Anatoomia loengukonspekt (0)

pi2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on 
lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus:  Ette   –   lordoos,  taha   –  küfoos   ja  küljele   skolioos.   Rinnaosas   on
küfoos, nimmeosas lordoos. 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) 2 rangluud ja 2 abaluud Anatoomia Kirjandus: lähim, mis sobib on Meeli Roosalu. „Inimese anatoomia“ I LOENG   Täpsusta, kas pead panema end KK või Füsio rühma.  Kontrolltöö: 9. või 10. nädalal; füsio peab teadma kõiki suuremaid asju ladina k.  Õppida tuleb ÕISis olevate loengute järgi.  Sissejuhatus inimese anatoomiasse  Organismi organisatsioonitasandid   Biomolekuid – Biokeemia   Rakk e cytos (kreeka k), cellula (ladina k) – Tsütoloogia  Kude e histos, textus – Histoloogia   Elund e organum – Anatoomia   Elundsüsteem k.a aparaat e systema, apparatus – Anatoomia   Organism – Anatoomia Kudede põhitüübid  1) Epiteel- e. piirikoed:  a) Katteepiteel (naha- ja soole tüüpi) 
b) Näärmeepiteel
c) Neuroepiteel (meeleelundites)  2) Sidekoed e. siseskeskkonna koed:  a) Troofilise ja kaitsefunktsiooniga:  - Veri ja lümf  - Retikulaarne sidekude - Kohev sidekude 


- Rasvkude  b) Tugifunktsioonidega koed:  - Tihe sidekude - Kõhrkude - Luukude 3) Lihas- e. kontaktiilsed koed:  a) Silelihaskude
b) Vöötlihaskude
c) Südamelihaskude 4) Närvikoed: 
a) Närvikude kitsamas mõttes – närvirakud 
b) Neurogliia Elundsüsteemid  1) Skeletisüsteem a) Kolju
b) Kere ja jäsemete luud 
c) Luude ühendused  2) Lihastesüsteem 
3) Seedeelundite süsteem 
4) Hingamiselundite süsteem 
5) Kuse e. erituselundite süsteem 
6) Suguelundite süsteem 
7) Südame- ja veresoonte süsteem  a) Lümfisüsteem 8) Närvisüsteem 
9) Sisesekretsiooninäärmete süsteem 
10) Meeleelundite süsteem - Siin tavaliselt ka nahk Tasapinnad   Mediaantasapind – jagab inimese täpselt pooleks (ülevalt-alla keskelt). Mitte ajada
segi   mediaalsega!   Ülajäse   on   lateraalne   (ehk   külgmine)   ja   mediaalne   on   rindkere
(keskjoone poolne).  Jäsemetest rääkides: 
A) Proksimaalne e kehale lähemal asuv osa 
B) Distaalne e kehast kaugemal asuv osa  Pea või saba poolne: 
a) Kraniaalne – pea poolne
b) Kaudaalne – saba poolne 


 Seljast ja kõhust lähtudes: 
a) Ventraalne – kõhu poolne 
b) Dorsaalne – selja poolne   Transversaaltasapind – läbi inimese vasakult paremale minev tasapind   Frontaaltelg e inimkeha x telg (front on otsaesist lõikav joon)   Vertikaaltelg on inimkeha y telg (võib olla ka keskelt ülalt alla aga võib öelda ka õlast
alla)   Sagitaaltelg on inimkeha z telg ehk eest taha (nt. kõhust-seljani)  12.09.2018  Skeletisüsteem  Inimese anatoomia õpik ja alates lk 41 hakata sirvima.  Jaguneb kaheks ja selle järgi saab luid õppida.  1) Aksiaalne – telje lähemal olevad luud 
 80 luud, mis on lülisambale võimalikult lähedal: kolju lülisammas, rinnakorv  2) Apendikulaarne – kõik see, mis on rippuv 
 Appendix e pimesool e ussripik   126 luud   Ülajäse  Alajäse   Vaagnavöötme luud  Luustiku arengust lootel (lugeda raamatust alates lk 46)   Algul tekivad tulevaste luude kohale tihedast sidekoest luumudelikesed  Hiljem asendub sidekude kõhrkoega   Edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumas, mis hakkavad järjest laienema  Lapseeas:   kõhrkude  kasvab  pikkuses  edasi,   samal  ajal   luustumistuumad  laienevad   üle
terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis kasv lõpeb  Täiskasvanul:   luud   pikussesse   enam   ei   kasva,   jätkub   luude   paksuse   lisandumine   ja
ümberehitus  Verevarustus ja innervatsioon pikal luul (närvivarustus e innervatsioon)   Periost  e luuümbris väga tundlik kude 


 Luu ise suhteliselt hõredalt närvilõpmetega varustatud  Koljust   räägime   mingi   teine   loeng,   kuid   lk   87   lugeda.   Ja   tuleb   teada,   et   kolju   ladina   k
cranium, koosneb peakoljuluudest ja näokoljuluudest. (Õ lk 88 on eksamilehekülg)  Lülisammas  Lk 48, kindlasti lugeda läbi esimese ja teise kaelalüli info e. columna vertebralis  Lülisamba osad:  7 kaelalüli e. vertebra cervicalis C1-C7 (väike indeks all)  12 rinnalüli e. vertebra thoracica Th1-Th12 5 nimmelüli e. vertebra lumbalis L1-L5 1 ristluu e. os sacrum (5 lüli) S1-S5 (tuleb teada ristluuharja, neeme..)  1 sabaluu e. os coccygis (2-4 lüli, nn õndralülid)  Kaela-, rinna- ja nimmelülid üksteisest lahus. Ristluulülid ja õndralülid liitunud.  Uurida: diskiprolaps. Õppima peab 1. ja 2. kaelalüli nimetused oC1-4 või CC1-4  Kaelaosas peab olema alati lordoos, peab olema nõgusus  Lordoos läheb üle küfoosiks ehk rinnaosa kumeruseks   Rinnaosa küfoos läheb üle nimmeosa lordoosiks ehk hakkab uuesti nõgusus  Kui inimesed ei kanna neid nõgususi, siis võib tekkida külgmine vedrustus (skolioos,
C- ja S-kujuline, võib olla ka rotatsiooniga)  Tuleb teada, mis on lülivaheketas/intervertebraaldisk e. intervertebral disk. Koosneb:  1) Anulus fibrosus
2) Nucleus pulposus  Rindkere 
Lk 57 roided, kaela ja rinnalülid lk 50-51  e. thorax


12 rinnalüli lülisambast  1 rinnak e. sternum  12 paar roideid e. Costa: (pea, kael, keha ja KÖBRUKE)  7 paari pärisroideid (true ribs)  3 paari kaareroideid (false ribs)  2 paari vallasroided  Vaagen 
e. pelvis  Koosneb:  2 puusaluust e. os coxae  Niudeluust e. oss ilii  Häbemeluust e. os pubis  Istmikuluust e. os ischii 13.09.2018  Musculus iliopsasis  Cox – puusaga seotud  Con – põlvega seotud  Dexter – parem pool; sinister – vasak pool  Apentikulaarsed luud:  Ülajäse e. membrum superius  Õlavööde e. cingulum membri: 


a) 1 abaluu e. scapula (tähtis on abaluuhari, lihaseaugud 
b) 1 rangluu e. clavicula  Õlavars e. brachium:  1 õlavarreluu e. humerus - Anatoomiline kael e . collum anatomicum  - Kirurgiline kael e. collum chirurgicum  - Köbrukesed!  - Pöndapealised!  Küünarvars e. antebrachium:  a) 1 küünarvarreluu e. ulna 
b) 1 kodarluu e. radius  Käsi e. manus (käelaba)  Ranne e. carpus: 8 randmeluud e. os carpi  Kämmal e. metacarpus: 5 kämblaluud e. os metacarpi  Sõrmed e. digiti manus: 14 sõrmelüli e. phalanx  Alajäse e. membrum inferius  Puusavööde (vaagnavööde, vaagen) e. cingulum membri inferioris  Reis e. femor:  1 reieluu e. femur (oss femoris)  1 põlvekeder e. patella  Säär e. crus:  1 sääreluu e. tibia – suur jäme paks luu, kogu keharaskus kanda  - Mediaalne põnt e. condylus ..  - Lateraalne põnt e. condylus .. - Keskvasarik (ka: keskmine peks) e. malleolus medialis  1 pindluu e. fibula – õrn õhuline luukene, mis ei oma kandefunktsiooni, kui just alajäse ei ole
niivõrd vales asendis, et sääreluult on koormus maas  Jalg e. pes (jalalaba)  Kand e. tarsus:  7 kannaluud e. os tarsi


