Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakir...
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B A. Koht, kus ostetakse ja müüakse aktsiaid, J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2
8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _J__ 1. Investeering A. Koht, kus toimub firmade varem emiteeritud aktsiate ja väärtpaberite müük ja ostmine. __F_ 2. Finantsturud B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Li...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected]
kokku, sh aastakäikude kaupa kui palju peab olema aastakäike ja kui palju kalu igas aastakäigus või mitme aastakäigu segus, kas tohib segada aastakäike? 3. Geenipanga loomine ja säilitamine. 4. Sugukalade märgistamine ja boniteerimine (hindamine). 5. Ristamisskeemi kasutamine geenipanga paljundamisel. 6. Kuhu asustada millistest geenipanga karjadest tohib millistesse jõgedesse asutada? 7. Vajalikud uuringud. 5. Programmi finantseerimine , juhtimine ja edukuse hindamine. RAHASTAMINE: · Praegu finantseeritakse Eestis taastootmist peamiselt püügiõiguse tasust laekuvast rahast. · Varem toimus see Kalakapitali kaudu. · Väikeses mahus ja ebaregulaarselt on asustamisi toetatud ka eravahenditest (kalastajad, sponsorettevõtted). · Riigieelarvest on finantseeritud vaid osa Põlula Kalakasvatuskeskuse tegevusest. JUHTIMINE: · Programmi täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium (kalavarude
Juhendaja: Tiina Puusalu Tallinn 2012 Sisukord Projektijuhtimise projekt Projekti ülevaade Põhilised andmed Ettevõtte nimetus: OÜ E-Vabaaeg Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn Telefon: 57575755 Asutamise aeg: 30.03.2012 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR Projekti finantseerimine Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest toetusi. Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 319 353 EUR Juhtkond
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
6. Turuanalüüs - turu ja klientide ning nõudluse kirjeldamine toote järele - toote konkurentsieelised ja hinnatase - turu maht ja stabiilsus - alanüüsitakse konkurente ja sihtgruppi ning turuosa suurust - kirjeldatakse ettevõtte potensiaalseid kliente: hulk, vanus, sugu, elukoht, harjumused 7. Turundus - turundusplaan (ärieesmärk, saavutused (praegused ja tulevased), tegevused) - turundusstrateegia (toote/teenuse reklaam, müügikanalid 8. Finantseerimine - ettevõtte käivitamiseks vajalik finantseering ja rahastamisallikad - vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja maksumused - laenukapitali kaasamise vajadus, omakapitali kasutusvõimalused 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, kassavoogude aruanne, kasumiaruanne, bilanss - prognoosid esitatakse 3 aasta kohta (esimesel aastal kuude kaupa; järnevatel aastatel a kaupa) 10. Riskianalüüs
Kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor
ETTEVÕTLUS 1.Milline on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. 2.Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? Väikeettevõtluse roll majanduses on tegelikult üsna oluline, Kuna väikeettevõtjate kujutlusvõime ja paindlikkus võimaldab neil muutuvatele aegadele kiiresti ja edukalt reageerida. Väikeettevõtted annavad rohkesti uusi töökohti. Maailmas on täheldatud, et ka uuendusi annavad väikeettevõtted ühe töötaja kohta suurtest firmadest rohkem. 3
........................................................................................7 5.3 Tööjõud..............................................................................................................8 5.4 Personali palgad.................................................................................................8 VII. JUHTIMINE.................................................................................................................8 VIII. FINANTSEERIMINE.................................................................................................8 IX. RISK..............................................................................................................................9 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: BURTON Äriidee: Lumelaua toodete valmistamine Teenuse pakkumise algus: september 2009 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID Burton lumelaua valmistamise eesmärk on toota uue tehnoloogia ja disainiga lumelaudusi ja nende lisasi
Turustamine...................................................................................................................7 3.1. Turustuskanalid.......................................................................................................7 3.2 Turundusstrateegia...................................................................................................7 4. Tootmine/teenuste osutamine ning riskid......................................................................8 5. Finantseerimine ning ettevõtte käivitamine...................................................................9 5.1 Finantseerimine........................................................................................................9 5.2 Ettevõtte käivitamine...............................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................................10 ................
........................................................................................7 5.3 Tööjõud..............................................................................................................8 5.4 Personali palgad.................................................................................................8 VII. JUHTIMINE.................................................................................................................8 VIII. FINANTSEERIMINE.................................................................................................8 IX. RISK..............................................................................................................................9 2 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: V-Mix Tantsukool Äriidee: Erinevate tantsustiilide õpetus Teenuse pakkumise algus: september 2009 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID
suurendama finantsvõimendust, siis on muutunud üha pakilisemaks tugevdada oma kapitalistruktuure ja vähendada sõltuvust laenamisest. Seetõttu oli ja on ka edaspidi vaja laiendada VKEdele ja ettevõtjatele kättesaadavate rahastamisvahendite valikut, et võimaldada neil jätkata üldise innovatsiooni ja tööhõive kasvu toetamist. Peamiste valikutena on 2000. aasta alates kiiresti kasvanud erinevad ühisrahastuse võimalused, omakapitali finantseerimine ning riskikapitalifondid ja äriinglid, kuid endiselt moodustavad need vaid väikese osa ettevõtete rahastamisest. Eeldatavasti on tulevikus laenude andmisel ja aktsiapõhisel ühisrahastusel kasvav roll. Ühisrahastus (sh peer-to-peer lending) võib olla atraktiivne väikeettevõtetele, kellel puudub tagatis või krediidiajalugu, et saada traditsioonilist pangalaenu. Omakapitali ühisrahastus võib täiendada või asendada algfinantseerimist
Eesti Sukeldumisministerium OÜ PROJEKT TALLINN SISUKORD PÕHILISED ANDMED......................................................................................... 2 Projekti finantseerimine................................................................................2 Juhtkond........................................................................................................ 2 ANDMED PANGAÜLEKANDE TEGEMISEKS...................................................3 ANDMED PROJEKTIJUHTI KOHTA..................................................................3 MISSIOON.....................................................................................................
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks: a. müük b. turundus c. tootmine d. finantseerimine Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks: a. toote kontseptsiooni kavandamine b. turu-uuringud c. toote plaanimine d. tootmise korraldamine ON KA VALE Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
Küsimuse tekst Millisel etapil liitus juhtkond projektiga Eesti Autotehase näites? Vali üks: a. toote valmistamise etapis b. toote kavandamise esitluskoosolekul c. toote plaanimisel d. prototüübi etapis Küsimus 10 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks: a. turundus b. tootmine c. finantseerimine d. müük Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Milline ingliskeelseist termineist vastab toote väliskuju kavandamisele? Vali üks: a. industrial design b. engineering design Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu eksemplari suudeti Eesti Autotehase näites enne näitust autot valmistada? Vali üks: a. 12 b. 6 c. 3 d. 1
toote kontseptsiooni kavandamine d. tootmise korraldamine Question 3 Incorrect Mark 0 out of 6 Question text Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? Select one: a. tootearenduse eesmärgid b. tootearenduse juhtimine c. tootearenduse protseduurid d. tootearenduse meetodid Question 4 Correct Mark 6 out of 6 Question text Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Select one: a. tootmine - finantseerimine b. turundus - projekteerimine c. projekteerimine - tootmine d. turundus - tootmine Question 5 Correct Mark 6 out of 6 Question text Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Select one: a. 15% b. 30% c. 45% d. 60% Question 6 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt? Select one: a. müügiettevõte b
2. Turg ja tarbijad 4 2.1 Turu jaotus 4 2.2 Tarbijad 4 2.3 Ettevõte tulevikus 5 2.4 Turg tulevikus 5 III. KONKURENTS 5 3.1 Konkurents 5 IV. TURUNDUSE STRATEEGIA 5 4.1 Turustamine 5 4.3 Reklaam 5 4.4 Hinnakujundus 5 V. TEENINDAMINE. 6 5.1 Asukoht 6 5.2 Algkapital 6 5.3 Tööjõud 6 5.4 Personali palgad 6 VI. JUHTIMINE 7 VII. Finantseerimine. 7 VIII. Risk 7 2 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Koolitakso OÜ Äriidee: Pakkuda koolitakso teenust õpilastele Teenuse pakkumise algus: 01.09.2011 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID OÜ Koolitakso äriidee on takso teenuse pakkumine õpilastele võimalikult soodsalt, et neil oleks kiirem ja mugavam koju saada. Põhieesmärgiks on pakkuda õpilastele mugavat, turvalist ja kiiret sihtpunkti jõudmist.
