Juriidilised isikud (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TALLINNA KOLLEDŽ
ERIALA
AINE
NIMI
REFERAAT
Õppejõud: NIMI
Tallinn 2014

SISUKORD:

SISUKORD: 2
SISSEJUHATUS: 3
MÕISTED: 4
1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine 5
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt , teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon (äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime . 5
1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud 5
1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik 11
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur ; avalik-õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon , Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu. 11
2. Juriidilise isiku valik 11
Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud( osaühing või aktsiaselts ) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu , kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing ), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu takistus ning samal ajal pole tarvis kusagilt kohe välja võluda 25 000 eur aktsiakapitali. Kui kõik tegurid algavad sõnaga “väike”, pole mõtet hakata ennast vaevama liigsete formaalsustega (Allikas: http://www.hot.ee/teekaaslane/majandusoigus1.html#_Toc35670112 ) 12
Allikas: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus 13
Järgnev tabel võtab veel korra lühidalt kokku erinevate äriühingute alustamise nõuded: 13
13
2.1 Missugune vorm siis valida? 14
KOKKUVÕTE: 16
VIIDATUD KIRJANDUS: 17
http://www.bisness.ee/ 17
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/ 17
http://eava.ee/opiobjektid/lennundusettevote1/12_ettevtte_miste.html 17
https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine 17
http://www.hot.ee/teekaaslane/majandusoigus1.html#_Toc35670112 17
http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/ettevotlusvormid 17
http://www.prejus.eu/index.php/veebileht.html 17
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012 17
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019 17
https://www.riigiteataja.ee/akt/834163 17

SISSEJUHATUS:

Käesolevas referaadis käsitlen erinevaid Eestis kasutatavaid juriidilisi isikuid ning nende nende plusse ja miinuseid.
Valisin antud teema, kuna tunnen suurt huvi ettevõtluse vastu ning suure tõenäosusega puutun äriühingu asutamisega kokku. Leian, et antud teema on hetkel vägagi aktuaalne , sest tegutsevaid majandusüksusi oli 2013. aastal Eestis üle 144 000.
Püüan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest nende plussidest ja miinustest.
Töö olen jaganud kahte peatükki : Juriidilise isiku olemus ja jagunemine ja Juriidilise isiku valik. Peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Lisaks toon tekstist välja mõned mõisted ning selgitan neid eraldi mõistete sektsioonis.

MÕISTED:

Õiguskord - ühe riigi õigusnormide kogum.
Õigusvõime - õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks .
Eraõiguslik juriidiline isik – erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
Avalik-õiguslik juriidiline isik - on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Ainuvastutava administratsiooni printsiip – (avalik-õiguslik juriidilise isiku puhul) mingi konkreetne administratsioon vastutab kindla valdkonna eest. Nt: Eesti Pank on ainuvastutav Eesti tegutsevate krediidiasutuste järelevalve eest.

1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.

Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud , aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Juriidilise isiku tegevust reguleerib äriõigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik .
Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja . Ettevõtja on füüsiline isik või seaduses sätestatud äriühing, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 ütleb, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
Ettevõtja on subjekt , ettevõte on objekt.
Siinkohal tuleks ilmselt mainida, et füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei ole juriidiline isik, kuid sellegi poolest reguleerib tema tegevust äriseadustik.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: täisühing , usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing .
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus , põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega ( Hussar , A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse.)

1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud

Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunesid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Täisühing ehk TÜ on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike.
Eelised

• Kasumi jagamise probleemid
  
• Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust
  
• Piiramatu vastutus, kõigi võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga
  

Puudused

• Jagatud võim ja lahkhelide oht, juhtimisprobleemid
  
• Kasumi jagamise probleemid
  
• Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust
  
• Piiramatu vastutus, kõigi võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga
  

Usaldusühing ehk UÜ on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik ( usaldusosanik ) oma sissemakse ulatuses. On mitmeski mõttes sarnane täisühinguga. Suurim erinevus on see, et usaldusühingus võivad mõned osanikud vastutada ainult oma sissemaksu ulatuses.
Ka usaldusühingut kasutatakse oma äri tegemisel selleks, et alustuskulud oleksid võimalikult madalad. Puudub algkapitali miinimumnõue ja lubatud on mitterahaline sissemakse (teenuse osutamine osanike poolt).
Usaldusühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik ning uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Usaldusosanikul ei ole õigust ühingut juhtida, ta osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik.
Eelised

• Mitme osaniku tõttu on ettevõttes rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi
  
• Väga odav registreerida
  

• Puudub omakapitali miinimumnõue
  

Puudused

• Jagatud võim ja lahkhelide oht
  
• Täisosanike ja usaldusosanike erinevad õigused ja kohustused tekitavad arusaamatusi
  
• Kasumi jagamise probleemid
  
• Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust
  
• Piiramatu vastutus, kõigi võlgade ja kohustuste eest vastutavad täisosanikud kogu oma varaga
  

Osaühing ehk OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.  Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Selle tõttu on osaühing kõige populaarsem ettevõtlusvorm Eestis.
OÜ võivad asutada 1 või enam füüsilist või juriidilist isikut, samas ei pea seal ametlikult ühtegi töötajat töötama. Asutamiseks on vajalik minimaalne algkapital 2500 eur, kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
Ettevõtet juhib juhatus, mis valitakse osanike üldkoosolekul. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Üldjuhul saab juhatuse liige OÜ-d esindada kõigis õigustoimingutes, kui firma põhikirjas ei ole kirja pandud piiranguid. OÜ juhatus peab iga aasta esitama majandusaasta aruande. Seda ka siis, kui majandustegevust ei ole toimunud.
Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osa väikseim väärtus on 1 eur. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel.
Eelised

• Kapitali on kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid
  
• Võimalus oskuste ja kogemuste ühendamiseks
  
• Võrreldes AS-iga vähem bürokraatiat
  
• Selgem juriidiline staatus ja klientide suurem usaldus (võrreldes FIE-ga)
  
• Piiratud vastutus (osanikud ei vastuta oma varaga)
  

Puudused

• Jagatud võim ja lahkhelide oht, juhtimisprobleemid
  
• Kasumi jagamise probleemid
  
• Äritegevusest lahkumine ja kapitali väljatõmbamine keerukam
  

Aktsiaselts ehk AS on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isikliklt osaühingu kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Seega on aktsiaselts piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Olemuslikult peaks aktsiaselts koodanama suhteliselt suurt kapitali ja suureat arvu aktsionäre, kuid nagu osaühingugi puhul on ühemeheühing lubatud.
Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise ja vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimumkapitalinõue on 25 000 eur.
Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti.
AS valitakse äriühingu vormiks siis, kui on plaan minna firmaga börsile või kui on tegemist suuremate projektide ja ettevõtmistega. Üldjuhul alustavaid ettevõtjaid see ettevõtlusvorm väga ei puuduta .
Juhtorganeid on AS-il kolm:

Kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek .

Vähemalt kolmest liikmest koosnev nõukogu on juhatusest kõrgemal seisev organ, mis korraldab firma juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Juhatus on AS-i juhtimisorgan , mis esindab ja juhib firma igapäevast majandustegevust. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema Euroopa Majandusühenduse riikidest või Šveitsis elavad isikud.
Eelised

• Laiendamise, sh kapitali juurdehaaramise lihtsus
  
• Aktsionäride piiratud vastutus
  
• Omandi üleandmise lihtsus (aktsiate müük, pärandamine jne)
  
• Spetsialiseeritud juhtimine, omand ja juhtimine võivad olla lahutatud
  
• Suurem usaldatavus koostööpartnerite silmis
  
• Võimalus motiveerida töötajaid aktsiatega
  

Puudused

• Mitmetasandiline juhtimissüsteem
  
• Kõrged ülalpidamiskulud
  
• Suur algkapitali nõue
  
• Audiitori vajaduse nõue
  

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu , tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad lisaks Äriseadustikule ka Tulundusühistuseadus.
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse (liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või lisavastutuse (vastutus põhikirjaga ettenähtud ulatuses). Lisavastutuse summa peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui ühistu liikmetel isiklikku vastutust ei ole, peab tulundusühistu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Tulundusühistu osakapital koosneb ühistu liikmete osamaksudest.
Ühistu ärinimi peab sisaldama sõna «ühistu» ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit.  Kui ühistu kõik liikmed on ühistud, võib ärinimes kasutada sõna «keskühistu».
Tulundusühistu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl. Igapäevaselt esindab ja juhib äriühingut juhatus, kus võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse valib üldkoosolek.
Kui ühistul on juba üle 200 liikme või on osakapital suurem kui 25 000 krooni, siis on vajalik moodustada ühistu nõukogu.
Eelised

