Seitse maailmaimet (3)

SEITSE MAAILMAIMET.
Vana Maailm tundis seitset imet , näiteks Semiramise rippuvad aiad, Rhodose koloss , Aleksandria tuletorn , Artemise tempel, Zeusi kuju ja Halikarnassose mauseleum. Enamus neist on ammugi lagunenud, ainult Egiptuse püramiidid on säilinud. Iga uus sajand on lisanud uusi kultuuri-ja ehituskunsti pärle. Samuti on avastusretked toonud päevavalgele tõendeid muistsetest kultuuridest.
Seoses keskkonna hävimisega on paljud objektid ohus ja 1972. aastal võttis UNESCO vastu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi objektide nimekirja, mis koosneb umbes kuuesajast arhitektuuri meistriteosest, sinna kuuluvad ka looduspargid.
Seitse uut maailmaimet valiti 2007.a. Portugalis ülemaailmse hääletuse tulemusel. Kampaania algatajaks oli šveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber . Küsitluses osales telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma.
Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus , maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum , Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias.
MACHU PICCU
Vanad, maha jäetud varemeis linnad tekitavad imetlust ja küsimusi: kuidas suudeti nii täpselt püstitada massiivseid müüre, samuti see, mis otstarve iidsetel linnadel oli. Miks linn nii äkki maha jäeti?
Machu Picchu varemed asuvad umbes 450 meetri kõrgusel Amazonasesse suubuva Urubamba jõe kaldal Peruus. See asub kaljusel mäe-eendil, mille mõlemale poole jääb sügav kuristik . Selline asukoht pakub looduslikku kaitset ja on ka vaimustav vaate tõttu. Kõrgel Andides asuv ja mäe-eendile rajatud tsitadell jäi peidetuks naljaks sajandiks , kuni Hiram Bingham tõstis 1911.a. varemetelt rohelise džunglivaiba. Järsud trepid viivad graniidist pühamute juurde, kivist tahutud elamuid kaunistavad purskkaevud. Machu Picchut peetakse inkade viimaseks pelgupaigaks ja pigem oli see tseremooniate jaoks ehitatud. Seal kummardati jumalaid. Tsitadell ei ole „linn“ nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu.
Tsitadell on hämmastav nii linnaplaneeringult, arhitektuurilt kui ka kiviraiumise poolest. Vorm on iseloomulik inkade ehituskunstile.
Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, „Päikese kinnisidumispost“, kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist.
Kõige enam imetlust väärib inkadest müürseppade meisterlikkus . Inkadel ei olnud veoloomi, kuid sellegipoolest püstitasid nad tonne kaaluvaid kivimüüre, mis veel pregugi tihedalt koos, kusjuures sidumiseks ei kasutaud mörti. Kivid tahuti mitmenurkseks, et siis siksakiliselt laduda . Ka olid inkad väga osavad pehmete metallide sulatamisel ja kokkusulatamisel. On mõistatus, kuidas nad seda kõike oskasid. Oletusi on palju, kuni üleloomulike võimete omamise ja ufode sekkumiseni.
HIINA MÜÜR.
Hiina müür on üks väljapaistvamaid inimkätega rajatud ehitisi maailmas. See ehitati 220 e.m.a. ja aastatel 1368 – 1644 . Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongoli hordide eest ja hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla ka seotud Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks aeglasele edasisele arengule.
Hiina müür on 2450 km pikk, mis võrdub vahemaaga Londonist Moskvasse. Ta ulatub Kollasest merest sügavale Kesk-Aasiasse. Müüri ehitamiseks tuli kaevata ja käsitsi teisaldada enam kui 150 000 000 m3 pinnast ja laduda müüriks 50 000 000 m3 telliseid ja looduskive.
Iga 100…150 m järel on ehitatud müüri kaitsetorn, kus ohu korral süüdati häiretuli. Tornidest edastati signaale. Müüriharja ääristab mõlemalt poolt 1 m kõrgune hambuline rinnatis. Müüripealsele on rajatud sillutatud tee, millel said sõita viis ratsanikku kõrvuti. Kivimüüride paksus on all 1,5 m ja ülal 0,5 m ja kõrgus 6,6 m, kohati aga kuni 14 m.
Sellise suure tõkke ehitamine mägises piirkonnas oli ränkraske töö ja selleks kasutati hulgaliselt orje ja töö käigus suri neid tuhandeid.
JEESUSE KUJU RIO DE JANEROS
(Corcovado Kristus)
Brasiilias Rio de Janeros Corcovado graniidist mäe tipus 740 m kõrgusel seisab silmapaistvalt suur Kristuse kuju. Prantsuse skulptor Paul Landowski kavandatud 40 m kõrgust betoonkuju ehitati s viis aastat ja kuju sai püsti 1931 .a. Idee kerkis esile esmakordselt 1921.a., kui Brasiilias tähistati iseseisvuse sajandat aastapäeva. Insenerid , disainerid, skulptorid kohtusid alguses Pariisis, et arutada kuju püstitamisega seotud probleeme. Kogu ülesande raskus paistab välja ka kuju hiiglaslikes mõõtmetes: pea kaalub 35,6 tonni ja on 3,7 m kõrge, mõlemad käed kaaluvad üle 9 tonni ja vahemaa ühe käe juurest teiseni on 23 m.
Kuju toodi Pariisist kohale ja kaeti saponiidiga. Raadiotelegraafi leiutanud G. Marconi , kes oli kavandanud kuju valgustuse, õnnistas kuju sisse tuhandete kilomeetrite kauguselt Itaaliast Genova lahelt. Õnnistamist korrati 1965.a. paavst Paulus VI poolt, kui kujule paigaldati uus valgustus ja 1981. a. paavst Johannes Paulus II poolt, kui tähistati 50 aasta möödumist kuju paigaldamisest .
Mööda raudteed saab sõita Corcovado mäele, kus lõpp- peatus on 40 m enne mäetippu. Sealt viivad 220 trepiastet kujuni, kus asub vaateplatvorm.
PETRA – HAUDADE JA KALJUDE LINN
Petra – see nimi tähendab kreeka keeles kaljut . Asub see linn tänapäeva Jordaanias, ida pool suurest orust, mis ühendab Surnumerd Aqaba lahega.
Petra mäe punasesse liivakivisse raiutud ebatavaline templi- ja hauakambrikompleks on vapustav segu inimese ja looduse kätetööst. 1. Sajandil tekkis ja õitses siin nabatealaste, kunagise araabia päritolu nomaadide hõimu suur ja rikas linn. Kõrgajal võis linnas elada kuni 20 000 inimest. Nüüd asustavad Petrat vaid surnud ja jumalad. Varajasemad hauakambrid ja templid, mis pärinevad aastast 300 e. Kr., on ranges egiptuse ja assüüria stiilis. Hiljem arendasid nabatealased välja oma hilisgooti stiili.
Petra on raiutud välja kaljust keset Jordaania kõrbe peaaegu läbipääsmatut mäeahelikku ja isegi tänapäeval pääseb sinna vaid jalgsi või hobusega. Rada lookleb kitsalt Moosese orust ja on paiguti vaid meeter lai. Mäekülgedel on kaljusse nikerdatud kanalid, mida kasutati vee toomiseks. Raja lõppedes avaneb vapustav vaade Petrale : punaselt kumav Nabatea tempel.
Petra oli strateegiliselt iidsete kaubateede ristumiskohas kihades kaupmeestest, kes tõid kaupu Vahemeremaadest, Egiptusest, Damaskusest ja Araabiast. Nabatealased kontrollisid kaubandustegevust ja kogusid rikkusi
Petra jäi paljude sajandite vältel läänemaailma jaoks tundmatuks, seda külastasid ainult beduiinid . Kuid 1812 .a. jõudis linna noor inglise-šveitsi maadeuurija Ludwig Burckhardt maskeerudes beduiiniks. Hoolimata 100 aastat väldanud väljakaevamistest on arheoloogide hinnangul seni linnast ainult 1 % uuritud.
TADŽ MAHAL AGRAS INDIAS
Tadž Mahal asub Delhist 190 km kaugusel Agras Yamuna jõe kaldal. 16. sajandil, mil Põhja-India oli mogulite riigi koosseisus , laskis šahh Džahan püstitada oma lemmiknaise Mumtaz Mahali hauale mausoleumi. Naine suri 1631.a. oma neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Seda loetakse maailma kauneimaks mausoleumiks. Ehitis on oma põhiplaanilt ruudukujuline, 94,5 x 94,5 m suur ja 74 m kõrge valgest marmorist kuppelehitis, mille igas nurgas seisab minarett. Ehitis ise asub kauni pargi keskel.
Erinevatel kellaaegadel ja erinevas valguses paistab Tadž Mahal täiesti erinevalt, sest on kasutatud palju vääris- ja poolvääriskive, samuti on kasutatud musta marmorit kalligraafiliste kaunistuste loomisel.Vaatamata sellel, et see on ehitatud hauakambriks, ei ole tal külma monumentaalsust. Ta nagu hõljuks maa ja taeva vahel oma kaunite proportsioonidega ja sümmeetriaga ja peegeldus vees paneb imetlema .
Tadž Mahali ehitas umbes 20 000 töölist ja ehitus lõpetati 22 aastaga. Projekteerimisel olevat osalenud prantslane ja veneetslane, aga me ei tea arhitekti nime.
Aegade jooksul on röövlid püüdnud katte saada juveele ja rüüstanud hõbedast uksi ja kullast käsipuid. Sellele vaatamata on Tadž Mahal oma ilu ja ainukordsuse säilitanud. Igavese armastuse sümbolina on see India kuulsaim vaatamisväärsus.
COLOSSEUM ROOMAS
Rooma oli esimene tõeline metropol maailmas. Rooma satiiriku Decimus Junius Juvenalise kirjutatud satiiri juhtmõte oli – „leiba ja tsirkust“. See iseloomustab hästi Rooma valitsejate vahendeid, millega taheti suunata suurte rahvamasside käitumist. Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused aga peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal.
Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni.
Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat . Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje.
Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal.
80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs.
Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint.
Gladiaatorid olid kas sõjavangid, kurjategijad või orjad , kes olid surma mõistetud. Nad õppisid spetsiaalsetes koolides ja võitlused andsid neile võimaluse vabadus kätte võita. Selleks kasutati ka nn. rahvahääletust. Üks kõige vaatemängulisem võitus oli merelahingute matkimine. Areen ujutati üle ja gladiaatorid võitlesid üksteisega paatidest. Mõned gladiaatorid pidid võitlema metsloomadega, näiteks lõvide ja tiigritega. Võitluse lõppedes lohistati laibad areenilt ja verised kohad kaeti liivaga.
Colosseum on praegu varemetes ja üle poole on hävinud, aga ikkagi on ta Antiik-Rooma suurim mälestusmärk.
CHICHEN ITZA VAREMED
Yuacatani poolsaarel asuva maiade kultuspaiga Chichen Iza Tuhande saali kompleksi varemete juurde viib lai trepp ümbritsetuna kuuesaja samba jäänustega. Chichen Itza tähenab „püha kaevu ”. Selle kopleksi juurde kuulub observatoorium, kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm , Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi inimstusse, tolteegide valduses.
KASUTATUD MATERJAL
Marshalli reisiatlas. Saladuslikud paigad . - Tln.: Ersen , 1999.- 238 lk.
UNESCO maailmapärand: ajaloomälestised. - Tln.: Karrup, 2007.- 400 lk.
Maailma imed . – Tln.: Karrup, 1998.- 240 lk.
Maailmaimed . – Tln.: Varrak , 1996.- 64 lk.
Masso, Tiit. 100 ehitist. – Tln.: Valgus, 1983.- 228. Lk.
Internetimaterjalid