Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luude ühendused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM
LUUDE ÜHENDUSED

LIIDUSED (pidevühendused)

Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil

  • Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled

  • Õmblused- koljuluude vahel ( soomus -, saag-, lameõmblus)

  • Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel

Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil

  • Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend

  • Sümfüüs ( luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel


Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos - ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu


LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon .

Liigese osad:

  • Liigesepinnad ( facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta.

  • Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga.

  • Liigesekapsel e liigesekihn ( capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist


Liigese abiaparaadid - lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit.

  • Liigesemokad ( ains . labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra. Moka rebend võib põhjustada liigese ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk.

  • Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku- rangluu liiges , temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci) (nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad moodustised. .

  • Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades.

  • Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi.

  • Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi liigutavate lihaste ümber.

  • Seesamluud (ains. os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis)


Liigeste tüübid ja jaotus:

Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud)

Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg ( rotatsioon ), frontaaltelg ( fleksioon - ekstensioon ), sagitaaltelg ( abduktsioon - aduktsioon)


Üheteljelised liigesed:

Kaheteljelised liigesed:

  • Ellipsoid - e munaliges (art ellipsoidea)- fleksioon-ekstensioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine

  • Sadulliiges (art sellaris)- oponeerimine-reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine

Kolme- ja enamteljelised liigesed:

  • Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine

  • Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega

  • Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine teineteise suhtes, teljetud liigutused, lateraalne deviatsioon vasakule ja paremale

  • Amfiartroosid e pingulliigesed

Funktsionaalne liiges- nt skapulokostaalne e skapulorakaalne liiges


KERE LUUDE ÜHENDUSED
Lülidevahelised ühendused
  • Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste varal.
  • Lülidevahekettad (23) diski intervertebrales:
  • Paiknevad naaberlüli keha vahel
  • Koosnevad säsituumast, mis on ümbritsetud kiudkõhrelise fibroosvõruga.
  • Painutusel liigub säsituum tahapoole, sirutamisel ettepoole .
  • Tugeval kompressioonil või fibroosvõru defektide puhul võib säsituum kettast välja sopistuda ja seljaajule või närvijuurele survet avaldada.

  • Lülidevaheliigesed art intervertebrales
  • Moodustuvad kahe naaberlüli liigesjätkete liigestumisel (pr articularis inferiori ja pr. Articularis superiori liigestumisel)
  • Liigese tüüp: paarilised lameliigesed, funktsioneerivad üheaegselt (kombineeritult).

Kaela ja kere liigutused
  • Lameliigesed
  • Liigutused:
Fleksioon-ekstensioon
Lateraalfleksioon paremale-vasakuleRotatsioon paremale-vasakule
Kõige ulatuslikum :
  • Painutus - kaelaosas, ülemises rinnaosas.
  • Sirutus- kaela- ja nimmeosas .
  • Lateraalfleksioon- kaelaosas, väheneb kaudaalsuunas

  • Rotatsioon- kaelaosas, väheneb kaudaalsuunas
  • Sideliidused (sündesmoosid)

  • Eesmine ja tagumine pikiside (lülikehade vahel) – posterior ja anterior longitudinal ligament



  • Kollasidemed (lülikaarte vahel, piiravad tagantpoolt lülivahemulke)- ligamentum flavum


  • Ogajätketevahelised sidemed – interspinous ligament



  • Ogadeüline side (ogajätketel) – supraspinous ligament






  • Ristijätketevahelised sidemed – intertransverse ligament


  • Ristluu- õndraluu ühend
  • Mõlemate ühenduvate luude lülikehad seostuvad kõhre abil (sünkondroos või sümfüüs) ja mõlema luu sarved sideliiduste abil (sündesmoos).



  • LÜLISAMBA JA KOLJU VAHELISED ÜHENDUSED
  • Kuklaliiges
  • Ülemine kuklaliiges e. atlanto-oksipitaalne liiges
  • Kombineerub kahest iseseisvast liigesest - moodustub condylus occipitaliste ja atlase fovea articularis superior ide vahel.
  • Ellipsoidliiges
  • Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline)
    Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon
    Sagitaaltelg: lateraalfleksioon
    (vertikaaltelg: rotatsioon)


  • Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges)
  • Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr. articularis inferior ja axise pr. articularis superior (lameliiges)
  • Liikumised (kaheteljeline):
    Vertikaaltelg: rotatsioon
    Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon
    (sagitaaltelg: lateraalfleksioon)


  • Kuklaliigest tugevdavad peale lülisamba sidemete veel spetsiaalsed sidemed: lig. nuchae piirab kaela ja pea fleksiooni ning on kinnituskohaks mitmetele kaela lihastele . Kulgeb protuberantia occipitalis externalt 7nda kaelalüi pr spinosusele.

  • Lülisamba füsioloogilised kõverdused (sagitaalsuunalised)
  • On tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivatest sidemetest, lihaspinget seejuures ei vajata:
  • Lordoos e. kumerus ette - esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos)
  • Küfoos e. kumerus taha - esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos)
  • Vetrumine- lülisamba kõverduste suurenemine ja vähenemine
  • Lülisamba liikumist takistavad sidemed, lülide ehitus (nt. Rinnalülide ogajätked) ning rinnaosas ühendumine roietega.

  • Rindkere luude ühendused
  • Roidelüliliigesed:
  • Roidepealiiges art. capitis costae (keraliiges) - roidepea liigestub lülikeha vastava liigespinnaga (II-X roidepea liigestub kahe naaberlüli kehaga , I ja XI-XII roidepea ühe lüli kehaga).
  • Roide-ristijätke liiges art. costotransversaria (ratasliiges), moodustab I-X roide köbrukeste ja ristijätkete liigespindade vahel.

  • Liigesed funktsioneerivad kombineeritult
  • Liikumine toimub ratasliigese telje ümber !

  • Roide ühendused rinnakuga
  • Seitsme ülemise roide eesmised kõhrelised otsad ühinevad rinnakuga. I roie (vahel ka VI ja VII) ühendub rinnakuga sünkondrootiliselt. II-V roie moodustavad rinnakuroide liigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris (sünoviaalkile puudub)
  • Roiete omavahelised ühendused: VIII, IX, X roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva VII roidega sündesmootiliselt. V, VI, VII, VIII roidekõhre nurkade vahel esinevad kõhredevaheliigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris.
  • Rindkere liikumine toimub roidelüliliigeste, roide-rinnaku liigeste, rinnakupideme ja -keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise (venimise, keerdumine ja sirutumine) tagajärjel. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam.

  • TEMPOROMANDIBULAARNE LIIGES
  • Temporomandibulaarses liigeses liigestuvad caput mandibulae (condylus mandibulae) ja fossa mandibularis’e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga.

  • Ülemine TMJ teljetu ( libisemine )
  • Alumine TMJ üheteljeline
  • Liigutused:
  • Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind)
  • Mandibula protraktsioon ja retraktsioon (libisemine)
  • Mandibula lateraaldeviatsioon paremale ja vasakule (libisemine)

  • Liigesekapsel ja olulisemad sidemed:
  • Fibroosne liigesekapsel on paksem mediaalselt ja lateraalselt, kindlustades seal liigese stabiilsuse.
  • Liigesekapsel on anterioorselt ja posterioorselt üsna lõtv.
  • Lig. temporomandibulare paikneb lateraalselt (sarnaluumise jätke külge)

  • Liigutused: (teljetud libisemisliigutused)
  • Mandibula depressioon ja elevatsioon temporomandibulaarses liigeses
  • Sagitaaltasapinnas, ümber frontaaltelje
  • Mandibula protraktsioon ja retraktsioon
  • Teljetud libisemisliigutused
  • Mandibula lateraaldeviatsioon vasakule ja paremale
  • Artro- ja osteokinemaatika suu avamisel ja sulgemisel


  • ÜLAJÄSEME LUUDE ÜHENDUSED
  • Õlaliigese kompleks :
  • Õlaliiges
  • Sternoklavikulaarne liiges
  • Akromioklavikulaarne liiges
  • Skapulokostaalne liiges

  • Liikumine – flektsioon – ekstensioon; aduktsioon – abduktsioon; lateraalne- mediaalne rotatsioon
  • Art. Sternoclavicularis (rinnaku-rangluu liiges)
  • Moodustub extremitas sternalise ja manubrium sterni ühendumisel
  • Vahel on kõhrketas
  • Sadulliiges
  • Kaheteljeline
  • Liigutused: rangluu protraktsioon/retraktsioon (hor tasa, vert telg ); elevatsioon/ depression (fro tasa, sagi telg); ülespoole rotatsioon/allapoole rotatsioon (sag tasa, fron telg)

