Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanaaja maailmaimed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Vanaaja maailmaimed #1 Vanaaja maailmaimed #2 Vanaaja maailmaimed #3 Vanaaja maailmaimed #4 Vanaaja maailmaimed #5 Vanaaja maailmaimed #6 Vanaaja maailmaimed #7
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor neiu17 Õppematerjali autor
7lk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
ppt

Antiik maailmaimed

Antiik maailmaimed 7 maailmaimet · 7 antiik maailmaimet olid: ­ Giza püramiidid ­ Babüloni rippaiad ­ Artemise Tempel ­ Zeusi kuju ­ Halikarnassose mausoleum ­ Rhodose koloss ­ Pharose tuletorn Giza püramiidid · Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. · Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. · Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks. · Sfinks on tegelikult inimese pea ja lõvi kehaga 20 meetri kõrgune ja 73 meetri pikkune suur skulptuur. Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis

Ajalugu
thumbnail
16
doc

7 maailmaimet

SISSEJUHATUS Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine. Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks.

Ajalugu
thumbnail
27
docx

Uued ja vanad maailmaimed

KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas,

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Mis on 7 maailmaimet

Mis on 7 maailmaimet? Tänapäeval ei imesta me kõrgete pilvelõhkujate ega hiigelpikkade sildade üle. Küll aga äratavad meis ikka veel imetlust ammustel aegadel püstitatud ehitised, mida isegi nende ehitamise ajajärgul peeti maailmaimedeks. Tuntuim seitsmest vanaaja maailmaimest on kindlasti Cheopsi Cheopsi püramiidi küljepikkus püramiid Egiptuses. on Parema ettekujutuse saamiseks võrdle umbes 230 meetrit ja kõrgus on Cheopsi püramiidi kolmekorruseliste 137,3 meetrit, esialgu oli see aga majadega, mille kõrgus on keskmiselt 15 146,6 meetrit. meetrit. 1. Mitu maja pead üksteise otsa laduma, et saaksid Cheopsi püramiidi kõrguse? Praegu peaks laduma 9,153333...,kui aga püramiid oleks

Geograafia
thumbnail
12
doc

7 maailmaimet

Parksepa Keskkool ANNI VÕRO- 6B 7 Maailmaimet Referaat Juhendaja : L .Luik Parksepa 2006 Püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia

Ajalugu
thumbnail
17
doc

7 maailmaimet

7 MAAILMAIMET Referaat Sisukord. SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 GIZA PÜRAMIID....................................................................................................................................4 EHITUS..........................

Ajalugu
thumbnail
17
docx

VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET

EESTI HOTELLI­ JA TURISMIKÕRGKOOL REISIKORRALDUS VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel...............................................................................

Turism
thumbnail
4
rtf

Seise maailmaimet

tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsiooni. Kuju seisis praeguse muuli lõpus.( Kinggi 1996:115-125) PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS Pharose saar asus Egiptuse linna Aleksandria ees. Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõt- tu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. Tema nimi elab praegugi mereäärsete rahvaste keeltes: prantslastel on majakas "phare", hispaanlastel ja itaallastel "faro", inglise poeedid ütlevad "pharos". Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kal- jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun