Kuidas - Mil moel kuidas neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusõpetuse eksami küsimused

Kelle jaoks - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusõpetuse eksami küsimused

Majandusõpetuse eksami küsimused (0)

Keskkool - Majandus - Ettevõtluse alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas - Mil moel kuidas neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma?
Kelle jaoks - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota?

EKSAMIKÜSIMUSED

Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika.

Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes ?
Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma ?
Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota?

Ressursside, tootmisfaktorite mõiste.
Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks:

Töö on inimeste musklid ja aju.
Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse.
Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks.

Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus.
Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu ) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid ; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel , tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu , piirkulu jne
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut . Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive , töötus , üldine hinnatase jne.

Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver.
Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest .
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla.

Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik . Ringkäigu lihtne mudel koosneb ainult kodumajapidamiste sektorist ja ettevõttesektorist, mille osadeks on teguriturg ja toodete (hüviste) turg. Kodumajapidamised on ressursside tööjõud , kapital ja maa ( loodusressursid ) omanukud ja pakuvad neid ettevõtetele saades vastu teguritulusid: palk, rent, üür, intress dividendid jms, mis moodustavad kodumajapidamiste sissetuleku ehk tulu ja on samas ettevõtetele väljaminekuks ehk kuluks. Sellises suletud mudelis lähevad kõik kodumajapidamiste tegurtulud uuesti ettevõtetele tasuna kaupade ja teenuste eest. Seega kulud ja tulud kogumajanduses on tasakaalus, muutumistendentsi majanduses ei ole.
Kodumajapidamiste sektorisse tuleb raha sisse tuludena ja läheb välja elatuskuludena, ettevõttesektorisse tuleb raha sisse müügituludena ja läheb sealt kodumajapidamistesse tootmiskuludena. Ka kasum jõuab lõpuks mitmesuguste tuludena kodumajapidamistesse. Seega raha liikumine on võrreldes ressursside naturaalvormis liikumisega, vastassuunaline.
Ühe isiku tulu on teise kulu. Nt tööandja maksab mulle palka (kulu) ja mina seejärel lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu.

Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid . Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid:
1) kauba hind
2) tarbija individuaalne maitse
3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase
4) tulevikuootused
5) teiste kaupade hinnad

Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid:
1) kauba hind
2) tootmis- ja müügikulud
3) hinnangud tuleviku suhtes

Normaal -, asendus, täiend - ja inferioorse kauba mõiste.
Normaalkaup – on kaup, mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks.
Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb ( alaneb ); üks asendab teis, nt pesupulber → pesugeel; kohv → tee.
Täiendkaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind alaneb (tõuseb); kaks taupa, mis täiendavad üksteist, kui ühe hind on kõrge, siis võidakse teise kauba müük lõpetada. Nt auto → bensiin .
Inferioorne kaup – on kaup, mille nõudlus väheneb (suureneb), kui tarbija sissetulek suureneb (väheneb); see on vähe väärtuslik kaup

Turu tasakaal, puudujääk, ülejääk . Turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil. Sellist olukorda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks, lühidalt- kaupade defitsiidiks. Olukord, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks.

Eelarvepiirang.
Eelarve piirang ehk eelarvejoon – kõik, mis on eelarve sees on võimalikud, kõik, mis on väljas pole võimalikud (nt 10 kr eest saab 1 nätsu või nt 2 kommi jne). See on see, mille sees saab isik toimetada; kulutada tuleb niipalju, kui sul on reaalselt raha; tuleb elada oma raha eest, mitte võõra (st laenatud). Üle joone võib minna ainult siis, kui oled ametlikult teeninud raha juurde.
CD-plaat 5.-
Mul on 40.-; saan osta 3 raamatud ja 2 CD- plaati !
2 tk
eelarvepiirang
3 tk Raamat 10.-

Tootmise tulud, kulud ja kasum. Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõtte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel , et müügihind on omahinnast kõrgem.

Kulude liigid ( muutuvkulu , püsikulu, piirkulu). Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga.

Majandustsükkel ja selle faasid .
Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti ) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes.
Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus , inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad.
Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks.
Majandustsükli faaside tunnused
Majandustsükli langusfaasi iseloomustus.

Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu.
Suurenevad ettevõtete valmistoodangu varud.
See sunnib vähem tootma, kahaneb tegelik RKP.
Järsult vähenevad ettevõtete investeeringud .
Langusfaasi pikenedes hakkab süvenema tööpuudus.
Tootmise kokkutõmbumine vähendab tooraine nõudlust, selle hinnad alanevad.
Kuna tööjõudu vähendati, siis palgad eriti ei alane .
Vähenevad ettevõtete kasumid , dividendid, lihtaktsiate hinnad.
Börsil tekkinud müügibuum vähendab veelgi hindu.

SKP kulutuste meetodil - näitab kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhinda.
SKP = C + I + G + (X - M)
• Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus)
+
• Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks . Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis - ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed , tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid.
+
• Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt).
+
• Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus.

SKP deflaator - (kaudne hind deflaatorit SKT) on näitaja hinnatase kõigi uute, nii kodumaiselt toodetud viimases kaupade ja teenuste majandust. SKT seisab sisemajanduse kogutoodang , koguväärtus lõplik toodetud kaupade ja teenuste selles majanduses kindlaksmääratud aja jooksul.
Arvutamiseks kasutatud valemid deflaatorit on:

Kogunõudlus ja kogupakkumine .
Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine , investeeringud , valitsuse kulutused ja puhaseksport .
Kogunõudlus– rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel.
Kogupakkumine on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Kogupakkumine (AS) – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel.

Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid).
Riigieelarve –on riigi tulude ja kulude plaan mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarve aasta.
Riigieelarve on tasakaalus-kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega ; eelarve on defitsiitne-kui tulud on väiksemad kui kulud; eelarve on ülejäägiga -kui tulud on suuremad, kui kulud.
Eesti eelarve koosneb: maksudest, mitte makstulistest tuludest ( lõigud , trahvid ) ja muudest tuludest (põhivara müük). Eesti eelarve koosneb põhiliselt sots.maksudest.
Maksud :

Otsesed (maksud tuludelt) - tulumaks 21%, sotsaalmaks 33%, töötuskindlustus 0,6%, kogumispension 2%.
Kaudsed (tarbimis tuludelt) - käibemaks 18%, aktsiis , tollimaks.
Omandimaks -maamaks
Kohalikud maksud
Seadusmaksud

Raha ja raha funktsioonid.
Raha – on likviidne finantsvara , mida aktsepteeritakse kui vahetusvahendid kaupade ja teenuste ostmisel .
Raha on

majanduslike eesmärkide saavutamise vahend;
üldine seaduslik maksevahend , mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad;
hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument ;
objekt, mis on vahetuses üldiselt aktsepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina.

Raha liigid: sularaha , arveldusraha, väärtpaberid , tšekid, pangakaardid .
Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992.
Raha funktsioonideks on olla vahetusvahend (saab maksta sularaha eest), väärtusmõõt (hinnatakse kaupade ja teenuste väärtust), maksevahend (saab maksta ülekandega pangas) ja akumulatsioonivahend (raha saab koguda).
Raha funktsioonid:

maksevahend
arvestusühik
vahetusvahend
akumulatsioonivahend

Tööhõive, töötus. Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus.

Tööjõu nõudlus ja palgamäära kujunemine. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks.

Reservatsioonipalk on madalaim töötasu , mille eest töötu oleks nõus tööle asuma.

Riigi tegevus tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks.
Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse, et vältida tööpuuduse tekkimise põhjuseid ja andma abi tööta jäänutele. Tööpoliitika võib tegelikult jaguneda kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti, tegeldes ümberõppe organiseerimisega, luues hädaabi-ja sotsiaalseid töökohti ning tööturuprogramme. Passiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha , stipendiumid (töötuse leevendamiseks, siis kui inimene on juba töötu). Vastavalt Eesti seadusandlusele peab inimene selleks, et töötu abiraha saada, aktiivselt tööd otsima .
Tööturu reguleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks on mitmeid vahendeid – täiend- ja ümberõppe programmid, erinevad toetused, maksupoliitika jm. Eestis aitab tööpuudust vähendada Tööturuamet, kelle missiooniks on pakkuda tööotsijatele nõuannet, toetust/tuge ja tööturuteenuseid sobiva töö saamisel ning tööandjatele informatsiooni ja abi tööjõu leidmisel. Tööhõive ametid osutavad tööturuteenuseid, registreerivad töötuid ja maksavad neile riiklikku abiraha.

Lorenzi kõver ja riigi tegevus vaesuse vähendamisel.
Lorenzi kõver (ebavõrdsuse mõõtmine)- kirjeldab graafiliselt tulude jaotust ühiskonnas, mida suurema paindega on lorenzikõver –seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud (nt. vaene on väga vaene ja rikkas on väga rikkas), ja vastupidi.
Vaesus on tänapäeva maailmas üks suurematest sotsiaalprobleemidest. Selle leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse ja aitama inimesi.
Sissetulek
Võrdne tulude jaotus
ebavõrdne
perekond

Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks ). Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.

Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises.

Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon.

Nõudlusinflatsioon– inflatsiooni tekitab suurenev nõudlus, rohkem raha kui kaupa
Kuluinflatsioon – ettevõtjate kulutused tõusevad, siis tõusevad ka hinnad

Maksebilanss , jooksevkonto , finantskonto, kapitalikonto. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register . Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Maksebilansi kapitali ja finantskonto kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning voogusid üle riigipiiri.

Suhtelise eelise mõiste väliskaubanduses.
Suhtelise eelise teooria väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist, kuid riik spetsialiseerub tootmisele, millest tema mahajäämus on väiksem (nt põllumajandus; IT- valdkond ; toiduainete tööstus ( kohuke )).

Absoluutse eelise mõiste väliskaubanduses.
Absoluutse eelise teooria väidab, et riigid võivad toota kaupa erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgema heaolu tasemele , kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, millest neil absoluutne eelis ehk mida nad suudavad toota väiksema ressurssi kuluga .

Turu kaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses.
Turu kaitseks kasutatavaid meetmeid on vaja selleks, et:

kodumaise toodangu kaitsmiseks välismaise konkurentsi tootmise vastu

maksebilanssi tasakaalustamine

riigieelarve tuluallikate laiendamiseks

struktuuri muutuste soodustamiseks
Turu kaitseks kasutatavad meetmed:

Tollimaks-riigipiiri ületavatel kaupadel .
Impordikvoot-siseturu kaitse mehhanism .
Muud kaubanduse piirangud nt ekspordimaks ......

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristy1989 Õppematerjali autor

VALMIS VASTUSED

töötu nõudlus inflatsioon inflatsioon tööpuudus kulutus kulutus hinnatase kogutoodang mikroökonoomika turg ettevõtja tööhõive kauba hind makroökonoomika abiraha tööpoliitika dividendid

Sarnased õppematerjalid

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkap

Majandus

doc

Maksroökonoomika

MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga maja

Majandus

doc

Majandus: mikro- ja makroökonoomika

teenused on mittemateriaalsed (mittekombatavad) hüvised (nt bussi- või taksosõit, juukselõikus, massaaz jne). Hüviste valmistamist nimetatakse tootmiseks. Paneme siinkohal tähele, et majandusteooria raames kuulub tootmise mõiste alla ka teenuste osutamine. Turumajanduslikus süsteemis toimub hüviste vahetamine reeglina turul (market). Seepärast nimetatakse mikroökonoomikat sageli ka turutasandi käsitluseks. Kesksed küsimused mikroökonoomikas on nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kujunemine ning nende muutused. Igal turul kujuneb tasakaal nõudluse ja pakkumise tulemusena. Nõudlus (demand: D) on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis ostma. Hüviseid kasutatakse tarbimiseks ja hüviste nõudlejaid on seega tarbijad (consumers). (Üldjuhul soovitakse kõrgema hinna korral osta vähem ja madalama hinna korral rohkem

Majandusteooria alused

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada

Majandus alused

doc

Majanduse mõisted

Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi

Majandus

doc

Majandusteooria

Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.

Majandusteaduse alused

docx

Küsimused c

1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tu

Mikro-makroökonoomika

Rohkem sarnaseid