• Liikmete kontroll ühistu tegevuse üle
  
• Otsused tehakse demokraatia alusel, igal liikmel on üks hääl hääletamiseks
  
• Piiratud vastutus, liikmed ei vastuta isikliku varaga
  

Puudused

• Suhete halvenemine liikmete seas võib mõjuda ühistu majandustegevusele
  
• Demokraatia tõttu väiksem paindlikkus, vajalikud muutused võtavad aega
  

Mittetulundusühing ehk MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ-d reguleerib Mittetulundusühingute seadus.
MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmelisust ei saa teisele isikule edasi anda. Liikmel on õigus avalduse alusel MTÜ-st välja astuda.
Sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks .
Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Lisaks eelnevale, teen lühiülevaate ka füüsilisest isikust ettevõtja kohta, olgugi et ta ei kuulu juriidilise isiku alla. Eestis siiski üsna populaarne ettevõtlusvorm.
Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE on on inimene, kes tegeleb äritegevusega. Eestis võib FIE olla inimene alates 15. eluaastast, alaealistel on selleks vaja vanema nõusolekut. Inimene võib olla samal ajal FIE ja käia ka tööl.
FIE-na tegevuse alustamiseks tuleb sul ennast registreerida äriregistris . Registreeritud FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime , näiteks FIE Peep Kask . Talupidaja ei pea ärinimes kasutama ees- ja perekonnanime kui ärinimes sisaldub talu nimi.
Eelised

• Sul on täielik kontroll äri üle
  
• Sa ei sõltu teistest ja saad ise oma otsused teha
  
• Sa ei pea kasumit jagama
  
• Saad FIE tegevust lihtsalt alustada, ajutiselt peatada ja lõpetada
  
• Saad vabalt ise kogu raamatupidamisega hakkama
  
• Sa ei pea alustamiseks palju raha kulutamaSul ei ole vaja tegeleda liigse bürokraatiaga
  

Puudused

• Sa pead üksi kogu äri eest vastutama
  
• Sa vastutad äri käekäigueest kogu oma varaga
  
• FIE-t ei saa osta, müüa ega pärandada
  
• Sul võib tekkida raskusi lisaraha leidmiseks ärisse
  
• Kliendid ja hankijad võivad FIE-sid umbusaldada
  

1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Koos õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus, samuti põhikirja olemasolu nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega.
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu, omades ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle.
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik-õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu.

2. Juriidilise isiku valik

Ettevõtlusvormi üks kõige suuremaid mõjutajaid on kavandatav tegevusala . Antud otsuse langetamise seisukohast lähtudes on siinjuures olulisemad komponendid stardikulud, risk ja laienemisvõimalused. Stardikulud võivad olla suured või väikesed sõltuvalt sellest, millised on turule sisenemiseks tarvilikud investeeringud . Suure või väikese riski taga on esiteks konkurendid ja teiseks võimalus oma hooletu tegevusega kliendile tõsist kahju tekitada (näiteks ära mürgitada). Laienemisvõimalused võivad kas praktiliselt puududa või on nende ärakasutamine lausa hädavajalik. Piir mõistete “suur” ja “väike” vahel on väga subjektiivne. Seda võib igal konkreetsel juhul mõõta, võrreldes ettevõtja vara inimese isikliku varaga. Järgnevalt on esitatud võimalikud kombinatsioonid ülalnimetatud komponentidest, toodud näide ja mõistlikud variandid (mitte ainsad) ettevõtlusvormidest:

• Suured stardikulud – suur risk – suur laienemine → autotööstus → aktsiaselts.
  
• Suured stardikulud − suur risk − väike laienemine → raudteetransport rohekete asenduskaupadega piirkonnas → osaühing, aktsiaselts.
  
• Suured stardikulud − väike risk − suur laienemine → mingi patenteeritud kapitalimahuka uudse toote turule toomine, kus eelnevad turu-uuringud on näidanud, et kaubal on minekut → aktsiaselts.
  
• Suured stardikulud − väike risk − väike laienemine → raudteetransport seal, kus pole rahuldaval hulgal asenduskaupu → osaühing, aktsiaselts.
  
• Väikesed stardikulud − suur risk − suur laienemine → uudse tarkvara tootmine → aktsiaselts.
  