  • Liigeskapslit tugevdavad sidemed:
  • lig. Sternoclaviculare anterior/posterior; lig. Interclaviculare; lig. Costaclaviculare

  • Art. Acromioclavicularis (õlanuki-rangluu liiges)
  • Moodustub rangluu extremitas acromialise ja acromioni vahel.
  • Lameliiges
  • Teljetu
  • Liigutused: abaluu ülespoole rotatsioon/allapoole rotatsioon

  • Sidemed:
  • lig. Acromioclaviculare (nõrk side, pakub vähe stabiilsust)
  • lig. Coracoclaviculare (stabiilsuse kindlustaja)
  • lig. coracoacromiale (moodustab õlaliigese katuse)
  • Õlaliiges (art. Glenohumerale)
  • Moodustub abaluu cavitas glenoidalis ja caput humeri vahel
  • Abiaparaat – labrum glenoidale (liigesõõnsuse mokk)
  • Keraliiges
  • Kolmeteljeline
  • Liigutused: siserotatsioon/välisrotatsioon; fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon (horisontaalne abduktsioon/aduktsioon)

  • Sidemed: lig. coracohumerale; lig. glenohumerale superius, medius ja inferius (tugevdavad liigeskapslit; lig. transversum humeri

  • Art. Scapulothoracalis (skapulotorakaalne e skapulokostaalne liiges)
  • Moodustub abaluu anterioose pinna ja rinnakorvi posterolateraalse pinna vahel
  • Funktsionaalne liiges – ei ole anatoomiline liiges (ei esine ühendust sidekoe kaudu)
  • Liigutused: abaluu protraktsioon/retraktsioon (vertkaaltelg); elevatsioon/depressioon (teljetu, fron tasa); üles ja allapoole rotatsioon (põikitelg; abaluu tasapinnas)

  • Küünarliigese kompleks
  • Moodustuvad: art. Humeroulnaris; art. Humeroradialis; art. Radioulnaris proximalis
  • Need asuvad ühises liigesekapslis

  • Küünarliiges (art. Cubiti)
  • Art. Humeroulnaris
  • Moodustuvad õlavarreluu trochlea humeri ja küünarluu incisura trochlearis)
  • Plokkliiges
  • Üheteljeline
  • Liigutused: küünarvarre fleksioon/ekstensioon

  • Art. Humeroradialis
  • Moodustub õlavarreluu capitulum humeri ja kodarluu fovea capitis
  • Piiratud liikuvusega keraliiges
  • Kaheteljeline
  • Aitab kaasa: küünarvarre fleksioon/ekstensioon; pronatsioon / supinatsioon
  • Liigeskapslit tugevdavad sidemed: lig. collaterale ulnare; lig. collaterale radiale


  • Radioulnaarsed liigesed:
  • Proksimaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris proximalis)
  • Ratasliiges
  • Üheteljeline
  • Moodustuvad kodarluu circumferentia articularis ja küünarluu incisura radialise vahel

  • Distaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris distalis)
  • Ratasliiges
  • Üheteljeline
  • Moodustuvad caput ulnae ja discus articularise vahel

  • Liigutused: küünarvarre pronatsioon-supinatsioon (vertikaaltelg, horisontaaltasapind)
  • Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii)

  • Randmeliigese kompleks
  • Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea)
  • Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel
  • Ellipsoidliiges
  • Kaheteljeline

  • Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea)
  • Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
  • Moodustuvad funktsionaalselt ühtse terviku
  • Liigutused:
  • käe fleksioon (palmaarflesioon) / ekstensioon ( dorsaalfleksioon )
  • radiaaldeviatsioon (abduktsioon)/ulnaardeviatsioon (aduktsioon)


  • 2, 3 Karometakarpaalliiges (art. Carpometacarpea 2, 3)
  • Moodustuvad 2 ja 3 metakarpaalluu ja randme luude 9os trapezoideum ja os capitatum) distaalse rea vahel
  • Lameliigesed
  • teljetud

  • 1, 5 ja 4 karpometakarpaalliiges
  • Moodustuvad 1, 5, 4 metakarpaalluu ja randmeluude vahel (trapezoideum ja os hamatum)
  • Sadulliigesed
  • Kaheteljelised
  • Pöidla karpometakarpaalliiges
  • Liigutused: fleksioon/ekstensioon (fron tasa); sagitaaltasapinnaline e palmaarne abduktsioon/aduktsioon; frontaaltasapinnaline e radiaalne abduktsoon/aduktsioon.; oponeerimine –reponeerimine


  • oponeerimine ja reponeerimine fleksioon ja ekstensioon sgt abduktsioon ja aduktsioon
  • Metakarpofangaalliigesed (art. Metacarpophalangea)
  • Moodustuvad kämblaluude peade ja proksimaalsete sõrmelülide põhimike liigestumisel
  • Ellipsoidliigesed
  • Kaheteljelised
  • Liigutused:fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon

  • Interfalangaalliigesed (art. Interphalangea manus)
  • Moodustuvad sama sõrme luude vahel – peade ja põhimike vahel
  • Plokkliigesed
  • Üheteljelised
  • Liigutused fleksioon/ekstensioon (sama pilt mis eelmisel)

  • ALAJÄSEME LUUDEÜHENDUSED
  • Vaagnavõõtme luude ühendused
  • Art. Sacroiliaca (sakroiliakaalne liiges)
  • Moodustub ristluu ja niudeluu facies auricularise vahel
  • Lameliiges
  • Teljetu, libisemine


  • Sidemed:
  • Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca
  • Lig. sacrotuberale (sacrumi alumine ja os coccyxi ülemine osa-> tuber ischiadicum)
  • Lig. sacroiliacum anterius ja posterius
  • Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica)
  • Veel ühendusi:
  • Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga.
  • Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi.
  • Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus.

  • Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5 vahel)
  • Paariline lameliiges
  • Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes
  • Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia

  • Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag telg, fron tasa); ettekallutus (sagitaaltasapind; frontaaltelg); rotatsioon paremale ja vasakule (vert telg, hor tasa)
  • ALAJÄSEME VABAOSA LUUDE ÜHENDUSED
  • Puusaliiges (art. coxae )
  • Moodustuvad caput femoris ja acetabulum
  • Liigespindu täidab labium acetabulare
  • Keraliiges
  • Kolmeteljeline
  • Liigutused: reie fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon; siserotatsioon/välisrotatsioon ning vaagnaliikumisega seotud liikumised- vaagna ette kallutus/taha kallutus; vaagna elevatsioon (tõstmine)/depressioon (langetamine); vaagna rotatsioon vasakule/paremale
  • Sidemed:
  • Tähtsaim ja kõige tugevam side: spina iliaca anterior inferiorilt algav ja pöörlate vahel asuv lig. iliofemorale, mis piirab reie ekstensiooni. Lisaks tugevdavad liigesekapslit lig. pubofemorale ja lig. ischiofemorale ja kapsli süvakihis paiknev Zona orbicularis. Liigeseõõnes paikneb lig. capitis femoris.
  • Põlveliigese (art. Genus ) kompleks:
  • Art. Tibiofemoralis
  • Liigestuvad: reieluu ja sääreluu condylus medialis ja lateralis
  • Võrukettad – täiendavad liigespindu ja jagavad liigese kaheks osaks
  • Tüüp:
  • Modifitseeritud plokkliiges
  • Kaheteljeline
  • Kahekorruseline kompleksliiges
  • Nii plokk kui ka ratasliiges
    • „Ülakorrus“ (art. meniscofemoralis medialis et lateralis) (plokkliiges) liikumine (fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas.
    • „Alakorrus“ (art. meniscotibialis medialis et lateralis) (ratasliiges) liikumine vertikaaltelje ümber liigese alumises osas, võimaldab painutatud liigeses rotatsiooni. Väikene liikumisulatus.

    • Liigutused: sääre fleksioon/ekstensioon; sääre siserotatsioon/välisrotatsioon (ainult siis kui põlveliiges painutatud)

    • Sidemed:
    • lig. collaterale mediale e tibiale
    • lig. collaterale laterale e fibulare
    • lig. cruciatum anterius
    • lig. cruciatum posterius








    • Liigeskapslit tugevdavad sidemed:
    • Külgmiselt: (takistavad sirutatud põlve rotatsiooni)
    • Lig. collaterale mediale on lame side, mis sulandub liigesekapslisse ja on mediaalse meniskiga tihedas seoses (kulgeb reieluu epicondylus medialiselt sääreluu mediaalsele servale)
    • Lig. collaterale laterale on ümar, liigesekapslist ja lateraalsest meniskist eraldatud (kulgeb reieluu epicondylus lateraliselt caput fibulaele)
    • Tagumiselt: õndlasidemed (lig. popliteum arquatum üle tendo m. poplitei ja lig. popliteum obliquum tendo m. semimembranosi kiududest )
    • Eesmiselt: m. quadriceps femorise kõõluse jätkuks olevad lig. patellae (patella tipult-> tuberositas tibiaele) ja põlvekedra-hoidesidemed (retinaculum patellae mediale et laterale – patella külgedelt vertikaalsed kimbud sääreluu condylustele , horisontaalsed kimbud reieluu epicondylustele. Retinaculum laterale on m. vastus lateralise aponeuroosi laiend ).
    • Art. Patellofemoralis
    • Moodustavad facies articularis patellae ja reieluu facies patellaris
    • Liikumine: ülespoole ja allapoole libisemine (teljetu)

    • Sääre luude vahelised ühendused
    • Sääre luud omavad peamiselt toetusfunktsiooni ja on seetõttu teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud.
    • Lameliigesed- võimalik vähene fibula teljetu libisemine tibia suhtes üles ja alla.

    • Art. Tibiofibularis proximalis (proksimaalne sääre-pindluu liiges)
    • Moodustavad caput fibulae ja sääreluu condylus lateralis.
    • Art. Tibiofibularis distalis (distaalne sääre-pindluu liiges)
    • Moodustavad malleolus lateralis ja sääreluu incisura fibularis

    • Side - Membrana interossea cruris on sidekoeline moodustis (fibroosühendus), täidab luudevahelise ruumi. Selles on avaused veresoontele ja närvidele.
    • Sääre luude ühendused
    • Art. Talocruralis (ankle joint , hüppeliiges)
    • Moodustavad sääreluu facies articularis inferior, malleolus medialis (sääreluul) ja malleolus lateralis (pindluul) ning trochlea tali.
    • Plokkliiges
    • Üheteljeline
    • Liigutused:
      Jala dorsaalfleksioon/ plantaarfleksioon (frontaaltelg, sag tasa)

    • Sidemed:
    • Liigesekapsel – õhuke, pakub vähest stabiilsust, mistõttu on kollateraalsidemed olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel
    • Mediaalne kollateraalside e lig. deltoideum
    • Lateraalne kollateraalsidemete kompleks:
    • Lig. talofibulare anterius
    • Lig. talofibulare posterius
    • Lig. calcaneofibulare





    • Art. subtalaris

    • Moodustub taluse ja calcaneuse vastavate liigespindade vahel.
    • Ratasliiges
    • Üheteljeline (põikitelg)
    • Liigutused:
    • jala pronatsioon (koosneb: eversioon , dorsaalfleksioon, abduktsioon) (põikitasapind)
    • jala supinatsioon (koosneb: inversioon, plantaarfleksioon, aduktsioon)

    • Art. tarsometatarsales (kanna-pöia liigesed)

    • Tarsometatarsaalsed liigesed moodustuvad kanna distaalse rea luude (os cuneiforme mediale, intermedia ja laterale ning os cuboideumi) ja pöialuude basiste vahel.
    • Lameliigesed
    • Liigutused:
    • Võimalik on liigestuvate luude vähene libisemine üksteise suhtes.

    • Art. metatarsophalangeales (pöia-varbalüli liigesed)

    • Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide basiste vahel.
    • Ellipsoidliigesed
    • Kaheteljelised
    • Liigutused:
    • Varvaste fleksioon/ekstensioon (Sagitaaltasapind, frontaaltelg)
    • Varvaste abduktsioon/aduktsioon.
    • 2. varbal on 2 abduktsiooni (tibiaalne ja fibulaarne abduktsioon), pole aduktsiooni.


    • Art. interphalageales (pöia- varbalüli liigesed)



    • Liigestuvad proksimaalsema varbalüli caput ja distaalsema varbalüli basis
    • Suurel varbal on IP liiges, teistel 2 (proksimaalne ja distaalne)
    • Plokkliigesed
    • Üheteljelised
    • Liikumine:
    • Varvaste fleksioon/ekstensioon



    14
  • Vasakule Paremale
    Luude ühendused #1 Luude ühendused #2 Luude ühendused #3 Luude ühendused #4 Luude ühendused #5 Luude ühendused #6 Luude ühendused #7 Luude ühendused #8 Luude ühendused #9 Luude ühendused #10 Luude ühendused #11 Luude ühendused #12 Luude ühendused #13 Luude ühendused #14 Luude ühendused #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor andra1111 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Anatoomia eksam-I osa
    14
    pdf

    Anatoomia eksam. I osa

    coxae ! a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum acetabuli (os coxae) + caput femoris b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis femoris, lig. transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2. Lülisamba (columna vertebralis) ühendused ! a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg. interspinalia, ligg. intertransversaria, ligg. flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id

    Meditsiin
    Inimkeha lihased-Algus-ja kinnituskoht-funktsioonid-Мыщцы человека-Её нашало и конец и функция-
    48
    pdf

    Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

    INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõs

    Inimese anatoomia
    Anatoomia kontrolltöö
    8
    docx

    Anatoomia kontrolltöö

    Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula,

    Anatoomia
    Inimese lihased-arstidele
    17
    rtf

    Inimese lihased, arstidele

    lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele; - sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise ja seesmise kihi vahel on sünoviaalõõs (nagu liigesel), mis väldib kõõluse hõõrdumist ümbritsevate struktuuride vastu; - sünoviaalpaunad (bursad) - ehitus ja ülesanded sarnased kõõlustupega, kuid ei ümbritse kõõlust tervenisti; -seesamluud ja seesamkõhred - kõõluste sisse tekkinud luud ja kõhred, mis on kaetud liigespinnaga ja väldivad hõõrdumist lisaliigeste moodustamise teel; - rasvkehad - lihaste vahel olevad (sageli küllalt kõvad) rasvakogumikud, mis aitavad lihaseid oma kohal püsida, väldivad hõõrdumist ja mõnikord kannavad lihase toimet üle sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi; - plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!) Skeletilihased.

    Anatoomia ja füsioloogia
    Anatoomia
    6
    doc

    Anatoomia

    Vastus: Ette ­ lordoos, taha ­ küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad ­ niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg ­ sirutus ja painutus. Vertikaaltelg ­ sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim

    Anatoomia
    Anatoomia eksamiküsimused
    6
    doc

    Anatoomia eksamiküsimused

    Vastus: Ette ­ lordoos, taha ­ küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad ­ niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg ­ sirutus ja painutus. Vertikaaltelg ­ sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim

    Anatoomia
    Anatoomia loengukonspekt
    15
    docx

    Anatoomia loengukonspekt

    - Retikulaarne sidekude - Kohev sidekude - Rasvkude b) Tugifunktsioonidega koed: - Tihe sidekude - Kõhrkude - Luukude 3) Lihas- e. kontaktiilsed koed: a) Silelihaskude b) Vöötlihaskude c) Südamelihaskude 4) Närvikoed: a) Närvikude kitsamas mõttes – närvirakud b) Neurogliia Elundsüsteemid 1) Skeletisüsteem a) Kolju b) Kere ja jäsemete luud c) Luude ühendused 2) Lihastesüsteem 3) Seedeelundite süsteem 4) Hingamiselundite süsteem 5) Kuse e. erituselundite süsteem 6) Suguelundite süsteem 7) Südame- ja veresoonte süsteem a) Lümfisüsteem 8) Närvisüsteem 9) Sisesekretsiooninäärmete süsteem 10) Meeleelundite süsteem - Siin tavaliselt ka nahk Tasapinnad  Mediaantasapind – jagab inimese täpselt pooleks (ülevalt-alla keskelt). Mitte ajada segi mediaalsega

    Kategoriseerimata
    Anatoomia 1-KT
    11
    docx

    Anatoomia 1. KT

    1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) ­ trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) ­ toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5)

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun