Antiik maailmaimed (5)

Antiik maailmaimed
7 maailmaimet
· 7 antiik maailmaimet olid:
­ Giza püramiidid
­ Babüloni rippaiad
­ Artemise Tempel
­ Zeusi kuju
­ Halikarnassose mausoleum
­ Rhodose koloss
­ Pharose tuletorn
Giza püramiidid
· Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza
püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide.
· Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode
mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja
rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks
hauakambriteks.
· Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid,
kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning
ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks.
· Sfinks on tegelikult inimese pea ja lõvi kehaga 20 meetri kõrgune ja
73 meetri pikkune suur skulptuur. Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis
oli jäänud poolele teele, kui kivimurrust püramiidi juurde kive veeti.
Arvatavasti oli sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks.
· Püramiidi ehitamine nõudis tohutu suurt tööliste armeed.
Herodotose andmetel 100 000 inimest. Seda peetakse
liialdatuks, kuid väljakaevamistel Gizas leiti tööliste
asulaid, kus oleks võinud elada 10 000 inimest.
Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu
püramiid
· 137m kõrge
· Ta koosneb enam kui 2 miljonist lubjakiviplokist. Iga kiviplokk kaalub
keskmiselt 2 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15 tonni ja
vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50
tonni.
· Püramiidi küljepikkus on ca. 230 meetrit ja kõrgus 137 meetrit,
esialgu oli see 146 meetrit. Nüüdseks on püramiidi tipp maha
varisenud ja selle asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune
vaateplats. Püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna.
· Püramiid on seatud vastavusse põhiilmakaartega nii, et üks külg
oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände.
· Üldlevinud teooria järgi väidetakse, et see oli vaarao hauakamber.
See võibki nii olla, kuid on tähelepanuväärne, et ei siit ega ka
teistest püramiididest pole kunagi ühtegi surnukeha leitud.
· Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolme
hauakambrit.
· Esimene hauakamber raiuti kaljusse ca. 30 meetrit allpool maapinda
ja mitte täiesti püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on
8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi,
mis asub umbes 30 meetrit allpool maapinda ja täpselt tipu all.
Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgemas
kohas 6,7 meetri.
· Kolmas hauakamber on lõpetatud. Hauakamber asub 42 meetri
kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunapool. Kamber on
vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud
graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need kõik on
ühendatud koridoride ja sahtidega.
· Püramiidis on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast
ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ja neid
ehitati osalt tehnilistel otstarvetel, osalt pääsuks hauakambrisse,
aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik
rüvetaja eksiks või hukkuks.
· Paljud koridorid lõpevad umbteedega, paljud ristuvad üksteisega.
Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi vaid roomates,
teised on küllaltki kõrged, neis on raske hingata, sest
aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle
sisetemperatuuri tõstnud üle 30 kraadi. On järsu kallakuga koridore,
mis lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga.
Babüloni rippaiad
· Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas
Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja
istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei
tunneks igatsust kodumaa looduse järele.
· Aedade üldpindala on ca. 1200 ruutmeetrit ja need asusid
kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial, neljaastmelisel
terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared,
mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele. Terrasside
platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja
asfaltiga. Nendel lasus kipsiga ühendatud tellistest vahekiht ja selle
peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumistele korrustele ei
valguks. Kõige peal oli nii paks mullakiht, et seal võisid kasvada ka
kõrged puud.
· Terrassse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende
kõrvale olid paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad
pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist
vett.
· Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust
ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Aiad olid
avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele.
Artemise tempel
· Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda
Dianaks ja tema kultuse keskuseks oli Efesos. Väike- aasias austati
artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui
viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda
kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema
kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja
meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja
paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud
artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult
Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna
auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise
linnaks.
· Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud
püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis
kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest
kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne
joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida.
Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid
sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele
pinnale, Kaystrose jõesuudmesse.
· Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone
püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose
surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi
ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi
lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios.
· 21.juulil 356. aastal e. Kr. tempel hävitati.
· Tempel ehitati uuesti üles.
· Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud
kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need
olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski
reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii
seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast:
­ 1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast
­ 2.suur peasaal 16 sambaga
­ 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast
· Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult
ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni
ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja
katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli
katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama
kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid.
· Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud
orjadele.
· Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu.
· Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid.
S
· eal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia.
· Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude
ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel
ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega rekonstrueerida vaid
templi põhiplaan.
Zeusi kuju
· Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud
kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime,
mille autoriks oli üks inimene.
· Olümpia maakohas iidses pühas paigas asus Zeusi tempel peajumala
enese hiigelkujuga.
· Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle
olevat esimest korda ohver toodud.
· Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need
põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel
kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 7 meetri kõrguseks.
· Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti
kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide,
meandrite ja taimelehtede kujutistega.
· Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi
kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja
Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi.
· Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud
troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg.
Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid
alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga
Nike kuju, vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind-kotkas.
Ka jumala sandaalid olid kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt
liiliatega inkrusteeritud oli.
· Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest.
· Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni.
· .Kallimachose ja Straboni andmetel oli kuju 12,5 meetrit kõrge.
· Zeusi keha ja pea olid vandlist, mille soe kollakasroosa värvitoon andis talle
hämmastava elutruuduse.
· Kullast ja elevandiluust olid valmistatud ka Zeusi troon, mille kõrget
leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja
jumalannade ja jumalate kullast kujutised.
· Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene
olümpiamängudelt.
· Zeusi templi kohta on kirjutatud järgmist:" Kui inimene, kes on elus
palju õnnetust ja häda tundnud, peatub murest tulvil südamega
Zeusi kuju ees, siis unustab ta kõik hirmud ja raskused, mida
inimese elu endaga kaasa toob."
· Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile
Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad
mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka
võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid
ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja
kodanikutundeist kantud.
Halikarnassose mausoleum
· Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim
hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus.
· Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle
pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas
mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige
võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus.
· Esimese korruse moodustas hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal.
Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja
Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud.
· Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel.
· Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis
skulpturaalne neljahobuserakend.
· Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis
piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate
ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja
võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud
mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna
marmorsarkofaagid.
· Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu
kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu,
elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust
ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist
korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad
kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid
raidkujud.
· Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni
katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga ­
nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast
seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada,
muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid.
· Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros.
· 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite
poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle
müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega
marmorplaate.
· 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog
Charles Thomas Newton.
· 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise
astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest:
kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt
teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14 kunagi mausoleumi
kaunistanud reljeefplaadi leidmine.
· Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid
selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi.
Rhodose koloss
· Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal.
· Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit
Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna
sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena
Rhodose kolossi nime all.
· Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle
elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama hiiglaslikke kujusid.
· Algul oli Chares valanud ja paika pannud kolossi jalad. Seejärel
valanud ülejäänud kehaosad ühendades need nendega, mis juba
seisis. Kuju kasvas ja ta kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja
pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks.
· Kolossi ehitati 12 aastat.
· Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. Aasta maavärisemise ajal
maha prantsatas.
· Praegu arvatakse, et koloss oli 50 meetri kõrgune.
· See oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale
Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise
võimsuse sümbol, tema vabaduse märk, mis püsis kahjuks vaid
kaks inimpõlve.
· Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni
kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus
poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud.
Kolossi pöiad, mis ise juba ületasid paljusid kujusid, olid stabiilsuse
mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati
ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni.
Pharose tuletorn
· Pharose saar asus Egiptuse linna Aleksandria ees.
· Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõttu, mis on arvatud
seitsme maailmaime hulka.
· Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud.
Arvukate madalike ja veealuste kal--jude tõttu nõudis sissesõit
Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähe-ne--
mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada
Suursadama ette tuletorn.
· Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr.
· Majakas oli kolmekorruseline ja antiikautorite andmeil 100-120
meetri kõrgune.
· Kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut.
Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise
küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega
nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine
korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni,
mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus,
kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele
toetuv kuppel. Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni
pronkskuju.
· Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite
abil.
· Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega.
· Majaka valgus oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele.
· Suure tõenäosusega võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus tuletorn
rohkem kui 180 meetrit üle merepinna.
· Võrdluseks võib öelda, et Euroopa kõrgeim Cordouani majakas on 59
meetrit kõrge.
· Pharose tuletorn oli ühtlasi ka vaatluspunkt ja kindlus.
· Majakast jutustati palju legende ja imelugusid.
· Tuletorni arhitektiks oli Sostratos Knidosest, Dexiphanese poeg.
· Tuletorn seisis 1600 aastat.
· Nüüdseks teame, et ta seisis samas paigas, kus praegune kindlus,
ja et kindluse ehitamiseks kasutati ka torni kive.