Inimesed hindavad asju teatud taustsüsteemis, seda kasutab ära reklaam. 32) Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne, kassa ja kassavoo olemus. Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest väljamineva raha liikumise kontrollimine ettevõtte maksevõimelisuse ehk likviidsuse tagamiseks. Kassa - likviidne vahend Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe. 33) Pikaajaline finantseerimine kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine. Kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine ettevõtte maksevõimet saab parandada kui lühendada ajavahemikku väljamaksete ja sissemaksete vahel. Selle saavutamiseks viivitatakse (lükatakse edasi) väljamakseid ja kiirendatakse laekumisi. On võimalik planeeritud investeeringuid edasi lükata , müüa oma põhivahendeid, et saada vahendeid kapitalivajaduste jaoks.
REVAL LOUNGE OÜ Oliver Niinas MISSIOON Luua kasutajasõbralikke, meelelahutuslikke ja laiaulatuslikke teenuseid. VISIOON Ületada konkurentsi-kohad Eestis ja Euroopas. Pakkuda uusi töökohti FINANTSEERIMINE EAS Investorid Isiklik panustamine Ettevõtlus laenud RISKID Konkurentide turuletulek. Kulude suurenemine seoses tulude vähenemisega. MIKROKESKKOND Ettevõte ei ole otseselt suunatud siseturule. Teenuse hinna kujunemine. MAKROKESKKOND Eesti on üsnagi stabiilse valitsusega riik. Kuulumine Euroopa Liitu tagab meile avatud turu ja Euro kasutamine liidab meid Euroopa Liidu ühtsesse keskkonnasüsteemi. SWOT ANALÜÜS
Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,Haige hoone" sündroom Kliimategurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Töövõimaluste leidmine puudega inimestele Vaba aja harrastuste finantseerimine Töötajate koolitamine Töötajate tervise järelvalve Aitäh tähelepanu eest!
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ÄRIPLAANI ANALÜÜS Juhendaja: Helle Liblik Tallinn 2010 Ettevõttest....................................................................................................................................3 Turg ja tarbijad............................................................................................................................4 Konkurents..................................................................................................................................5 Konkurendid............................................................................................................................5 Konkurentsieelis......................................................................................................................5 Reklaam...................................................
12.Mille poolest erinevad Eesti äriseadustikuga kehtestatud ettevõtlusvormid üksteisest? Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest. 13.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu 14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 15.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt
Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus · Energiasõltumatus · Energia odavus Kas Eestisse on vaja tuumaelektrijaama? · Põlevkivi · Turg · Uraaniressursid · Uued töökohad · Jäätmete ladustamine · Finantseerimine · Katastroofid Kasutatud kirjandus · Pukari, M. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 · Realo, E. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=77 · Saad, K. http://www.aripaev.ee/arvamused/2014/11/29/tuumaenergia--eesti-tulevik · Tõnsberg, P. http://www.omanikud.ee/energeetika/tuumaenergia_kasutuselevotu_voimalustest_e estis · http://www.icanw.org/the-facts/nuclear-arsenals/ · https://whatisnuclear.com/articles/nuclear_history.html · https://whatisnuclear
Sündimuse suurendamise meetmed: · Vanemapalk ja selle suurendamine ja pikendamine · Isapuhkus · Lasteaedade juurde tekitamine · Lastele spordi- ja huviringide osaline hüvitamine · Tasuta hambaravi (alla 18) · Põhikooli tasuta koolilõuna · Tasuta töövihikud · Koolieelikute tasuta ühistranport · Töötasu tõus · Laenud · Suurpere toetused ja soodustused (sh tulumaks) Meetmete mõjutused: · Toetused ja teatud asjade finantseerimine jätab rohkem raha vanematele, et saaks rohkem raha lastele kulutada ja ka ise elamisväärselt elada. · Lasteaedade arvu kasv parandab vanemate ajapuuduse probleemi · Isapuhkus annab ka isadele võimaluse veeta aega lapsega ja seega kergendada ema elu · Lapse lasteaeda saates saavad vanemad kiiremini tööle tagasi minna ja seega oma finatsolukorda parandada Vanemapalga maksmise korra kommentaarid: · Võiks olla kõrgem · Kesta kauem
kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm turu börsiväline turg. Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine. Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel: 1. otsene finantseerimine 2. poolotsene finantseerimine 3. kaudne finantseerimine Investeerimispangandus konkureerib finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid: 1. tähtaegade vahendamine 2. säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine 3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5. riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil 6. informatsiooni vahendamine 7
ning luua tarbija jaoks järgmisi kasulikkusi: *vormikasu *kohakasu *ajakasu *omandikasu Funktsioonid: a) vahetusfunktsioonid ehk tehingulised-OST,MÜÜK b) füüsilised ehk logistilised- LADUSTAMINE,TANSPORT c) abistavad funktsioonid- FINANTSEERIMINE,RISKI KANDMINE,TURUTUNDMINE,STANDANDISEERIMINE 3. Turunduse kontseptsioonid Kontseptsioon tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldkujutlust, üldist ettekujutust, arusaama, plaani, tärganud mõtet, ideed. !! TOOTA SEDA,MIDA SAAB MÜÜA,MILLEKS LEIDA VAJADUS,MIDA SAAB RAHULDADA!! Tootmiskontseptsioon- Tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on suhteliselt odav. "Tooda!" oli ettevõtja motoks 100 aastat tagasi.
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Stanislav Koval Esse Lektor: M. Sedõseva, PhD Tallinn 2013 90- , , . . . , . , . . , . . , . . " " (Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), . - 2010 . : , , ; ; ; ; , , ; " ": ; ; ; . , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . ...
- Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine - Eesti Õigustõlke Keskus EUROOPA LIITU KUULUMINE - Ümberkorraldused Õigustõlke Keskuses - Terminoloogiakeskuse loomine - Loomisel uus terminibaas - Spetsialistide tihe koostöö - Suund õiguskeele ühtlamises
SKP deflaator Kirjeldab riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist SKP komponendid Näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime Automaatne fiskaalpoliitika Teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades. Laiem rahapakkumine (M2) Lisaks M1le sisaldab see tähajalisi hoiuseid ja välisvaluutahoiuseid. Reservisuhe
oma riigi kodanikele (arvestab kodakondsust), Riik võib sekkuda neljal viisil: vahelise pindala korrutamisel 2-ga. Mida EL maade pensionikindlustuses kaks finantseerimine toimub reeglina üldiste Regulatsioon Rahastamine e. lähemal on Lorenzi kõver diagonaalile, seda põhimõttelist süsteemi: maksutulude arvel. finantseerimine Avaliku sektori poolne võrdsem on sissetulekute jaotumine. Täielikult kindlustusprintsiibil põhinev süsteem; Institutsionaalse sotsiaalpoliitika korral tootmine Sissetulekute ülekanded ühtlase jaotuse korral oleks Gini koefitsient 0 rahvapensionisüsteem. sõltub toetuste suurus tehtud maksete Regulatsioon ja finantseerimine muudavad ja kui kogu tulu saaksid vaid kõrgemas grupis PAYG süsteemi puhul on määravateks
sissetulek 11520 10880 11160 33560 väljaminek -5017 -5017 -5017 -15051 II INVESTEERIMINE osteti tootmisvahendid -2400 -2400 sissetulek 0 0 0 0 väljaminek -2400 0 0 -2400 III FINANTSEERIMINE saadi laenu -4200 -4200 tasuti intresse laenujäägilt -490 -595 -1085 Kokku sissetulek 0 0 0 0 Kokku väljaminek -4200 -490 -595 -5285 ALGJÄÄK 1200 kokku VÄLJAMINEKUD -11617 -5507 -5612 -22736
1.3 Visioon 2. JUHTKOND 3. PERSONAL 3.1 Töötajatel 3.2 Palk 3.3 Töösüsteem 3.4 Ajaplaneerimine 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal 4.2 Keskm. brutopalk 4.3 Palgakulu aastas 4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus Äriideeks on rajada kalaküla Kalaküla Võrtsjärve äärde. Selline teenus, kus kohapeal saad ööbida, laenutada kalapüügivarustust, süüa ning ka kala püüda, Eestis puudub. Antud idee on suunatud nii algajatele kui ka proffessionaalsetele igas vanuses kalapüüdjatele. Eesmärgiks oleks saada klientuuri
Antud kuulutuses on tegemist põllumajanduse valdkonnaga, sellepärast ka nõudmiseks põllumajanduslik kõrgharidus ja töökogemus. Põhilisteks tööülesanneteks kuulutuses on: eelarve koostamine ja eelarve täitmise järgmine; finantsanalüüsi koostamine; raamatupidamise arvestus, finants- ja maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4
vähemalt üks isik peab aga olema piiratud vastutusega. · Valiidsus (Tarkinvestor.ee) - tõesus · Äriühing (Kuura2008) - äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. · Ülevõtmine (Tarkinvestor.ee) (Acquisition, takeover) - ühe ettevõtte ülevõtmine teise poolt. VIIDATUD ALLIKAD 1. Ap3.ee [http://www.ap3.ee/] 12.12.2009. 2. ESTERM [http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=28529&term=avaal] 25.01.2009. 3. Ettevõtte finantseerimine [http://leisi.oesel.ee/~toni/Finantseerimine.htm] 25.01.2009. 4. Kuura, A.Sissejuhatus erialaõpesse. Konspekt. 2008 [http://pc.ut.ee/~akuura/AINED/SJEAO/]. 5. Kõomägi, M Sissejuhatus erialaõpesse konspekt 2008 [http://pc.ut.ee/~akuura/AINED/SJEAO/]. 6. Perens, A. Projektijuhtimine. Tallinn: Külim, 2001, 176 lk. 7. Reiljan, A. Strateegiline juhtimine, Kosnpekt ärijuhtimise diplomiõppele. 8. Tarkinvestor [http://www.tarkinvestor
Lennufirmad on ka kohustatud täitma valitsuse poolt kehtestatud seadusi. Kui lennuliinid veaksid reisijaid ilma vajaliku dokumentatsioonita rahvusvahelisel lennul, oleks nad kohustatud tooma inimesed tagasi ka lähteriiki. Uue sajandi alguses on turule tulnud palju uusi odavlennufirmasid, kes suudavad pakkuda odavaid pileteid, sest nad suudavad hoida kulusid madalal (inimesed broneerivad piletid internetist, ei pakuta toitlustust, lubatakse vähem pagasit, jne). Vara ja finantseerimine Lennunduse finantseerimine on küllaltki keerukas. Finantseerijad ei pea ainult ostma või liisima lennukeid ja nende uusi varuosi regulaarselt, vaid nad peavad ka tegema kaugele ulatuvaid otsuseid, proovides ette näha reisijate nõudlust ning suurenevat konkurentsi. Teine aspekt on see, et nad peavad ka kulutama kütusele, mis on tavaliselt suuruselt teine kuluartikkel. Kütuse hinnatõusuga on sellest saanud suurim kuluallikas lennundusele.
Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. 2.Turunduse eesmärgid Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhe ning luua tarbija jaoks järgmisi kasulikkusi: *vormikasu *kohakasu *ajakasu *omandikasu Funktsioonid: a) vahetusfunktsioonid ehk tehingulised-OST,MÜÜK b) füüsilised ehk logistilised- LADUSTAMINE,TANSPORT c) abistavad funktsioonid- FINANTSEERIMINE,RISKI KANDMINE,TURU TUNDMINE,STANDANDISEERIMINE 3. Turunduse kontseptsioonid Kontseptsioon tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldkujutlust, üldist ettekujutust, arusaama, plaani, tärganud mõtet, ideed. !! TOOTA SEDA,MIDA SAAB MÜÜA,MILLEKS LEIDA VAJADUS,MIDA SAAB RAHULDADA!! Tootmiskontseptsioon-Tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on suhteliselt odav.“Tooda!” oli ettevõtja motoks 100 aastat tagasi.
- kirjeldatakse oma ettevõtte potentsiaalseid kliente: hulk, vanus, sugu, millises piirkonnas elavad, missuguste harjumustega jne. 7. Turundus - koostatakse turundusplaan, kus kirjeldatakse oma ärieesmärki, pannes paika, mis ajaks midagi tahetakse saavutada ning samuti tegevusi, mis viivad eesmärkideni; - valmistatakse ette turundusstrateegia, kus kirjeldatakse, kuidas toodet/teenust reklaamitakse, leitakse sobivad müügikanalid. 8. Finantseerimine - kirjeldatakse ettevõtte käivitamiseks vajaminevat finantseeringut ja rahastamisallikaid; - loetletakse vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja nende maksumused; - analüüsitakse laenukapitali kaasamise vajadust ja allikaid ning tuuakse välja omakapitali kasutamise võimalused. 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, prognoositud kassavoogude aruanne, kasumiaruanne ja bilanss;
· Gaasijuhe on kavandatud läbima nii Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa kui ka Taani majandusvööndeid. Peamine lõpptarbijaskond · Gaasi edasine transport Lääne-Euroopas on kavandatud läbi 2 gaasijuhtme. Üks neist tagab gaasi ekspordi Saksamaalt Prantsusmaale, Belgiasse ja Hollandisse ning sealt edasi Suurbritanniasse. Teine gaasijuhe saab kulgema piki Saksamaa idapiiri ja ühendab Nord Streami Poola ja Tsehhiga. Projekti finantseerimine · Nord Stream esitab projekti võimalike kuludena 5 miljardit eurot. · Nord Stream AG on teatanud, et 30% projekti maksumusest on kavas finantseerida omavahenditest ja 70% laenust. Keskkonnamõju hindamine · Peamine problem gaasijuhtme paigaldamisel on seotud lõhkemata miinidega läänemeres, mis võivad ohustada gaasijuhtme paigaldustöid ja olla ohuks ökokatastroofile ja keskkonnamõjudele.
2. otsida analüüsimeetodid Eesti ja EF Komisjon Ei kuulu Komisjoni. Vaatleja aastast 1997 Eesti esindajad: Juhan Ruut Eveli Kikas Mõlemad on Ravimiameti töötajad. EF koostamise konventsioon Toimus 22. juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki. Nüüd on sellega liitunud 36 liiget + EL Konventsiooniga on määratud: kohustused, Komisjoni liikmed, otsused, asukoht, aeg, finantseerimine Euroopa Farmakopöa sisu Üldised põhimõtted aitavad aru saada farmakopöa sisust. Loomade kasutus. Mõned analüüsimetoodid põhinevad sellel. EF Komisjon püüab leida alternatiivseid meetodeid ravimiainete kvaliteedi kontrollimiseks. Üldised väited Aitavad lugejal EF tekstidest aru saada 1.kõik lisaained, abiained, farmatseutilised preparaadid on mõeldud inimeste või veterinaarkasutamiseks 2. kõik analüüsimeetodid ja testid on
Firmasiseste investeeringute riskid Siseinvesteering on firma kasumi investeerimine oma firmasse vastavalt vajadustele. Näteks võib tuua tehnopargi uuendamise, personali koolitused, juurdeehitused laienemise eesmärgil, investeeringud personali tervisesse, uutesse tehnoloogiatesse ja kinnisvarasse. Kui ettevõtte juhid investeerivad kasutades omakapitali, riskivad nad sellega, et investeeritud summad ei pruugi tuua maksimaalset kasumit, mida oleks võimalik saada ideaalsetes turutingimustes. Kui ettevõte kasutab omakapitali siseinvesteeringuteks, võib ta ebaõnnestumise korral kaotada kogu kapitali, kui aga võetakse laenu, on algkapital tagatise garantiiks. Liiga riskantsete investeeringute tulemus võib olla ka kahjum loodetud kasumi kasvu asemel. ''Lihtsustatud ebarealistlik näide: Üks osa Volli tööst nõuab seda, et ta läheks küsiks ülemuse käest kinnitust, enne kui ta saab mingi otsuse vastu võtta. Seda juhtub päris ...
........................................................................................................6 6.2 Tarbijad..............................................................................................................7 6.3 Ettevõte tulevikus.............................................................................................. 7 6.4 Turg tulevikus....................................................................................................7 VII. FINANTSEERIMINE............................................................................................ 7 VIII. RISK......................................................................................................................7 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: AS Kuule Äriidee: kuuldeaparaatide edasimüük Teenuse pakkumise algus: 05.11.2008 Ettevõtte juhtkond: Nimi Amet Vastutus
Keskkonnateguriteks on näiteks tervis ja ohutus tööl, müra kontrollimine, temperatuuri kontrollimine, "haige hoone" sündroom, töökeskkonda käsitlev seadusandlus, naised töökeskkond, vaba aeg ja keskkond. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 300) Poliitilis-majanduslikud tegurid Nendeks on töö industriaalühiskonnas ning selles osutatate teenuste finantseerimine, töötervishoiuteenused, puue ja tööga kohandamine, muutunud suhtumine töösse, vaba aja harrastuste finantseerimine. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 301-302) 8 Kasutatud kirjandus Roper, N., Logan, W., & Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. 9
Sõjalise terrorismiga üritatakse sõlmida rahu ning usulise terrorismiga seotud terrorirühmad tunnetavad ühiskonnas majanduslikku või poliitilist kriisi, mis võiks ohustada nende olemasolu. 2 Maila Rumessen JU148 Notari roll Rahapesu ja terrorismi finantseerimine on teineteisega seotud tihedamalt kui kunagi varem. Üldjuhul on muud liiki kuritegevuse eesmärgiks rahaline kasu, kuid terrorismil rahalise kasu eesmärk puudub. Terrorismi finantseerimise puhul on pestav raha algusest peale mõeldud terrorismi toetamiseks ja seetõttu varaliste vahendite pesemine on põhieesmärk. Samuti võib finantseering juba põhineda seaduslikest allikatest, sest siis puudub igasugune kahtlus.
