VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET (0)

EESTI HOTELLI– JA TURISMIKÕRGKOOL
REISIKORRALDUS
VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET
Referaat
Tallinn 2014
SISUKORD

Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Cheopsi püramiid 3
Semiramise rippaiad 5
Artemise tempel 6
Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel 7
Zeusi kuju 8
Zeusi kuju asus Zeusi templis , Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime , mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432–430 eKr Vana-Kreekas Olümpias. 9
Halikarnassose mausoleum 9
Rhodose koloss 11
Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas. 13
Kokkuvõte 14
Oma töös sain väga palju uusi teadmisi vanaaja maailma imede kohta, kuigi me neid kunagi ajaloo tunnis oleme läbi võtnud , ei olnud see tookord nii mahukas ja huvitav. Kindlasti avardas see referaat minus maailmapilti ja andis juurde teadmist ka ajaloo kohta. Aga tekitas ka kahtlusi ja küsimusi : kuidas ikka püramiidid nii suured on, kas neid on ikka inimesed ehitatud, kas rippaiad olid ikkagi päriselt olemas või on see müüt. Aga kui need olekski müüdid , siis need on päris toredad müüdid, mida põlvest põlve edasi kanda. Kahjuks oma viimasel käigul Egiptusesse , ei saanud me rahutuste tõttu käia püramiide vaatamas aga kindlasti oleks see üks „must see“ kohtatest peale seda referaati, kuna see on ainuke säilinud vanaaja ime. Kindlasti loodan näha oma elus ka kõiki 7 uut maailma imet ja äkki nendest väikese uurimuse teha. 15
http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad 16
http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Semiramise_rippaiad 16
http://et.wikipedia.org/wiki/Artemise_tempel_Ephesoses 16
http://et.wikipedia.org/wiki/Zeusi_kuju_Ol%C3%BCmpias 16
http://et.wikipedia.org/wiki/Pharose_tuletorn 16
SISSEJUHATUS
Oma töös kirjeldan ma vanaaja seitset maailmaimet. Soovin läbi referaadi omandada paremaid teadmisi erinevatest maailmaimedest, et seda kasutada oma tulevases töös reisikorraldajana. Referaadi koostamiseks kasutan interneti abi.
Maailmaimed – ehitised ja kunstiteosed , mis oma tolleaegse tehnilise ja kunstilise täiuslikkusega ja suurusega hämmastasid ja vaimustasid inimkonda juba sajandeid tagasi.
Seitse maailmaimet, täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet, olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Aja jooksul vahetas mõni ime teise välja, kuid nende arv jäi muutumatuks. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv: 7 vikerkaare värvi, 7 loomispäeva (nädalapäeva), 7 tarka, 7 planeeti, 7 peaga lohe, 7 helikeelt (Apolloni lüüral), 7 venda muinasjuttudes, 7 peainglit.
Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon , laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu."
Kõige sagedamini arvatakse muinasautorite teostes seitsme maailmaime hulka Cheopsi püra­mii­d Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis , Artemise tempel Efesoses, Zeusi hiigelkuju Oüm­pi­as, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Aleksandrias . Neid vanaaja arhitektide ja skulptorite töid loetakse ka tänapäeval vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Tänaseni on neist säilinud ainult püramiidid.

Cheopsi püramiid

Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. eKr ) asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed . Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid , et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda . Kõige enam hoolitseti selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale – vaaraole, iidsed vaaraod hakkasid endale hauakambreid ehitama kohe siis kui nad valitsejaks tõusid. Suurde püramiidi maetud vaarao Hufu sai valitsejaks 2470. aastal eKr.
Vaarao Hufu lasi püramiidi ehitada aastatel 2551- 2471 eKr. Esimene teooria püramiidi ehitamise kohta on, et seda ehitasid sajad oskustöölised, kellel oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma . Teine teooria, mis pärineb kreeklastelt, on, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos . Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees alles seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes.
Püramiidi tehnilised andmed:
Ehitise alune pindala 5,4 hektarit, kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit, kõrgus praegu 137,3 meetrit, küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit, küljepikkus praegu 230,37 meetrit, maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit , maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit, kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit, keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke), umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni, astmeid 203
Püramiidi müstilisus:
Egiptuse valitsus laskis 1925.aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see kõikus 5 kuni 30 ühikuni nullkraadist loetuna. Seejuures oli egiptlastele kompass väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kahesaja kolmekümne meetrise põhjaserva ulatuses ei ületa viga murdosa millimeetrist ning kivipaneelid püramiidi välisküljel on nii tihedad , et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Optilisi põhjendusi selleks pole, sest isegi sentimeetrine kõrvalekalle pole nii võimsa püramiidi puhul märgatav.
Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas
Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil (esinevad ainult 2 cm kõikumised ) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on seotud vastavusse põhiilmakaartega nii, et üks külg oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände.
Püramiidil on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks
Puudub kindel teave püramiidi ehitamise esialgsest eesmärgist. Väidetakse küll, et tegemist oli vaarao hauakambriga, kuid mitte ühestki püramiidist pole kunagi ühtegi surnukeha leitud.

Semiramise rippaiad

Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 aastat eKr. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: “ Rippuv aed on nelinurkne , külgede pikkus neli plethronit,” üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks.
Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele ehk astmeliseks ehitatud katuseaiad. Aedade pindala arvatakse olevat umbes 1200 ruutmeetrit ja asusid neljaastmelistel terassidel. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Aedades kasvasid haruldased taimed ja ilusaid lilled. Ka meile tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Katused kaeti õlgedega, bituumeni ja tinakihiga, mis ei lasknud katusest vett läbi. Aedu kasteti Eufrati jõest pumbatud veega. Rippuvaid aedu kaitses kuningapalee müürid ja vallikraav .
Rippuvate aedade olemasolust on leitud vähe kindlaid tõendeid ja on ainult viited sellele, et aiad olid tõenäoliselt olemas. Kahjuks keegi ei tea täpselt, kus rippaiad tegelikult paiknesid. Arheoloogide arvates on nad avastanud võlvid, mis moodustasid palee juurde kuuluvate aedade aluse.

Artemise tempel

Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel

Õitsenguperioodil 6 sajandil eKr otsustasid linnakodanikud püstitada uue,suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil eKr arhitektid Peonitos ja Demetrios. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid . Kahjuks hävitas esimese templi 7. sajandil eKr üleujutus.
Uus templi projekt valmis kümne aastaga. Ristkülikukujuline tempel oli pärast teist ehitust 115 m (377 jalga) pikk ja 46 m (151 jalga) lai. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid , mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod , mida nimetatakse kannelüürideks. 21.juulil 356. aastal eKr (Aleksander Suure sündimise päeval) tempel hävitati.
Kolmas tempel oli veel suurem, kui teine. Tempel oli 137 m (450 jalga) pikk 69 m (225 jalga) lai ja 18 m (60 jalga) kõrge, ning rohkem, kui 127-e sambaga. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles , ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas . Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom.
Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele . Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias, seal hoiti eraisikute, kuningate raha ja anti laenu.
Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe, peale mõnede kujude ja sambaosade. Välja on kae­­vatud vaid vundament . Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re­ konst ­­rueerida vaid templi põhiplaan.
Zeusi kuju

Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432–430 eKr Vana-Kreekas Olümpias.

Kuju oli 12–13 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast , elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik , pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind-kotkas. “Ka jumala sandaalid olid kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lille ­de­ga, nimelt liiliatega inkrusteeritud on,”märkis Pausanias.
Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid , mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud .
Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis tulekahjus.

Halikarnassose mausoleum

Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr aga on oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Selle püsti­tamise põhjuseks oli suur armastus.
Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks.
Artemisia käskis põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära. Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule.
Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid, mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis.
Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid.
Aleksander Suur laskis Halikarnassose juba 333 eKr täielikult purustada, misjärel linn kaotas tähtsuse, aga Mausoleum säilis, teda ei kahjustanud ka piraatide rünnakud selles piirkonnas 62 eKr ja 58 eKr.
Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Tõenäoliselt purunes hoone maavärinas. Malta ordu rüüstas varemeid veelgi, kasutades sellest võetud kive Bodrumi kindluse ehitamiseks ja need on kindluses tänapäevani äratuntavad. Mausoleumi marmor põletati suuremalt jaolt lubjaks. 1581 . aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton . 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Briti Muuseumis hoiul.
Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi.

Rhodose koloss

Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid.
Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtis asukoht merekaubateede ristumiskohas. Tema sõjakäik 304.a eKr oli aga edutu. Saart rünnanud sissetungijate üle saavutatud võidu auks otsustati püstitada päikesejumal Heliose hiigelkuju Rhodose peamisesse sadamalinna Lindosesse. See ülesanne tehti Kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilasele skulptor Charesele. Kuju pidi tulema pronksplaatidest. Rhodolased müüsid maha Demetriose poolt linnamüüri taha jäetud laevad, piiramismasinad ja muud relvad ning saadud vara kasutasid kolossi ehitamise eest tasumiseks. Koloss ehitati aastatel 292 eKr–280 eKr, mis tähendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi kõrgus oli 37 meetrit.
Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis “ise juba ületasid paljusid kujusid”, olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni.
.Õnnetuseks oli Heliose kuju kõigist maailmaimedest ilmselt kõige lühema elueaga. Umbes 66 aasta pärast, 225.aastal eKr toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes põlvist pooleks. Nii jäi ta lebama tuhandeks aastaks. Taastada seda enam ei suudetud, kuid ka siis käidi kuju imetlemas kaugelt ja lähedalt. Rhodose koloss hävitati lõplikult araablaste rünnakuga 653. aastal pKr. Lõpuks müüdi pronkskuju tükid ühele kaupmehele ja see viis 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda oma 980 kaameli turjal ära. 1330 .aastal Rhodost külastanud bütsantsi ajaloolane Nikephoros ei leidnud kolossist enam kildugi.
Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid – Vabadussammas New Yorgi sadamas. Just Heliose hiigelkuju inspireeris prantsuse skulptor Auguste Bartholdi valmistama oma kuulsaimat teost. Seda võivad nüüd imetleda kõik meritsi Ameerika Ühendriikidesse saabujad .
Pharose tuletorn
Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas.
Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kal­­jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähe­ne­­mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Pharose tuletorn oli ühtlasi ka vaatluspunkt ja kindlus .
Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite and­meil 100-120 meetri kõrgune. Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele toetuv kuppel . Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni pronkskuju.
Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Majaka valgus oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele. Suure tõenäosusega võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus tuletorn rohkem kui 180 meetrit üle merepinna . Võrdluseks võib öelda, et nüüdsed majakad on Pharose tuletornist tunduvalt madalamad. Euroopa kõrgeim Cordouani majakas on 59 meetrit kõrge.
796. aastal võis tuletorn kaotada ülakorruse, mida nähtavasti polnud sajandi vältel parandatud. Mõne teate kohaselt ehitas sultan Ahmad ibn Tulun (868-884) ülakorruse asemele kupliga mošee, kuid see ei sobi geograaf Muhammad al-Idrisi teatega, et tema külaskäigu ajal 1115. aastal toimis ehitis endiselt tuletornina. 956. aasta maavärinas sai hoone tugevalt kannatada, sama kordus 1303 ja 1323. Jäänused hävitati 1480 . aastal, kui Egiptuse sultan Qaitbay ehitas tuletorni platvormile viimastest kividest kindluse.
Eluea pikkuselt oli Aleksandria tuletorn antiiksete maailmaimede seas kolmas (1600 aastat) Halikarnassose mausoleumi ja tänaseni säilinud Giza püramiidide järel. 1480. aastal kasutati viimaseid tornist säilinud kive Qaitbay kindluse rajamisel samasse paika. 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas.
Kokkuvõte
Oma töös sain väga palju uusi teadmisi vanaaja maailma imede kohta, kuigi me neid kunagi ajaloo tunnis oleme läbi võtnud, ei olnud see tookord nii mahukas ja huvitav. Kindlasti avardas see referaat minus maailmapilti ja andis juurde teadmist ka ajaloo kohta. Aga tekitas ka kahtlusi ja küsimusi: kuidas ikka püramiidid nii suured on, kas neid on ikka inimesed ehitatud, kas rippaiad olid ikkagi päriselt olemas või on see müüt. Aga kui need olekski müüdid, siis need on päris toredad müüdid, mida põlvest põlve edasi kanda. Kahjuks oma viimasel käigul Egiptusesse, ei saanud me rahutuste tõttu käia püramiide vaatamas aga kindlasti oleks see üks „must see“ kohtatest peale seda referaati, kuna see on ainuke säilinud vanaaja ime. Kindlasti loodan näha oma elus ka kõiki 7 uut maailma imet ja äkki nendest väikese uurimuse teha.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Seitse_maailmaimet
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maailmaimed_kristiina.ht m
http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid
http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid
http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad
http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Semiramise_rippaiad
http://et.wikipedia.org/wiki/Artemise_tempel_Ephesoses
http://et.wikipedia.org/wiki/Zeusi_kuju_Ol%C3%BCmpias
http://et.wikipedia.org/wiki/Halikarnassose_mausoleu m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuues_maailmaime.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Rhodose_koloss
http://et.wikipedia.org/wiki/Pharose_tuletorn