
b. * 35000
c. 50000
d. 75000
21. Maailmaturul tõusis ootamatult metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega?
a. pakkumiskõver nihkub paremale
b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas
c. * pakkumiskõver nihkub vasakule
d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas
22. Valitsus tõstis X kauba käibemaksu. Selle tulemusena nõudlus
a. suureneb, kuna nõudluskõver nihkub graafikul paremale
b. *???? väheneb, kuna nõudluskõver nihkub graafikul vasakule
c. suureneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse suurenemise suunas
d. * väheneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse vähenemise suunas
23. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard:
a. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani
b. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks
c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas
d. * toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni
24. Kaubavahetuse defitsiit väheneb:
a. välisinvesteeringute puudumise tõttu
b. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele
c. kui SKP väärtus suureneb
d. * kui sissetulekud vähenevad
25. Monetaarpoliitika :
a. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist
b. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist
c. * tugineb rahandusministeeriumi tegevusele
d. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks
26. Maksebilansi põhiosad on:
a. * jooksevkonto , kapitalikonto ja reservkonto
b. kaupade eksport ja import
c. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss
d. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud
27. Kitsendav fiskaalpoliitika on:
a. majanduspoliitika , mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest
b. * majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel
c. majanduse iseregulatsiooni eitav
d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel
28. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada:
a. piirates väliskapitali voolu Eestisse
b. * võimaldades eksporttoetusi
c. piirates sisetarbimist
d. kehtestades eksportkvoodid
29. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni.
Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 90000 SEKi?
a. * 6787£
b. 13575£
c. 36769£
d. 90000£
30. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on:
a. majanduspoliitika, mis ahistab monetaarpoliitikat
b. * majanduspoliitika, mis on suunatud majandustegevuse laiendamiseks
c. majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni
d. majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela
31. Industriaalpoliitika kujutab endast:
a. valitsuse suuna võtmist rasketööstuse eelisarengule
b. kergetööstuse ja põllumajanduse taotluslikku alafinatseerimist
c. * katset suunata ressursse ühest majandusharust teise eesmärgiga kiirendada majanduslikku evolutsiooni
d. sotsialistliku ühiskonna pärandit
32. Monetaar - ja fiskaalpoliitika:
a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja
b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha
c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse
d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid
33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on:
a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa
b. isiklik tarbimine
c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades 
d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades.
34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel.
a. inflatsiooni ja töötasu vahel
b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel
c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel,
d. reaal - ja nominaalpalga vahel.
35. Kui majandus on languses, siis:
a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta
b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli
c. * valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad
d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust
36. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et:
a. majandusel on oma kaitsepühak
b. * nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks 
c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks 
d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted
37. Uuenduslik fiskaalpoliitika:
a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja
b. * püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil
c. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase
d. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist
38. Tulupoliitika seisneb:
a. suurema tulu saamises tootlikkuse suurendamise teel
b. * inflatsiooni kontrollis ilma majanduslangusi tekitamata
c. kulutuste globaalse vähendamise programmi väljatöötamises
d. kompleksprogrammi “tulud üles kulud alla” väljatöötamises
39. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal?
a. friktsionaalselt töötu e. hõõrdetöötu
b. * struktuurselt töötu
c. heidutatud töötaja
d. loomulikult töötu
40. Eeldame, et vorsti hind langes 100 kroonilt 80-ni. Selle tulemusena kasvasvorsti läbimüük kuus 10 tonnilt 12 tonnini. Kui suur oleks sel juhul nõudluse hinna elastsus ?
a. 0,1
b. *?* vist 0,8
c. 1
d. 1,25
41. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis,
a. kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale
b. * kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks
c. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt
d. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks
42. Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb:
a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises
b. * otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises
c. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn. maksutrahvi sisseviimises
d. tulumaksu vabastust ettevõtetele
43. Kas kõrge inflatsioonitempo ja Eesti krooni nõrgenemine mõjutab importi Eestisse:
a. soodsalt
b. * ebasoodsalt
c. ei mõjuta üldse
44. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene
a. rahvatulu
b. üldine hinnatase
c. * töötus
d. reaalne kogutoodang
45. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%?
a. 140125
b. 145620
c. 154225
d. * 168150
46. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab
a. ettevõtete kaubavarude vähenemine
b. ettevõtete aktsiahindade tõus
c. toodangu läbimüügi pidev kasv
d. * tööpuuduse suurenemine
e. konkurentsi vähenemine
47. Investeeringud sõltuvad intressimäärast
a. määramatult
b. üldse ei sõltu
c. * võrdeliselt 
d. * pöördvõrdeliselt
48. Kapitali kasutamiskulu on
a. investeeringud + amortisatsioon
b. mehhanismide ( kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon
c. * intressi määr + amortisatsioon
d. intressimäär + fondimahukus
49. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad
a. ettevõtte kaubavarude vähenemine
b. * kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste kahanemine
c. tööpuuduse vähenemine
d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad
50. Kas Phillipsi kõver iseloomustab:
a. investeeringute suurus sõltuvalt SKP suurusest
b. tööhõive suuruse ja rahvatulu muutuse vahelist seost
c. * inflatsiooni ja tööpuuduse vahelist seost
d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost
51. Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,8 kroonini toob kaasa
a. nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra
b. nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra
c. * nõutava koguse kasvu 25 % võrra
d. nõutava koguse kasvu 250 % võrra
52. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga?
a. firma kogutulu tõusis 10%;
b. firma kogutulu langes 10%
c. * firma kogutulu langes 12%
d. firma kogutulu langes 20%.
53. Milliseid kaupu nimetatakse normaalseteks kaupadeks? 
a. kaubad , mille vastu tunnevad huvi psüühiliselt terved , e. nn. normaalsed inimesed
b. * kaubad, mille nõudlus langeb koos sissetulekute langusega
c. kaubad, mis on kantud Tarbijakaitseameti poolt normaalsete kaupade loetellu
d. kaubad, mille nõudlus suureneb sissetulekute langemisega
54. Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele.Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on: 
a. 0,8 ja 120
b. 1,4 ja 220
c. 0,8 ja 320
d. 2 ja 120
e. 2 ja 320
graafikute ristumiskoht
55. Kapitali amortisatsioon on:
a. aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaksu summa
b. tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama
c. kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse 
d. kasum, mida ei jaotata dividendideks
e. * kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks
56. Milline joonisel toodud rahapakkumistest on eksogeenne ? 
a. sirge a
b. sirge b
c. sirge c
57. Millist raha mõõtu nimetatakse M1?
a. ainult sularaha väljaspool panka
b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved
c. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid
d. * sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid
58. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus ?
a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama
b. * firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused
c. firma sissetulekud on suuremad kui kulud
d. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu
59. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk?
a. 9’235 krooni 
b. *? 9’524 krooni (see tundub õigem)
c. 10’000 krooni
d. * 10’500 krooni
60. Mis on krediitraha ?
a. * krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta
b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib
c. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud
d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud
61. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus:
a. * 112,5 miljonit krooni
b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni
c. 1500 miljonit krooni
d. 5000 miljonit krooni
e. 2000 miljonit krooni
62. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on
a. struktuurselt töötu
b. tsükliliselt töötu
c. * arvestatud tööjõu hulka
d. välja arvestatud tööjõu koosseisust
63. Kas duaalsete tööturgude puhul on eelistatud:
a. perifeerias tegutsevad ettevõtted
b. * keskuses tegutsevad ettevõtted
c. kõigil läheb kehvasti, üks kõik kus nad ei asu
d. kõigil läheb hästi, üks kõik kus nad ei asu
64. Disinflatsioon ja deflatsioon:
a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust
b. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha
c. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme
d. * on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline
65. Monetaarpoliitikas on kõik lõppeesmärgid selgelt väljendunud?
a. *?*ise paneks ka selle aga ei tea on selgelt väljendunud
b. monetaarpoliitika on salajane ja seetõttu pole võimalik eesmärke üldse teada
c. ei ole selgelt väljendunud
66. Monetaarpoliitikas vahe-eesmärkidele esitatavad nõuded on:
a. * mõõdetavus
b. salajasus
c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu
d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav
67. Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunab vastavat poliitikat:
a. Jaapani kommertspangad
b. * vabaturu seadused
c. Jaapani valitsus, Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu
d. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu
68. Rootsi industriaalpoliitika mudeli kohaselt:
a. * tuleb kindlasti tagada täielik tööhõive ja kaubavahetusbilansi tasakaal
b. pole tasakaalustatud eelarve oluline ja ettevõtluse toetamiseks tuleb laene võtta
c. tuleb soodustada igati konkurentsi tööturul ja suurendada tööpuudust, et tagada töötajate kõrge tööviljakus
d. peab riiklik sektor domineerima, selleks et realiseerida kõik sotsiaalvallas püstitatud eesmärgid
69. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast autonoomsete investeeringute lisamist? 
a. nihkub asendisse a
b. nihkub asendisse b
c. nihkub asendisse c
d. jääb endisele kohale S0
70. Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: 
a. * säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine
b. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine
c. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine
d. Keynesi suguvõsa matusekohta USA-s
71. Ülesanne lahendage kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästmisfunktsioon S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd.Kui kasutatav tulu Qd = 1500, siis kogutarbimine on: 
a. 1000
b. 1200
c. 1400
d. 1500
72. Kas raha pakkumise vähenemine nihutab LM kõvera: 
a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab
b. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb
c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale
d. rahapakkumine ei saagi suureneda
73. Ülesanne lahendage kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästmisfunktsioon S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd. Millega võrdub säästmise piirkalduvus MPS? 
a. 0,2
b. 0,3
c. 0,4
d. 0,5
74. Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: 
a. klassikaline piirkond
b. reaalne piirkond
c. Keynesi piirkond
d. endogeenne piirkond
75. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%?
a. *? 1,25
b. 5 
c. * 8
d. 12,5
76. Avaliku sektori peamised tuluallikad on:
a. eraettevõtete kasumid
b. ainult kõikvõimalikud annetused
c. avaliku sektori ettevõtete kasumid
d. * maksud kulutustelt
77. Kaudne maks on:
a. tulumaks ;
b. sotsiaalmaks
c. haigekassa maks
d. * tollimaks
78. Riigieelarve on:
a. dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene
b. * dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa
c. näitab riigi poolt toodetud lõpptoodangu suurust
d. dokument, mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust
e. dokument, mille alusel prognoositakse kaubavahetust
79. Kui riigi tulud kokku moodustavad 40 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 4 mld., omanikutuludest 9 mld. ja ülejäänud oleksid maksutulud, SKP väärtus on 81 mld., siis riigi maksukoormus oleks:
a. 30%
b. *?*ei tea 35%
c. 40%
d. 45%
80. Riigivõlga on võimalik tasuda:
a. ostes turult odavaid võlakirju
b. * maksude suurendamisega
c. avaliku sektori kulutuste suurendamiega
d. üheaegselt maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamisega