collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + circumductio c) mis luud moodustavad: radius, os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum ! 5. Nimeta liigese tüüp ! a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges b) art. humeri – keraliiges c) art. sacroiliaca – amfiartroos d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art. talocruralis – plokkliiges ! 6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) ! 7. Liigesed !
aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et
pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter
Art. Tibiofibularis proximalis (proksimaalne sääre-pindluu liiges) Moodustavad caput fibulae ja sääreluu condylus lateralis. Art. Tibiofibularis distalis (distaalne sääre-pindluu liiges) Moodustavad malleolus lateralis ja sääreluu incisura fibularis Side - Membrana interossea cruris on sidekoeline moodustis (fibroosühendus), täidab luudevahelise ruumi. Selles on avaused veresoontele ja närvidele. Sääre luude ühendused Art. Talocruralis (ankle joint, hüppeliiges) - Moodustavad sääreluu facies articularis inferior, malleolus medialis (sääreluul) ja malleolus lateralis (pindluul) ning trochlea tali. - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: Jala dorsaalfleksioon/ plantaarfleksioon (frontaaltelg, sag tasa) Sidemed: - Liigesekapsel õhuke, pakub vähest stabiilsust, mistõttu on kollateraalsidemed olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel
1) Kodarluu - RADIUS 2) Randmeluud Võimalikud liigutused liigeses: 1) Eemaldamine - lähendamine 2) Painutus - sirutus 3) ringliigutus Puusaliigese (ARTICULATIO COXAE) moodustavad luud: 1) Puusaluunapp (puusaluud) 2) Reieluupea (reieluu) Võimalikud liigutused liigeses: 1) Paiutus - sirutus 2) Eemaldamine - lähendamine 3) Sisse- ja väljapoole pööramine 4) Ringliigutused Kontsluu-sääreliigese ehk ülemine hüppeliigese (ARTICULATIO TALOCRURALIS) moodustavad luud: 1) Sääreluu 2) Kontsluu Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus 2) Vähesel määral külgliigutused - eemaldamine - lähendamine jala painutamisel (langetamisel) Alalõualiiges (ARTICULATIO TEMPOROMANDIBULARIS) moodustavad luud: 1) Alalõualuu 2) Oimuluu Selle funktsioon seisneb alla, küljele ja ette liikumises Kaks kõige liikuvamat liigest on: 1) Õlaliiges - ART. HUMERI 2) Puusaliiges - ART. COXAE Keraliigesed: õlaliiges
annaabi.ee 