Pöid e. metatarsus:  5 pöialuud e. os metatarsi  Varbad e. digiti pedis  14 varbaluud e. phalanx  Kolju 
19.09.2018  e Cranium  1) Koljulagi – calvaria  Kolju põhimik – basis cranii  2) Ajukolju – neurocranium  Näokolju – viscerocranium Kokku keskmiselt 29 luud.  Ajukolju luud:  Kuklaluu – os occipitale (1); suurem osa on kuklaluu soomus; alumise osa keskel suur
kuklamulk – siin läheb peaaju üle seljaajuks; kuklamulgu külgedel kuklaluu põndad –
liigestuvad 1. kaelalüliga (kandelüliga)  Kiiruluu – os parietale (2); üleni lameluu, kumer plaat  Otsmikuluu  – os frontale  (2);  2 silmaosa  (silmakoopa  ülasein),  väike  ninaosa ja  suur
otsmikuluu soomus Oimuluu – os temporale (2); 4 osa, neist tähtsaim oimuluu kaljuosa ehk püramiid – selle
sees asuvad trummiõõs (keskkõrv) ja sisekõrv (tigu, poolringkanalid  ja esik); lisaks –
omuluu soomus (selle alapinnaga liigestub alalõualuu); trummiosa (kõver luuplaat ümber
välimise kuulmekäigu) ja nibujätke 


Kiilluu – os sphenoidale (1); koljupõhimiku keskel, väga keerulise kujuga, enamuses väga
õhuke (just selle luu alal on kõige sagedamini koljupõhimiku murrud!); osad: keha, suured
tiivad, väikesed tiivad ja tiibjätked,  võtab osa koljupõhimiku, silmakoopa ja ninaõõne
tagaosa moodustamisest Sõelluu – os ethmoidale (1); koljupõhimiku eesoas, ninaõõne laes – vaid ülemine pind on
kokkupuutes ajuga; väga keerulise kujuga -enamuses moodustab ninaõõne sees käike ja
vaheseina; läbi selle luu tulevad haistenärvid ajju  Näokolju luud:  Ninaluu – os näsale (2)  Ülalõualuu – maxilla (2)  Alalõualuu – mandibula (1)  Sarnaluu – os zygomaticum (2)  Pisaraluu – os lacrimale (2)  Suulaeluu – os plaatinum (2)  Alumine ninakarbik – concha nasalsi inferior (2)  Sahkluu – vomer (1)  Keeleluu – os hyoideum (1)  Kuulmeluukesed – ossicula auditus (2 x 3): vasar, alasi, jalus e malleus, incus, stapes  Nina   kõrvalurked   e.   siinused   –   sinus   paranasales     -   „nina   kõrvalkoopad“;   esmakirjledaja
Highmore’i koopad – põletiku nimetus haimoriit)  Ülalõuaurge – sinus maxillaris  Otsmikuurge – sinus frontalis  Luude ühendused 
20.09.2018 


Juncturae osseum  Luude ühendused jagatakse kahte rühma: pidevühendid ja liigesed  I Pidevühendid e liidused:  1) Sidekoelised ühendid  a) Sündesmoosid ehk fibroosühendid: sidemed + kiled 
b) Õmblused: nt saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus
c) Tappühendid   –   hambajuurte-   ja   alveoolide   vahel;   hambajuur   on   nagu   tapitud hambasompu 2) Kõhrühendid  a) Kõhrliidus
b) Sümfüüs  3) Luuliidus e. sünostoos II Liigesed (articulationes)  Ka sünoviaalühendused, ingl. K synovial joints A) Liigese põhiosad (põhitunnused) 
1. Liigesepinnad – facies articularis – vähemalt 2, kaetud liigesekõhrega 
2. Liigesepilu (ka: -õõs) – pilujas ruum pindade vahel kogu ulatuses 
3. Liigesekapsel (ka: -kihn) – hermeetiline „kott“ liigese ümber; -kapslil on 2 kihti: a) fibrooskiht   –   välimine,   sidekoest   ja   b)   sünoviaalkiht   –   sisemine   kile,   toodab
liigesevedelikku e. sünooviat  Liigesevedelik e sünoovia (synovia):   On kollakas läbipaistev vedelik, seda toodavad sünoviaalrakud vereplasmast  Sünoovia ülesanded:  1) Vähendab hõõrdumist („määrdeõli“ liigesepindade vahel!) 
2) Kannab toitained kõhre rakkudele 
3) Kannab ära kõhrerakkude jääkained 
4) Suurtes liigestes aitab rõhku ühtlaselt jaotada  B) Liigeste abiaparaadid
1. Sidemed – sidekoe kimbud, tugevdavad ühendust ja piiravad liikumist 
2. Liigesemokad   –   kõhr-   ja   sidekoest   laiendused   liigespinna   servadel,   stabiliseerivad liigest 


3. Liigesekettad   –   menisci-sidekoest,   ketta   või   poolkaare   kujulised,   sobitavad liigespindu, suurendavad liikumist  4. Seesamluud – lisaluud kõõlustes, vähendavad hõõrdumist 
5. Sünoviaalpaunad   ja   sünoviaaltuped   –   sünooviaga   täidetud   kotikesed   ja   silindrid; vähendavad hõõrdumist liigese ümber  Liigeste jaotusi  1) Lihtliiges – vaid 2 teineteisega sobivat pinda; liitliiges – mitu pinda 
2) Kongruentne liides – pinnad sobivad täpselt Inkongruentne liiges – pinnad ei sobi (vajalik dik, menisk või liigesemokk)  3) Kompleksliiges
4) Kombineeriutd liiges  Liigeseteljed (= liikumisteljed) ja liikumised  Frontaaltelg:  (paremalt vasakule; nimet. ka: risti- e transversaaltelg)  1) Liikumised:  -painutus; -flexio (fleksioon) 
-sirutus; -extensio (ekstensioon)  2) Liikumiste erijuhud:  -ettepainutus e antefleksioon ka anteversioon
-tahapainutus e retrofleksioon ka retroversioon
-selja (ka käeselja!) poole painutus
- pihu poole painutus 
- talla poole painutus Vertikaaltelg:  (ülalt alla; nimet. ka: piki -e longitudinaalteld)  …….. (vaata slaidilt)  Sagitaaltelg:  … (vaata slaidilt) 


Vaata, mis on rotaator cuff Jäsemete suured liigesed 
26.09.2018 Lordoos  Küfoos   Tegemist on normaalsete füsioloogiliste kõverustega.  Skolioos   Kalle küljele  Lülisamba ühendused   Sündesmoosid – pikad ja lühikesed sidemed; jooksevad piki kogu lülisammast  Sünkondroosidega – lülide vahel on lülidevahekettad   Liigestega – lülide liigesjätkete vahel on lülidevaheliigesed   a) Lülisamba sidemed  Pikad sidemed - Eesmine pikiside – kogu lülisamba ulatuses lülikehade eespinnal - Tagumine pikiside – kogu lülisamba ulatuses lülikehade tagapinnal - Ogadeüline side – ristluu-,nimme- ja rinnaosas ogajätkete tippudel - Kuklaside – eelmise lai kaelaosa


Lühikesed sidemed  - Ogajätketevahelised sidemed - Ristijätketevahelised sidemed - Kollasidemed -lülikaarte vahel närvide väljumiskohtade ümber b) Lülidevahekettad  Lülivaheketas (discus intervertebralis) koosneb kahest osast:  - Fibroosvõru – välimine ring, tugevast kiudkõhrest, tihedalt luuga liitunud  - Säsituum – kummipallitaoliine keskosa, kiududeta elastsest kõhrkoest Ülesanded:  - Lülide ühendamine  - Liikuvuse võimaldamine  - Lülikehade kasvu võimaldamine  - Põrutuste amortiseerimine  c) Lülidevaheliigesed Liigestuvad pinnad: ülemise lüli alumised liigepinnag + alumise lüli ülemised liigespinnad  Tüüp: lameliigesed (kombineeritud – vasak + parem)  Teljed ja liikumised:   Kaelaosa – kõige vabam, piiratud liikumine kõigi telgede ümber  Rinnaosa – liikumine väga piiratud, takistavad ka roided   Nimmeosa   (+11.   ja   12.   rinnalüli!)   suhteliselt   vaba   painutus   ette-taha   ja   küljele
(+koonusliikumine!), rotatsioon minimaalne  Kaelalordoos – kumerus ette Rinnaküfoos – kumerus taha Nimmelordoos Ristluuküfoos  Skolioos – kumerus külje poole   Ristluu ühendus õndraluuga – sünkondroos 


