Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Püramiidid 3
1.1. Püramiidide ehitus 3
2. Semiramise rippaiad Babülonis 4
3. Artemise tempel Efesoses 5
3.1. Templi välimus 5
4. Zeusi kuju Olümpias 6
4.1 Templi ehitus 6
5. Halikarnassose mausoleum 7
6. Rhodose koloss 8
7. Pharose tuletorn Aleksandrias 9
7.1 Tuletorni ehitus ning välimus 9
8. Petra kaljulinn 10
9. Machu Picchu 11
10. Chichen Itza 11
11. Taj Mahal 12
11.1. Taj Mahali kompleks 12
12. Suur Hiina Müür 13
13. Colosseum 14
14. Jeesuse kuju 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17
Sissejuhatus
Oma töös kirjeldan ma seitset antiikaja maailmaimet ja seitset tänapäeva maailmaimet.
Seitsmeks antiikaja maailmaimeks peetakse muistseid ehitisi ja kunstiteoseid , mis hämmastasid inimesi juba sajandeid tagasi. Need maailmaimed peaksid olema kõigile inimestele teada. Nendeks on: Püramiidid, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempe, Zeusi kuju, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ning Pharose tuletorn. Kirjeldan oma töös nende asukohti, nende välimust, nende suurust ja kõike muud.
Tänapäeva maailmaimedeks on: Machu Picchu, Petra kaljulinn, Chichen Itza, Taj Mahal, Suur Hiina Müür, Colosseum ning Jeesuse kuju. Maailmaimedeks peetakse veel ka paljusid teisi ehitisi ning kunstiteoseid peale nende, kuid oma töös kirjeldan ma just neid seitset tänapäeva maailmaimesid. Loodan et minu referaadi lugejatel on sama huvitav , kui minul seda informatsiooni otsides . Kindlasti saate teada palju uut ja huvitavat, mida te varem veel ei teadnud .


1. Püramiidid
Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud . Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend. Algul oli neid veel rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata.
Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim- 27.sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu ( kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel . Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiidi