Avaliku sektori majanduse instituut Majandupoliitika õppetool TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat Majanduspoliitikas Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Tööpoliitika olemus...................................................................................................................4 Eesti tööpoliitika....................................................................................................................5-9 Eesti tööpoliitika tänasel päeval..........................................................................................5-6 Eesti tööpoliitika enne majanduskriisi......................................................
.................................. 15 KASUTATUD MATERJAL ....................................................................................... 16 LISAD .......................................................................................................................... 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna
..................................................3 2.2 Tööturupoliitika.................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS 2 Euroopa Liidus on tööpoliitika üheks kõige olulisemaks majanduspoliitika valdkonnaks. Täna, aina kasvav tööpuudus tingib selle, et tööturu- ja tööpoliitika tähtsuse teadvustamine ja senisest põhjalikum analüüs on muutunud möödapääsmatuks ka Eestis. Tööpoliitika eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult täielik hõivatus tööga. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aktiivse tööpoliitika arendamine, riskigruppidesse kuuluvate isikute
oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia tööd.Tööpuudus- inimeste oskused ei vasja tööandjate nõudmistele ja vajadustele.Tööpakkujaid on vähem kui töö sooviaid .Tööpuudus mõjutab- Töötute pealt riigil saamata jäänud toodang. (majanduslik kahju) Sotsiaalne kahju (pikaajaline tööpuudus võib laastada inimese psüühikat , võimalik kuritegevuse kasv töötute arvelt.Riigi kulutsed kasvavad( töötuabirahad )Passiivne tööpoliitika-tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (abirahad ). Aktiivne-tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket ( ümberõppe finantseerimine ) Sotsiaalpoliitika prob- Inimene maksab üle 25 % tervishoiukuludest (Euroopa üks suurimaid ), Puudega inimesed saavad abiraha väga vähe.Haridus prob- Õpilaste üha suurenev koolist välja langevus, Hariduse kvaliteedi küsimus , koolide juhtimise probleemid
Pakkumine tööturul näitab kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Palga liigid: Tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest. Ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude(tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Tööpoliitika: Aktiivne püüab ennetada töötuse tekkimist. Uute töökohtade loomine. Täiend- ja ümberõpe. Passiivne tööpoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Tööpuudus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Tööpuuduse liigid: Struktuurne töötus tekib majanduse struktuuri muutumisega. (Tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.)
mille tulemusena võib töötuse kestus pikeneda. Noortel puuduvad säästud ning töötuks jäämine võib mõjutada nende heaolu ning tarbimist rohkem. Mida pikema perioodi jooksul hüvitisi makstakse, seda suurem on võimalus, et kõrge määraga töötushüvitised vähendavad liikumist töötusest tagasi tööturule. Kokkuvõtte Töötuskindlustuse ülesandeks on tagada kindlustatule piisav asendussissetulek Töötuskindlustus tööpoliitika rollis aitama kaasa tööle tagasipöördumisele. Kui töötuskindlustushüvitised on liiga kõrged võib see viia töötaja loobumiseni uue tööotsimisel ning sellisel juhul kaotaks tööpoliitika roll oma funktsiooni. Töökindlustuse mõju on nii positiivne kui ka negatiivne TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Kasutatud allikat https://core.ac.uk/download/pdf/6310458.pdf Rannastu, M. (2015) Töötuskindlustus ja selle mõju töötusele OECD riikides, Rahanduse ja
Tsehhi 10 211 8 848 -13,4% Poola 38 191 33 487 -12,3% 2004.a. 4 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane 2050.a. - 2 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane Üle 80-aastaste arv kolmekordistub Tööturupoliitika · Tööturg areen, kus töötajad müüvad oma tööjõudu ja tööandjad ostavad seda · Tööturupoliitika aktiivne ja passiivne · Aktiivne eesmärgiks on tööhõive suurendamine aktiivsete tööpoliitika meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised) Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika majanduse areng ja tööhõiveprobleemid · Mikroökonoomika tööjõu pakkumine ja nõudlus · Töösuhted sotsiaalne partnerlus, sotsiaaldialoog · Firma tasandil personalijuhtimine ja koolitus Tööturu mõisted
registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks. Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega. Passiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt. maksab töötu abiraha. 22. Tööhõiveamet koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad) 23
pakkumise ja uute töökohtade loomise, mille puhul teha ettevõtetele, mis uusi töökohti loovad, maksusoodustusi. Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi rahastatud ning ametiühingute keskliidu tellitud uuring, mille viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja poliitikauuringute keskus Praxis, kinnitas, et Eesti tööturg on küll paindlik, ent soiku on jäänud aktiivne tööpoliitika. Sellest lähtuvalt soovitasid eksperdid suurendada aktiivse tööpoliitika kulutusi, mis on Euroopa Liidu mastaabis väga madalad nii osakaaluna SKTs kui ühe töötu kohta. Veel soovitati laiendada sihtgruppi töötutelt ka riskigruppi kuuluvatele töötavatele inimestele (neile, kes saavad miinimumpalka või on ületanud teatud vanuse) ning suurendada koostööd haridus-, sotsiaal- ja
Töötuse määr 9,6 10 10 9,6 9,5 9,9 9,8 10 9,6 9,6 10 12 12 12 13 15 13 13 14 14 12 12 12 11 SKP muutus Töötuse määr Joonis 5.6. Eesti tööpuuudus ja SKP kasv, Allikas: ESA ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus Aktiivne tööpoliitika passiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tegeleb töötuse tagajär- tekkimist, näiteks luues gede leevendamisega, uusi töökohti või tege- näiteks maksab töötu ledes ümberõppe orga- abiraha niseerimisega Tööpuuduse-vastased meetmed :
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu
geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma endiste teadmistega tööd. Uutes tootmistingimustes tuleb osal töötajatest ümber kvalifitseeruda, osa töötajaid liigub teistesse harudesse, kus töö nõudlus on kasvanud. Regionaalse töötuse puhul ühes regioonis mingi konkreetse eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises riigi piirkonnas oleks nõudmine nende järele suur. Passiivne tööpoliitika seisneb tööturu reguleerimises, Vali üks või enam: doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist kõrge tööjõu nõudlusega piirkondadesse organiseerides sotsiaalseid abitöid suurendades töötu abirahasid ja materiaalseid toetusi stimuleerides ettevõtlust ja luues uusi töökohti kehtestades töötutele sotsiaalseid garantiisid Tagasiside
Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks. 21. Reservatsioonipalk on madalaim töötasu, mille eest töötu oleks nõus tööle asuma. 22. Riigi tegevus tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks. Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse, et vältida tööpuuduse tekkimise põhjuseid ja andma abi tööta jäänutele. Tööpoliitika võib tegelikult jaguneda kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti, tegeldes ümberõppe organiseerimisega, luues hädaabi-ja sotsiaalseid töökohti ning tööturuprogramme. Passiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha, stipendiumid (töötuse leevendamiseks,
6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus täistööhõive-kõik kes tahavd töötada seda ka saavad. Struktuurne tööpuudus-tööd otsivate inimeste oskused ei vasta töökoha nõuetele. tööpuudus- sotsiaalne kahju, kuritegevus, riigi kulutused(abirahad) ,hõivepoliitika-valitsuse püüe tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- abirahade jagamine, tööpuuduse tagajägede leevendamine. Töötu abiraha, aktiivne tööpoliitika-püütakse ennetada tööpuudust- uued töökohad, ümberõpe.
- Nt hariduspoliitikast pöhjustatud töötus või piirkondlik töötus ● Siirdetööpuudus - Ajutine tööpuudus, mis tekib seoses töökoha vahetamisega - Nt ümberõppest tulenev või töötajate voolavusest tingitud töötus ● Tsükliline tööpuudus - Esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Tööhõive poliitika ● Aktiivne tööpoliitika - Valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luua uusi töökohti või tegeleda ümberõppe organiseerimisega ● Passiivne tööpoliitika - Valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgedega, näiteks maksab töötoetuse või töötuskindlustushüvitisi.
· Isikuvabadus. · Turumajandus. · Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele. · Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi) · Maailmavaade sotsiaalliberaalne. · Regionaalpoliitika. Riigil tuleb planeerida kõikide regioonide arengut.(Kolmevärviline Eest: Põhi, Kesk ning Lõuna) · Riik pead toetama, et riik peab toetama Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. · Infrastruktuurid ja energeetika peaks olema enamuse riigi käes.
Inflatsioonispiraal. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Pakkumispoolne inflatsioon toob üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise 10.Tööjõud ja tööpuudus. Aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. Töötu ja heitunud töötaja. Tööpuuduse liigid. Valitsuse tööpoliitika. Aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Tööpuuduse ja inflatsiooni seosed. Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd Aktiivne rahvastik ehk tööjõud, isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama 4 Passiivne rahvastik - moodustub isikutest, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu
kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute töökohtade loomise või ümberõppevõimaluste pakkumisega. 15. Sotsiaalpoliitika: Heaoluriigi tähtsamad valdkonnad Eesmärgiks tagada inimeste sotsiaalne turvalisus (teenused, rahalised väljamaksud, arstiabi kättesaadavus, haridus jne) Sotsiaalkindlustus- inimestele, kes on teinud sissemakseid, makstakse hüvitist Tervisekindlustus- kõik töötajad maksavad kindlat % palgast. 17
Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada. Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja töötute juhendamiseks ja ohjamiseks. Töölepingud, -tasud ja –lepingud on vastavalt piirkondade järgi reguleeritud, kuid keskmine palk ja elatusmiinimum on samad üle Venemaa
administratsioon Sekkumise mõju: kollektiivne tööleping- kollektiivleping- sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel struktuurne töötus -selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega aktiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha 6. Maslow ENESETEOSTUSE
4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (abirahad, toetused) Aktiivse tööturupoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluste pakkumine. Aktiivne on tõhusam, sest tegeleb ennetamisega, et ära hoida kriisi. Pasiivse puhul võivad
moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Nad Pooldavad põhimõtet, et iga inimene ja põlvkond kannab ise oma kulud. Rohelised rakendavad maksupoliitikat, mis eelistab madalat
ümberkoolitusprogrammidega on reeglina pikaajaline puudutab esmajoones aegunud väljaõppe ja kvali katsiooniga isikuid ei ole valitsuse majanduspoliitika seisukohast eriliseks probleemiks tabab esmajoones kõrge haridustasemega inimesi võib esineda ka hooajalise töötusena Question 16 Passiivne tööpoliitika seisneb tööturu reguleerimises, Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist kõrge tööjõu nõudlusega piirkondadesse suurendades töötu abirahasid ja materiaalseid toetusi organiseerides sotsiaalseid abitöid stimuleerides ettevõtlust ja luues uusi töökohti
Aasta teisel poolel töötuse kasv aeglustus, sest uusi töötuid tuli juurde üha vähem. Samal ajal kasvas pikaajaliste töötute arv nende tõttu, kes olid töötuks jäänud majanduskriisi alguses või enne seda. 2009.aastal oli vähemalt aasta tööd otsinud 26 000 töötut. Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks nii isiku passiivset kohanemist (sotsiaaltoetused) kui tema aktiivset arenguvõimet (aktiivse tööpoliitika meetmed). Pikaajaliselt tööta olnud inimeste konkurentsivõimet ühiskonnas iseloomustab kas passiivne kohanemisvõime uue olukorraga ehk n.ö ellujäämisvõime, mis eelkõige väljendub inimese võimes tulla toime pikaajalisest töötusest tuleneva isikliku elatustaseme langusega, või aktiivne arenguvõime ehk läbilöögivõime, mis 17 väljendub inimese võimes uuesti tööturule naasta. Kohanemisvõime eeldab oskust
SKP mahajäämust reaalsest 3% Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Struktuurne töötus on tavaliselt lühiajaline töötaolek, mis tekib seoses tootmise struktuuri muutusega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Töötaja e. tööga hõivatud isik, kes uuritaval perioodil puudus töölt seoses haigusega Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13
SKP mahajäämust reaalsest 3% Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Struktuurne töötus on tavaliselt lühiajaline töötaolek, mis tekib seoses tootmise struktuuri muutusega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Töötaja e. tööga hõivatud isik, kes uuritaval perioodil puudus töölt seoses haigusega Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13
maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine. Töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Lisaks sellele on enamikus arenenud maades olemas ka töötuskindlustussüsteem. Seda saavad need töötud inimesed, kes on eelnevalt tasunud oma palgalt töötuskindlustusmaksu. See on palju suurem kui töötu abiraha.
tööotsija ei saa neid vastu võtta. Hõivepoliitika- töötusest põhjustatud maj. ja sots. pingete tekkimise vältimine vähendades tööpuudust ja suurendades tööhõivet Passiivne tööturupoliitika- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, levinuim meede on töötu abiraha Töötu abiraha- rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt ei maksta seda rohkem kui aasta-poolteist. Aktiivne tööpoliitika- sel puhul üritab riik tööpuudust ennetada, luues uusi töökohti või pakkudes ümberõppevõimalusi EL-i HÕIVEPOLIITIKA IV SAMMAST 1) Uus ettevõtluskultuur 2) Töölerakendamise uus kultuur 3) Uuendustega kohandumise uus kultuur 4) Võrdsete võimaluste uus kultuur HARIDUSPOLIITIKA PÕHIPROBLEEMID 1) Hariduse kvaliteet 2) Kartus kaotada konkurentsivõime 3) Elukestva õppe juurutamine 4) Koolide juhtimise probleemid
Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS); töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS); täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2)
Kultuur, kommunikatsioon ja meedia. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 07.10.2012. Loenguslaidid: slaid 19. Pikhof, H. Eesti tööturupoliitika on lapsekingades. ERR Uudised. 12.03.2009 [http://uudised.err.ee/index.php?06157650] Strenze, T. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 23.10.2012. Loenguslaidid: slaid 10. Võrk, A., Kaarna, R., Nurmela, K., Osila, L., Leetmaa, R. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Tallinn. 2010. [http://www.eakl.ee/failid/f76e010434c9ca86babde58701c31d49.pdf] Väli, M. Lastetoetused Euroopa riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal… Nr 10. 16.06.2011. [https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:AgRgurHFzj0J:www.riigikogu.ee/doc.php %3F89848+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiYCvE-
Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS); töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS); täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2)
hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12
hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12
· Negatiivne migratsioonisaldo Varimajanduse areng · Tsükliline töötus muutus struktuurseks Eesti tööturu probleemid · Mitteeestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest · Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest · Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega · Tööpoliitikale tehtavad kulutused väga madalad · Kutsehariduse madalseis · Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul · Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt Tööpoliitika meetmed · Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine Täiend- ja ümberõpe Hädaabitööd (sotsiaalsed töökohad) Palgatoetused Spetsiaalsed tööturuprogrammid Ettevõtlusega alustamisele suunatud meetmed · Passiivne tööpoliitika (toimetuleku tagamine) Töötu abiraha Stipendiumid ümberõppeks AVALIK SEKTOR, MAKSUD JA RIIGIEELARVE
töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2. Kas tööpuudus võib olla ka kasulik (üksikisikule, ühiskonnale)? Põhjendage! 3. Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus? Milles seisnevad kummagi näitaja positiivsed ja negatiivsed jooned
töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2. Kas tööpuudus võib olla ka kasulik (üksikisikule, ühiskonnale)? Põhjendage! 3. Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus? Milles seisnevad kummagi
Töötus on mittevabatahtlik, kui inimesed, kes on kaotanud töö ja tahavad ning on võimelised tegema tööd pakutava palga eest, kuid sellegi poolest ei leia tööd. Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2. Väiksem tööjõu mobiilsus 3. Sotsiaalne kulu 4. Osalise koormusega töö kasv. Töötaoleku voorused Vaba aeg Otsimise aeg Palganõudluse alanemine Tööturu poliitika Aktiivne tööpoliitika 1. Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid. Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka
sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole;
ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu
On häid näiteid Eestist, nagu Baltic Workboats AS või tänavune Disaini rakendaja nominent EASi Ettevõtluse auhinna konkursil Meiren Engineering OÜ, kes rakendab disainjuhtimist tootearendusest müügiprotsessini ning on kasvanud üldisest majanduslangusest hoolimata. ,,Saime uuringust väärtuslikku infot ja sisendit oma tegevuse edasiseks planeerimiseks, et ikka paremini Eesti ettevõtlust toetada," lisas Kello. TÜ rakendusuuringute keskuse tööturu ja tööpoliitika programmi analüütiku Uku Varblase sõnul on Eesti masinatööstuse arengu keskseks küsimuseks, kuidas muutub tulevikus sektori positsioon väärtusahelas. ,,Eesti masinatööstus tervikuna on tugevalt orienteeritud allhankele, mida iseenesest ei saa pidada väga negatiivseks. Uuringus osalenud ettevõtetest ligi kolmandikul moodustab allhanketöö enam kui 50% müügitulust. Suurimaks väljakutseks on liikumine teadusmahukama allhanketöö poole, et suurendada loodavat lisandväärtust
Tööpuudus on seotud Eesti majanduse ümberstruktueerimise probleemidega, mida oma korda põhjustas üleminek ühelt majandussüsteemilt teisele. Tööpuudus kasvas 1992. Aastal, kui algasid põhilised majandusreformid. Majanduse kiire restruktueerimine; tööpakkumiste vähenemine;varimajanduse areng; Eestil on suur mitteaktiivse elanikkonna osa tööealisest rahvastikust. 80. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? Aktiivne tööpoliitika: on selline tööturu reguleerimine, kus valitsus püüab tööpuuduse tekkepõhjusi ennustada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Passiivne tööpoliitika: tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, andes töötutele mitmesuguseid sotsiaalseid garantiid. Nt töötu abiraha. 81. Kuidas satuvad inimesed töötute kategooriasse? Kuidas sellest seisundist välja saadakse?
· Ametiühingute tegevuse tagajärjel tekkinud tööpuudus · Tsükkliline tööpuudus(Keyns`ilik tööpuudus) · Varjatud tööpuudus(juhutööd, mustalt) Tööpuuduse negatiivsed tegurid: 14 · Pinged ühiskonnas · Kuritegevus · Agressiivsus · Apaatia(enesetapud) · Madal enesehinnang · Psühhosomaatilised tervisehäired Tööpuuduse positiivsed tegurid: · Suuredm motivatsioon Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine valitsuse poolt(hädaabitööd) Passiivne tööpoliitika töötuabiraha, stipendiumid EUROOPA INTEGRATSIOON Eurointegratsiooni teooriad(vt. Lehte kus on eurointegratsiooni kohta küsimused ja teooriad) · Föderalism esindab poliitik A. Spinelli. Tekkis 1920ndatel. · Funktsionalism Euroopa tuleb ühendada valdkondade kaupa. Vaadet esindab Prantsusmaa poliitik J. Monet. Järk-järgulise ühendamisega saadakse kogemusi ja on
maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine. Töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Lisaks sellele on enamikus arenenud maades olemas ka töötuskindlustussüsteem. Seda saavad need töötud inimesed, kes on eelnevalt tasunud oma palgalt töötuskindlustusmaksu. See on palju suurem kui töötu abiraha.
Ja ainult siis, kui nad selleks valmis on. Loomulikult jääb ka tulevikus oma koht töösuhete valdkonnas nii Eesti seadustele kui Euroopa Liidu direktiividele. Need loovad töösuhete vundamendi, maja ehitamise õigus peaks aga jääma tööturu osalistele. 3.3. VÕITLUS TÖÖTUSEGA Koos Hispaania, Leedu ja Lätiga on Eesti üks Euroopa Liidu kiiremini kasvava töötusega riike. Võrreldes majanduskasvu aastatega on muutunud nii töötute arv kui ka koosseis. Kui varem keskendus tööpoliitika riskirühmadele, siis uute töötuks registreerunute hulgas domineerivad parimas tööeas, alles hiljuti töötanud inimesed. Vähenenud on pikaajaliste töötute ning suurenenud meeste osakaal. Samal ajal on Eesti kulutused töötushüvitistele ja tööturuteenustele ühed Euroopa väikseimad. On selge, et töötuse leevendamiseks lihtsaid lahendusi pole ja ei piisa üksnes otseselt töö kaotanud inimestele suunatud tegevustest. Samavõrd oluline on nõudluse turgutamine kas
inflatsioon puudutab kõiki, mitte ainult tööturu ühte osa) Varjatud töötus ametlikus statistikas kajastamata töötus. Potentsiaalsed töötajad, keda ametlikult töötute hulka ei arvata (alahõivatud - tahavad aga ei saa tööturu olukorra tõttu täiskohaga töötada, heitunud) Klassikaline töötus tööpuudus, mis tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel palgapoliitikasse (lähtutakse neoklassikalisest koolkonnast) Tööpoliitika tööturu reguleerimine ja tööpuuduse vähendamine Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine, kus valitsus püüab tööpuuduse tekkepõhjusi ennetada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Kasutatavad meetmed: uute töökohtade loomine (ettevõtluse soodustamine); täiendus- ja ümberõpe; hädaabitööd (vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd); spetsiaalsed tööturuprogrammid pikaajalistele töötutele (eneseusu taastamiseks)
koolituse (välja-, ümber- ja täiendõpe) järele. Probleem on selles, kuidas on võimalik muuta haridussüsteem paindlikumaks ja kuidas korraldada tööturukoolitust, et suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul. Samas on vajalik suurendada noorte osa ka teiste tööturuteenuste kasutamisel. Pikemas perspektiivis vajavad arendamist töötust ennetavad noorteprogrammid. Tööturupoliitika arendamise sihiks on Euroopa Liidu neljale sambale toetuva tööpoliitika järk-järguline kohandamine Eesti oludele. (7) KOKKUVÕTE Tööandjatele tundub, et sageli ei suhtu noored koolis käimisesse kui ettevalmistusse tööks, vaid kui lapsepõlve pikendamisse. Ka on noore töölevõtmisega kaasnevad kulud üsna suured kogemusteta töötaja ei ole väärt Eestis juba küllaltki kõrget alampalka, samuti tuleb täiendavalt investeerida vajalike töövõtete omandamiseks. Tänu sellele on noorel on raske tööturule siseneda, sest tal ei ole veel kogemusi ega
Teenuste vaba liikumine Energeetika Tööstuspoliitika Tarbija- ja tervisekaitse Põllumajanduspoliitika Maksustamine Finantsid ja eelarve Kapitali vaba liikumine Haridus Tolliliit Majandus- ja rahaliit Konkurentsipoliitika Statistika Finantskontroll Õigus- ja siseasjad Regionaalpoliitika ja struktuurivahendid Sotsiaal- ja tööpoliitika Keskkond Isikute vaba liikumine Transport Telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia Muud teemad Institutsioonid Välissuhted Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 5.15 Eesti ja EL ühinemine • 2003, aprill – liitumislepingu allkirjastamine • 2003, september - referendum liitumise küsimustes - 67% poolt • 2004, mai – EL liikmelisuse algus koos 9 teise riigiga
Mõjurid- info töökohtade palgatasemest. Info vabade töökohtade kohta. Tööhõivepoliitika- töötuabiraha 26.Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu. Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama 27.Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks: Aktiivne tööpoliitika on ennetav ehk uute töökohtade loomine, täiend ja ümberõpe, hädaabitööd ja tööturuprogrammid Passiivne poliitika tähendab et riik tegeleb töötuse tagajärgedega: töötu abiraha ja stipendiumid. 28.Phillipsi kõver Mida kiiremini kasvasid palgad, seda kiiremini kasvasid hinnad. Inflatsioon ja tööpuudus on pöördvõrdeliselt seotud. Seost hakati nimetama Phillipsi kõveraks.
annaabi.ee 