Pealiiges („art capitis“)  a) Kandelüli-kuklaluu liiges – „ülemine kuklaliiges“ :  Pinnad: kandelüli ülemised liigeselohud + kuklaluu põndad  Tüüp: ellipsoid  Teljed ja liikumised: frontaaltelje ümber painutus ette-taha, sagitaaltelje ümber painutused
küljele + koonusliikumine  b) Kandelüli-telglüli   liiges   –   „alumine   kuklaliiges“   (koosneb   kolmest   kombineeritud liigesest 1. Keskpidine kandelüli-telglüli liiges  1.a eesmine osa – kandelüli eesmise kaare ja telglüli hamba vahel  1.b tagumine osa – telglüli halmba ja kandelüli ristisideme vahel  Tüüp: ratasliiges  Telg: vertikaaltelg  2. Ja 3. külgmised kandelüli-telglüli liigesed – külgmiste liigespindade vahel Tüüp: lameliigesed  Tähtsamad sidemed:  NB! Kandelüli ristiside – ei lase telglüli hambal tahapoole liikuga ja aju vigastada  NB! Kogu „pealiiges“ on keraliiges (ellipsoid + ratas)  Kolju luude vahelised ühendid  1. Õmblused e süüturid
 Õmblused   on   enamiku   koljuluude   vahel   (koljulael   saag-,   näokoljus   lame-,   kolju
külgedel soomusõmblused)  … oli veel asju slaidil mida peab teadma!  2. Alalõualiiges Pinnad: alalõualuu pea + oimuluu alapinna liigeseauk (taga) ja liigeseköbruke (eespool)


 Luuliste   pindade   vahel   on   liigeseketas,   mis   jagab   liigese   kaheks   eraldi   liikuvaks
korruseks  Parem ja vasak liiges on omavahel kombineeritud  Teljed ja liikumised:  - Ülemises korruses – libisemine ette ja taha - Alumises korruses   Vertikaaltelje ümber – alalõua liikumine paremale ja vasakule, frontaaltelje ümber –
alalõua tõstmine ja langetamine   NB! Liigesekapsel on avar ja lõtv ning liigesesidemed on pikad (kergesti venitatavad!)
– see liiges on kergesti lukseeruv!  Lihasrühmad: pea ja kehatüvi
17.10.2018 Mälumislihased:  1. Mälur (m. masseter) – o. Sarnakaar, i. Alalõualuu nurga välispind
2. Oimulihas (m. temporalis) – o. Kolju külgpind, i. Alalõualuud haru ülaosa
3. Keskmine tiiblihas (m. pterygoideus medialis) – o. Oimuluu ja kiilluu alumine pind; i. Alalõualuu nurga sisepind  4. Külgmine   tiiblihas   (m.   pterygoideus   lateraalis)   –   o.   Kiilluu   ja   oimuluu,   i. Alalõualiigese kapsel ja alalõualuu haru ülemine osa  Miimilised lihased:  A. Ahendajad e. sfinkterid 
 Silma sõõrlihas – ringi ümber silmaava  
B. Laiendajad e. dilataatorid  Suupõhjalihased:   Kõik   kinnituvad   keeleluule,   seda   ette   üles   tõmmates   sulgub   kõri   –   väga   olulised
neelamisel!  1) Lõuatsi-keeleluu lihas 
2) Lõua-keeleluu lihas 
3) Kakskõhtlihas 


Üks olulisimaid prevertebraalseid lihaseid on longus colli. Kaelalihased:  *Rinnaku kilpkõhre lihas ja kilpkõhre-keeleluu lihas  *Rinnaku-keeleluu lihas *Õla-keeleluulihas * Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas (sternocleidomastoideus)  *Kaelanahalihas KÜLGMINE RÜHM  Eesmine, keskmine ja tagumine astriklihas (scalenus anterior, medius, posterior)   Algavad kaelalülidelt ja kinnituvad 1. ja 2. roidele   Funktsioon: i. Olulised hingamislihased (tõstavad roideid) ii. Aitavad kaela painutada
(lateroflexio)  Kere-lihased ja seljalihased  Seljalihased   Mediaalne trakt   Lateraalne trakt – NB! Erector spinae – seljasirutaja   Spino-transveraalne trakt  NB! Vahelihas 

Document Outline

• Vastus: Ette – lordoos, taha – küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos.
• Anatoomia
  • Skeletisüsteem
  • Lülisammas
  • Rindkere
  • Vaagen
• 13.09.2018
  • Apentikulaarsed luud:
• Kolju
  • Ajukolju luud:
  • Näokolju luud:
• Luude ühendused
• Jäsemete suured liigesed
• Lihasrühmad: pea ja kehatüvi
  • Kere-lihased ja seljalihased