Ettevõtte juriidilise vormi valik Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledz Tallinn Võimalikud juriidilised vormid Täisühing Osaühing Usaldusühing Mittetulundusühing (MTÜ) Tulundusühistu Aktsiaselts Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.............................
XXX Õiguse alused JURIIDILINE ISIK Referaat Õppejõud: XXX XXX 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE........................................................4 2.ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...........................................................................................5 2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................................................................6 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine...............................................................................8 3.AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...................................................................................9 3
(2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. (3) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed
õigussuhte sisus 12. Kohtusüsteem. Eestis toimub kolmeastmeline KS. Koosneb maa-ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1.aste), ringkonnakohtutest (2. Aste) ja Riigikohust (3.aste) 13. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus
Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus,
Kõik kommentaarid