muutuvate turuoludega arvestamine toote või protsessi täiustamine alternatiivse toote või teenuse pakkumine rahvastikutendentside kindlaksmääramine Väikeettevõte eelised + võime rahuldada erilisi turge + võimalus kohaneda muutustega Väikeettevõtte probleemid - kehv juhtimine - ebapiisav finantseerimine Väikeettevõtte alustamine Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon teave ja koolitus (EVEA) Ettevõtluskeskused Ettevõtluskoolitus Väljaõpe töökohas Perekond Ettevõtte algus ja areng 1. Kliendi leidmine 2. Konkurents 3. Turu areng
Finantsaruanne on majandustegevuse, varade ja kohustuste kronoloogiline arvepidamine. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust Käibevara - Käibevarana kajastatakse ressursse, see on asju ja õigusi, mis on likviidsed, mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt om...
........................................................... 21 10.3. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine..................................................................................21 11. Finantsmajandusplaanid.................................................................................................................22 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus................................................................................................... 22 11.2. Finantseerimine......................................................................................................................... 22 11.3. Bilansiprognoos.........................................................................................................................23 11.4. Kasumiprognoos........................................................................................................................24 11.5. Kassavoo prognoos..................................................
bürokraatiateoreetik läbi aegade. Nagu ikka, pidas ka tema puhul paika ütlus, et geniaalsus ja hullumeelsus käivad käsikäes, nimelt kannatas ta sarnaselt paljudele teistele suurkujudele psüühiliste häirete all. Weberi bürokraatia mudel Ametliku asjaajamise püsivus vastavalt kindlatele reeglitele. Süsteemipärane tööjaotus. Kindel administratiivne hierarhia. Ametnike erialane ettevalmistus. Administratsiooni riiklik finantseerimine koos ametiisikute avaliku vastutusega. Keeld ametikohta osta, isiklikult omada või pärida Ametlikult asjaajamise kirjalik dokumenteerimine. Patoloogiad Parkinsoni seadus-Parkinsoni seadus on heaks paralleeliks sellele, kui visatakse nalja organisatsioonide asjaajamise ja ladusa toimimise üle. Selle nn. Seaduse töötas välja C. Northcote Parkinson. Korruptsioon-Korruptsiooni võiksime määratleda eelkõige kui kõrvalekaldumist üldistest seadustest või
alluvussuhted) 10.2.Personal, selle arendamine, koolitusplaanid (milliseid koolitusi vajatakse) 10.3. Töötasu ja palgasüsteemi areng (ajapalk, tükipalk, preemiad, müügiprotsendid vms) 10.4. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine (tellitakse raamatupidamine vastavast ettevõttest, kasutatakse kunstniku/kujundaja teenuseid vms) 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus (mille alusel kas planeerimise aluseks on äriplaan ise?) 11.2. Finantseerimine (kes, kuidas omakapital, laenud?) 11.3. Kasumiplaan (vähemalt nelja aasta kohta) 11.4. Rahavoogude plaan (näidis vähemalt kuue kuu kohta) 12. Riskitegurite hindamine ja reguleerimine (millised on riskid, kindlustamine) 13. Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest (asutamise ajakava, millest alustatakse, millele tähelepanu pööratakse jne) Lisad Kasutatud materjalid NB! Lähtudes konkreetsest tootest või teenusest võib osutuda mõni peatükk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