• Väikesed stardikulud − väike risk − suur laienemine → uudse tarkvara tootmine, kui mingid esialgsed müügikokkulepped on sõlmitud → täisühing, usaldusühing.
  
• Väikesed stardikulud − suur risk − väike laienemine → eksootilisi roogi pakkuva söögikoha pidamine → osaühing.
  
• Väikesed stardikulud − väike risk − väike laienemine → individuaalõmblus → füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing, usaldusühing.
  

Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu takistus ning samal ajal pole tarvis kusagilt kohe välja võluda 25 000 eur aktsiakapitali. Kui kõik tegurid algavad sõnaga “väike”, pole mõtet hakata ennast vaevama liigsete formaalsustega
(Allikas: http://www.hot.ee/teekaaslane/majandusoigus1.html#_Toc35670112 )
Ettevõtlusvorm
Minimaalne nõutav algkapital (euro)
Minimaalne nõutav asutajate arv
Varaline vastutus
Juhtimine
FIE
puudub
üks
FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga
Juhtimisorganid puuduvad
Osaühing
2500
üks
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest
Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.
Aktsiaselts
25 000
üks
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu
Täisühing
puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
kaks
Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga
Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad;
Usaldusühing
puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
kaks
Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses
Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad;
Tulundusühistu
2500
kaks
Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti
Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan .
Allikas: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus
Järgnev tabel võtab veel korra lühidalt kokku erinevate äriühingute alustamise nõuded:
(Joonis 1. Eestis registreeritud äriühingud ja FIE-d seisuga 01.09.2005. a,
Statistikaameti andmed)
Joonis 1. järgi saame järeldada, et kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on FIE ja OÜ.

2.1 Missugune vorm siis valida?

Panen ennast äriühingut alustava ettevõtja rolli ja püüan mõelda missugune oleks minu jaoks sobivaim äriühing.
Ressursipiirangute tõttu jääb sõelale füüsilisest isikust ettevõtja, usaldusühing, osaühing. Täisühingu jaoks pole mul piisavalt kapitali ega parnerit, keda suudaksin täielikult usaldada , sama kehtib ka usaldusühingu kohta. Aktsiaseltsi algkapitalinõue 25 000 eur pole minu jaoks reaalne, seega jääb ka see kõrvale.
FIEde umbusaldamine ja ebamäärane laienemisvõimalus ei soosi ka selle variandi valikut.
Kõige reaalsem ja minu silmis parim variant on osaühing (OÜ), millel on kõige madalamad vorminõuded ja asutamiskulud, selge juriidiline staatus ja klientide suurem usaldus (võrreldes FIE-ga). Samuti on kapitali kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid ning minu isiklik risk on maandatud tänu piiratud vastutusele.
Ettevõtlusega alustamiseks on kolm erinevat viisi, mida võib ka kombineerida:

Rajada uus ettevõte. Uue ettevõtte rajamisel tuleb teha kõik otsast lõpuni ise – arendada välja toode või teenus ja luua ärikontseptsioon.

Osta tegutsev ettevõte või selle osa. Tegutseva ettevõtte ostmine võib mõnikord olla odavam uue ettevõtte rajamisest. Võimalus on osta kas osalus tegutsevas äriühingus või äriühingu seadmeid, litsentse, patente, turgu, kaubamärke, lepinguid jms.

Tegutseda frantsiisilepingu alusel. Eriti kasulik on frantsiis alustavale ettevõtjale – neil on lihtsam ja kindlam alustada, läbikukkumise risk on väiksem ning kaup või teenus on tuntud. Sageli on see ka uue ettevõtte rajamisest odavam.
(Allikas: http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/ettevotlusvormid-ja-alustamise-viisid )
Enne äriühingu asutamist vasta järgmistele küsimustele:

• millisel tegevusalal ettevõtlust alustad?
  
• milline on sobivaim ettevõtlusvorm? Äriühingu puhul − kes on omanikud ja kui suur on nende aktsia- või osakapitali sissemakse?
  
• milline on ärinimi?
  
• milline on kaubamärk ja internetidomeen?
  
• mis on ettevõtte tegevuskoht ja asukoha aadress?
  

Seega enne ettevõtte asutamist tuleb läbi mõelda järgmised punktid:

Ettevõtte tegevusala. Kui oled äriidee läbi mõelnud, saad valida ettevõttele tegevusala. Ettevõtte registreerimisel tuleb tegevusala määrata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori neljanda või viienda taseme järgi. Tuleb arvestada, et on olemas erinõuetega tegevusalad, millel tegutsemiseks on vaja taotleda tegevusluba või registreering.

Ettevõtlusvorm. Võrdle erinevaid ettevõtlusvorme, et otsustada, missugune on sinu jaoks kõige sobivam.

Äriühingule ärinimi. Ärinimi kantakse asutamislepingusse. Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel. Meeldejääv ärinimi on edaspidi oluline turunduses . Ärinimi peab olema teistest ärinimedest selgelt eristatav. Ärinime valikule on seatud seadustega teatud piirangud, mistõttu tuleb seda õigel ajal kontrollida. Vastasel korral võib äriregister keelduda ärinime registreerimast.

Kaubamärk. Esmalt kontrolli selle kasutamise võimalust. Lisaks ärinimele on igal ettevõttel õigus registreerida enda nimele ka kaubamärke, mis aitavad ettevõttel ning pakutavatel teenustel või toodetel eristuda konkurentide omast. Kaubamärgi valikul on kõige olulisem külg selle erinevus ja eristatavus teistest sama valdkonna kaubamärkidest. Enne kaubamärgi taotlemist kontrolli, ega identset või sarnast tähist pole samal tegevusalal kaubamärgina kaitsmiseks juba esitatud või Eestis registreeritud (või ka Euroopa Ühenduses, kui plaanid laieneda). 

Internetidomeen. Esmalt kontrolli domeeni saadavust. Internetidomeeni registreerimine on vabatahtlik. Juhul, kui plaanid avada oma  kodulehe , kas või alles tulevikus, on domeen ehk kodulehe internetiaadress mõttekas registreerida võimalikult kiiresti. Enne domeeni registreerimist veendu, kas soovitav domeen on vaba. Kahte ühesugust domeeni registreerida ei ole lubatud. 

Äri asukoht. Asukoha valik sõltub eelkõige äri eripärast, suurusest ja ettevõtlusekeskkonna tingimustest. Ettevõtte asukoha juriidiline aadress peab olema märgitud asutamisdokumentidesse. Aadress peab olema selline, et sellele posti saates jõuaks saadetised ka sinuni.
(allikas: http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/aeriuehingu-registreerimistoimingud-ja-kulud/ettevotte-asutamise-eelsed-toimingud )

KOKKUVÕTE:

TsÜS § 24 sätestab, et juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Eraõiguslikud juriidilised isikud on: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Omakorda võime need jaotada tulutoovateks – aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada – sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Seega on avalik-õigusliku juriidilise isiku loomise aluseks alati konkreetne seadus, mis vastava juriidilise isiku loomise ette näeb. See võib olla üldisemat laadi (näiteks ülikooliseaduse § 9 lg 1 sätestab, et ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik – ei mõelda konkreetset ülikooli). Sageli näeb konkreetne seadus siiski ette konkreetse avalik-õigusliku juriidilise isiku loomise (näiteks Eesti Kultuurkapitali seaduse alusel tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna Kultuurkapital, Kaitseliidu seaduse alusel Kaitseliit, Tartu Ülikooli seaduse alusel Tartu Ülikool jne). (Allikas: http://eava.ee/opiobjektid/lennundusettevote1/23_juriidiline_isik.html )
Konkreetse juriidilise isiku valik sõltub ettevõtja(te) soovidest, vajadustest ja eesmärkidest. Ettevõtja peab valima enda jaoks kõige otstarbekama variandi. Tasub konsulteerida targematega ning viia end kurssi kõigi saadavalolevate variantidega. Samas tasub mõelda ka sellele, et esialgu mugavana tunduv vorm ei tohi saada takistuseks sisule, milleks on majandustegevus.

VIIDATUD KIRJANDUS:

• http://www.bisness.ee/
  
• http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/
  
• http://eava.ee/opiobjektid/lennundusettevote1/12_ettevtte_miste.html
  
• https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine
  
• http://www.hot.ee/teekaaslane/majandusoigus1.html#_Toc35670112
  
• http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/ettevotlusvormid
  
• http://www.prejus.eu/index.php/veebileht.html
  
• https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012
  
• https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019
  
• https://www.riigiteataja.ee/akt/834163