Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Turismi Õppetool



Liisa Põldaas
TT 08
Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval
Referaat

Juhendaja : Õie Ristioja


Väimela 2009

Siskukord


Siskukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Antiikaja maailmaimed 4
2.1. Cheopsi püramiid 4
2.2. Semiramise rippaiad 6
2.3. Artemise tempel Ephesoses 7
2.4. Zeusi kuju Olümpias 8
2.5. Halikarnassose mausoleum 9
2.6. Rhodose koloss 11
2.7. Pharose tuletorn Aleksandrias 12
3. Tänapäeva maailmaimed 13
3.1. Colosseum 13
3.2. Tadž Mahal 14
3.3. Machu Picchu 15
3.4. Petra kaljulinn 16
3.5. Suur Hiina müür 17
3.6. Chichen Itza 19
3.7. Lunastaja Kristuse kuju 20
4. Kokkuvõte 22
5. Kasutatud matrejalid 23
6. Lisad 24

  • Sissejuhatus


    Autor püüab referaadiga tutvud rohkem maailmaimedega, kuna ta ei tea nendest eriti midagi. Ta loodab teada saada, mis on vanaaja 7 maailmaimet ning miks just need võeti. Natuke pöörab ta tähelepanu ka uuematele maailmaimedele. Kuna on kuulnud väiteid, et maailmas valiti seitse uut maailmaimet. Autor püüab leida vastust küsimusel, miks valiti uued imed ning millesed need on.
  • Antiikaja maailmaimed


    Antiikajal maailmaimed on (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust.
    Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune , nagu meie seda tunneme . Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist:
    "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu."
    Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud[4]
  • Cheopsi püramiid


    Cheopsi püramiid (vaata lisa1. pilt.1) on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi ( Hufu ) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.
    Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal .
    TEHNILISED ANDMED: ehitise alune pindala on 5,4 hektarit, kõrgus ehitamisel oli 146,6 meetrit, kõrgus praegu 137,3 meetrit, küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit, küljepikkus praegu 230,37 meetrit, maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit , maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit, kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit, keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke), umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni, astmeid 203
    SISEEHITUS : Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber , kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas.
    Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik.
    Teine hauakamber ( tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge.
    Selle hauakambri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse.
    Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit.
    Kogu püramiid on ehitatud liivakivist , kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Selle ruumi kohal asetseb ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest.
    Hauakambris asuv ühest graniidipangast valmistatud sarkofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse (sisse pääsemiseks tuleb käpuli laskuda). Samas on uurijad oletanud, et praegune seinaplokkide asetus sissepääsu ümber ei ole ehitusjärgne, vaid pärast kõige vajaliku sisseviimist lasti eelnevalt rippu jäetud kiviplokid oma praegusele kohale. Sellest annavad tunnistust ka sooned plokkide külgedel ja tühimikud nende kohal.
    Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaažikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega , mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest.
    Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem. Selline labürint oli osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks.
    Paljud koridorid lõpevad umbteega ning paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllalt kõrged. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava šahtiga.
    EHITUSKÄIK: Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt, arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise.
    On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt.
    Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes.
    Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma .
    Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza platool asuv sfinks on kõrvalasuva, Chephreni püramiidi tellija-ehitaja nägu.
    Püramiidi ehituseks vajalike kiviplokkide kohaletoimetamiseks Niiluse ääres asuvast kivimurrust kasutati plokkide alla kinnitatud jalaseid. Tõenäoline on, et lisaks madalale kaldteele, mida mööda plokid püramiidi jalamile veeti, ehitati ka püramiidi kerkides selle astmetele spiraalis tõusev kaldtee. Mõned uurijad eelistavad küll ühe pika kaldtee versiooni, mida siis pidevalt tõsteti, kuid see ei ole tõenäoline, kuna sellisel juhul oleks see veel enne püramiidi tipuni jõudmist enda alla matnud kogu kivimurru.
    Plokkide kõrgusesse liigutamisel kasutati lisaks kaldteele kange ja rullikuid. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, sisuliselt on ehitis veekindel.
    Pärast põhimüüride valmimist kaeti need valge lubjakiviga. Selleks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Legendid teatavad, et kuningate ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja mõne allika väitel pimestas nende lehtkullast kattega tippude sära silmi.
    Tänapäeval pole püramiididel valgest lubjakivikattest jälgegi. 14. sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Uus Kairo on ehitatud paljuski just nendest plaatidest.[2]
  • Semiramise rippaiad


    Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad (vaata lisa1 pilt 2) koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr.
    Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega.
    Veel varasem legend omistab neid aedu Assüüria kuninga Šamšiadad V Babülooniast pärit naisele Šammuramatile, kelle kreekapärastatud nimi on Semiramis ja kes valitses oma alaealise poja Adadnirari III regendina 809–782 eKr.
    Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe.
    Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Ištari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid.
    Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett.
    Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele.[3]
  • Artemise tempel Ephesoses


    Umbes 550. aastal pärast
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #1 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #2 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #3 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #4 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #5 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #6 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #7 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #8 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #9 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #10 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #11 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #12 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #13 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #14 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #15 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #16 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #17 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #18 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #19 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #20 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #21 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #22 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #23 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #24 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #25 Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval #26
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisa Põldaas Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    doc
    Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval
    27
    docx
    Uued ja vanad maailmaimed
    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    48
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    41
    doc
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    27
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun