Puit talub hästi tõmbejõudusid. Seepärast tuleb kasutada materjale seal, kuhu nad sobivad. Materjali mehaanilised omadused Tugevuspiir on suurim pinge, mida materjal on võimeline purunemata taluma. Tugevuspiiri tähis on B, mõõdetakse paskalites Tugevuspiiri tõmbel nimetatakse tõmbetugevuseks, tugevuspiiri survel survetugevuseks, tugevuspiiri väändel väändetugevuseks jne. Konstruktsioonide projekteerimisel on vaja alati materjalile anda tugevuse varu. Mida vähem homogeensem on materjal, seda suurem peab olema varu. Materjali tugevuspiir määratakse teimimisega, mis võib olla purustava või mittepurustava iseloomuga. Viimase korral määratakse tugevuspiir kaudsete märkide alusel. Materjali mehaanilised omadused Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Määratakse kõvast materjalist otsaku surumisel uuritava materjali pinda. Tuntumad kõvadusteimid Brinelli (teraskuul), Rockwelli (teraskuul või teemantkoonus),
134000 protsendile Venemaa eestlastest ja veel 1930. aastal oli eesti keel kasutusel 66 külanõukogus Rahvastiku ja osaliselt koosseisult 24Balti oli Eesti külanõukogus. riikidest kõigeAastatel homogeensem. 1926-1927 tegutses Etniliste Nõukogude eestlaste Liidus osakaal oli 1920.180 eesti ja 1930. kooli, ligi aastatel eeskätt 90%. algkoolid. Kuni 1937. aastaniRAHVUSTE
kontoritöötajate vahel. o Kredentsialism – akadeemilisele saavutuslikkusele tuginev usalud ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine Piiratud ligipääs Distsipliin ja monitooring Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised....lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees o Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid
See muudab kogu väikeriigi majanduse tugevalt ja otseselt sõltuvaks maailmamajanduse (s.t. välisriikide majanduse) olukorrast. Sõltuvus on praktiliselt ühepoolne, sest väikeriigi majanduspoliitika mõju tema suurematele partneritele on tühine. 12 * Poliitilis-sõjaline haavatavus ja välissõltuvus. See piirab kindlasti oluliselt väikeriigi valitsuse manööverdamisruumi. * Väikeriigi siseturg on homogeensem. See muudab olukorra majandusobjektidele paremini mõistetavaks ja riiklikult kergemini reguleeritavaks. * Välismõjudele reageerimise paindlikkus. Väiksemad ettevõtted on vähem inertsed ja väike siseturg ei võimalda välismõjusid kompenseerida. * Väikeriik võib välja kaubelda teiste riikidega võrreldes soodsamad kaubavahetustingimused. Põhjuseks on asjaolu, et juhtivad turujõud ei karda olulise konkurendi teket.
sotsiaalne mõju ühiskonnas Klassid: Kõrgklassid: päritud jõukus; individuaalne karjäär; erinevad viisid jõukaks saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1
Suurenev lõhe tippprofessionaalide ja kontoritöötajate vahel Saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal kredentsialism Preofessionaalsus grupihuvide kindlustamine (piiratud ligipääs, nt arstid, juristid jne, kes saavad sellele töökohale kandideerida. Distsipliin ja monitoring. Tegevusvõimaluste reguleeritus, tegevuskoha nõuded, kuuluvus organisatsiooni jne) Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised... lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga on keskklassistumise teel Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud (nt pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid) Pigem ameerika kontekstis, eestis on selline asi siiski suhteliselt
‘kontoritöötajate’ vahel „Kredentsialism“- (akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine: - piiratud ligipääs (kvalifikatsioon) - distsipliin ja monitooring - tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid
Põldkatsed Annavad kõige tõepärasema pildi väetistarbest. Viiakse läbi looduslikes tingimustes põllul või rohumaal. Tulemused kehtivad vaid katses olnud kultuuri, mullastiku- ja ilmastikutingimuste kohta. Sel teel kontrollitakse ja täpsustatakse laboratoorsel teel määratud mulla toitainete sisalduse piirväärtusi. Nõu- ehk vegetatsioonkatsed Viiakse läbi 2…20 kg mulda mahutavates nõudes vegetatsiooni ruumides, kus üks nõu asendab ühte katselappi. Nõus on muld homogeensem ja olulised kasvutingimused (niiskus, valgus, temperatuur) reguleeritavad. Puuduseks suur töö- ja ajakulu (tulemused saadakse vegetatsiooniperioodi lõpus). Tootmiskatsed Kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmistingimustes. Katseribad peavad paiknema põllul mullatingimuste muutuse suunas (näit. languse suunas). Soovitav on korraldada katse vähemalt kolmes korduses. Mulla keemiline analüüs
väheneb diversiteet, sügavuse gradient sügavuse suunas jääb liike vähemaks, liikide arvu maksimum on 1-2km sügavusel), diversiteet maismaal ja vees (veekeskkonnas on kirjeldatud 12,5% kõikidest Maal elavatest liikidest, samas on 71% maakera pinnas kaetud veega. Selle põhjuseks on see, et tänu väiksemale produktiivsusele pinnaühiku kohta on elutegevus ja liigiteke passiivsem. Veekeskkond on tunduvalt homogeensem, kitsad kohastumused ei ole vajalikud ja veekeskkonda on vähem uuritud). Territooriumi suurus BM suureneb koos vaadeldava territooriumi suurenemisega. Isolatsioon või saarelisus BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega. Saarte teooria MacArthur Wilson. Bioloogiline mitmekesisus on positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...
Cr jt) karbiidist ja Fe-grupi (Fe, Ni, Co) metallist. Lähtepulbrite segamist koos jahvatamisega kasutatakse homogeense pulbrisegu saamiseks. Mittehomogeensest segust valmistatud kermised on reeglina poorsed ja ebaühtlaste omadustega. Jahvatamiseks kasutatakse mitmesuguseid jahvatusseadmeid: kuul- ja vibroveskeid, attriitoreid jne. Nende jahvatusseadmete ehitus ja tööpõhimõtted on kirjeldatud trükitud loengukonspektis [1]. Kôige homogeensem segu saadakse kuulveskis jahvatamisel, kuigi see on vähetootlik pika jahvatusaja tôttu (jahvatusprotsess kestab môni ööpäev). Lähtepulbrid kaalutakse valitud vahekorras, segatakse kokku, lisatakse jahvatusvedelik (piiritus, atsetoon jt) ja jahvatatakse. Selleks kuulveski trummel täidetakse poolenisti jahvatuskuulidega (tavaliselt WC-6%Co kõvasulamist) ja peenestatava pulbriseguga. Kuulide ja pulbrisegu (TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni) kaaluline suhe on tavaliselt 5-10:1, WC-Co
tihedusega piirkondades on kinnisvara likviidsus suurem ning nõudlus ja pakkumine aktiivsem. Kinnisvarale hinna määramisel on oluline ka kasutusotstarve. Kui tegu on väga spetsiifilise ehitisega (haruldane arhitektuuriline lahendus, eriotstarbeline ehitis, spetsiaalne tootmishoone), võivad eri investorid väärtustada seda objekti erinevalt ning seega on konkreetsele kinnisvarale keerulisem õiglast hinda leida. Mida homogeensem on ehitis, seda lihtsam on määrata kinnisvarale ühtset hinnataset. (Kask 2000: 251) Majandusteadlased on ühisel seisukohal, et krediidi tsükkel toimib paralleelselt majandusaktiivsuse taseme ja kinnisvara tsükliga. Iacoviello ja Neri (2010) tuvastasid USA andmete põhjal tugeva seose majandusaktiivsuse ja eluasemeturu vahel. Kui kinnisvara on suures mahus finantseeritud pangalaenude toel, võib majanduslanguses kinnisvarahindade langemine põhjustada pankadele likviidsusriske, mis muudab
seisukohast ka olematu) välismaailma vahel on ilmne. Semiosfääri sisuline külg on määratud sotsioloogiliste, religioossete, kultuuriliste jne ideoloogiliste koodide poolt Ning võib öelda, et mida kindlamini ja täpsemini on määratletud semiosfääri sisu, seda sarnasemad on indiviidide omavahelised semiootika ruumid. Nt keskaja arusaam maailmast ja seal kohatavast oli tunduvalt homogeensem kui tänapäeval. Sama kehtib ka totalitaarühiskondades, kus nii-öelda "tunnetusvõimalikkused" on kõrgemate instantside poolt ettekirjutatud. Elusat ei tee elusaks mitte molekulaarne struktuur, vaid semiootiline märgid, mis ta moodustavad. Veelgi enam, nimelt märgiline struktuur determineerib suuresti biosüsteemide molekulaarse struktuuri ja biokeemilised protsessid temas.
taustal on mõju inimmõtte muutumisele. Oluline figuur /filosoof valgustuse jaoks on John Locke. Tema on tegelikult 17. sajandi mees. Elas 1632-1704. ? Valgustus on eelkõige proosasajand. Lisaks näitekunst ja draamakirjandus. Inglise valgustus paistab silma just fiktsiooni autoritega. John Locke-i tööd on mõjutanud palju teisi ja iseloomustab selle ajastu filosoofiat. Ühiskonnas oli iha uuenduste järele. Seda kandis ühiskondlik-poliitiline mõte ja arvamuste poolest oli ühiskond homogeensem. Locke-i teosed ja mõtted oli hiljem ka valgustusliku esteetika kujunemise alguseks. Ta ise küll kunstiga palju ei tegelenud. Kasvatus oli üheks ühiskonna lemmikteemaks. Kasvatus pidi ju muutuma koos ühiskonna muutumisega. Haridus ja kasvatus on juhtivad teemad sellel ajastul.JL vaated on vastuolulised. Tal pole ühtseid vaate. Tema vaadetele toetusid nii ühed kui teised, ükskõik kui erinevad ka polnud lähenemisnurgad. Üldiselt on ta siiski vastuoluline filosoof. See on ka seotud
Kütuse täielikuks põlemiseks peavad kõik süsiniku ja vesiniku aatomid kokku puutuma hapnikuga. Arvutused näitavad, et 1 kg kütuse põletamiseks on vaja ~15 kg õhku. Tegelik õhu vajadus sõltub suurel määral veel mootori tüübist ja koormusest. Küttesegu tekib ottomootoris segukanalis või nagu diiselmootoris silindris sees. Küttesegu teket mõjutab ka kütuse keemistemperatuur. Mida kõrgem on kütuse keemistemperatuur seda kõrgemal temperatuuril ta aurustub. Mida homogeensem on küttesegu seda paremini ta süttib ja täielikumalt põleb. Küttesegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse mõistet liigõhutegur ja seda tähistatakse . Liigõhutegur on tegeliku (Lteg) ja teoreetilise (Lo) õhuhulga jagatis. = Lteg/Lo Kui õhku on segus vajalikust rohkem nimetatakse segu lahjaks ( > 1). Kui aga segus on õhku vajalikust vähem nimetatakse segu rikkaks ( < 1). Liiga lahja ja liiga rikas küttesegu ei sütti. Bensiini puhul on küttesegu süttimisvõimeline kui = 0,45.
Kütuse täielikuks põlemiseks peavad kõik süsiniku ja vesiniku aatomid kokku puutuma hapnikuga. Arvutused näitavad, et 1 kg kütuse põletamiseks on vaja ~15 kg õhku. Tegelik õhu vajadus sõltub suurel määral veel mootori tüübist ja koormusest. Küttesegu tekib ottomootoris segukanalis või nagu diiselmootoris silindris sees. Küttesegu teket mõjutab ka kütuse keemistemperatuur. Mida kõrgem on kütuse keemistemperatuur seda kõrgemal temperatuuril ta aurustub. Mida homogeensem on küttesegu seda paremini ta süttib ja täielikumalt põleb. Küttesegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse mõistet liigõhutegur ja seda tähistatakse . Liigõhutegur on tegeliku (Lteg) ja teoreetilise (Lo) õhuhulga jagatis. = Lteg/Lo Kui õhku on segus vajalikust rohkem nimetatakse segu lahjaks ( > 1). Kui aga segus on õhku vajalikust vähem nimetatakse segu rikkaks ( < 1). Liiga lahja ja liiga rikas küttesegu ei sütti. Bensiini puhul on küttesegu süttimisvõimeline kui = 0,45.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
