· keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja
-alahuule surumine+ eversioon M. orbicularis limaskesta ja naha vahel -sulgeb suud oris -huulte protraktsioon M. buccinator maxilla ja suunurgast veidi -surub põski vastu hambaid mandibula lateraalsemale Mälumislihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles toimuvad Pilt nimetus koht koht liigutused M. masseter os zygomaticum, mandibula -mandibula elevatsioon TMJ os temporale -mandibula retraktsioon -mandibula protraktsioon M. temporalis os temporale mandibula -mandibula elevatsioon TMJ
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7
lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele; - sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise ja seesmise kihi vahel on sünoviaalõõs (nagu liigesel), mis väldib kõõluse hõõrdumist ümbritsevate struktuuride vastu; - sünoviaalpaunad (bursad) - ehitus ja ülesanded sarnased kõõlustupega, kuid ei ümbritse kõõlust tervenisti; -seesamluud ja seesamkõhred - kõõluste sisse tekkinud luud ja kõhred, mis on kaetud liigespinnaga ja väldivad hõõrdumist lisaliigeste moodustamise teel; - rasvkehad - lihaste vahel olevad (sageli küllalt kõvad) rasvakogumikud, mis aitavad lihaseid oma kohal püsida, väldivad hõõrdumist ja mõnikord kannavad lihase toimet üle sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi; - plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!) Skeletilihased.
Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim
Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5)
c) Vertikaaltelg - ülalt alla. d) Sagitaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. e) Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See jagab keha kaheks: eesmiseks ehk kõhtmiseks ja tagumiseks ehk selgmiseks. f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine. b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes. Luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet
veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv: motoorne + sensoorne. 1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud 2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN) 3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud (oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult,
õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlavarre välisrotatsioon, retrofleksioon, aduktsioon + stabiliseerimine Musculus deltoideus o: eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik + keskmine osa – acromion + tagumine osa – spina scapulae i: tuberositas deltoidea humeri f: kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon + eesmine osa üksi – õlavarre anterversioon ja siserotatsioon + tagumine osa üksi – õlavarre retroversioon ja välisrotatsioon + eesmine ja tagumine kahekesi – aduktsioon Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris
närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude(kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7
5. Teljed: Sagitaal õlgadega rist Frontaal õlgadega paralleelselt Vertikaal ülevalt alla 6. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaal Eemaldamine (abduktsiion) Lähendamine (aduktsioon) Frontaal Sirutamine (ekstensioon) Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e
Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid. Ülemine kuklaliiges –Kujult ellipsoidsed. Liigutused toimuvad ümber frontaal- (pea painutus ette ja taha, jaatamisliigutus) ja sagitaaltelje (pea kallutamine paremale ja vasakule).
Lihaskoe liigid: Silelihaskude Nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Vöötlihaskude Moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Südamelihaskude Ainult südames Närvikude Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. Närvikoes. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Nt: Süda, maks, lihased, luud jt. Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond. Tugi- ja liikumiselundkond 1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine)
Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel).
Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: · Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. (N:luud, lihased, süda, maks jt.) · Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud skelett, südame veresoonkond) 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: 1. Frontaaltelg-vasakult paremale 2. Sagitaaltelg-eest taha 3. Vertikaaltelg-ülevalt alla 1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks 2
4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. (info õpikust) Vertikaaltelg - ülalt alla frontaaltelg vasakult paremale sagitaaltelg eest taha Teises konspektis oli nii:
kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu. Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline. Mehaaniline toestada, kaitsta, liikuda. Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid. Bioloogiline osaleda mineraalainete(Ca2+, F) ainevahetuses ja vereloomes. Luu on keeruka ehitusega iseseisev elund. Luu koostisosad: plinkaine ja käsnaine.Luu väliskate: luuümbris.(liigesepindadel puudub). Liigesepinnad on kaetud kõhrega.
Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad. Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad
koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges (rangluu ja abaluuliiges). 101
Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel).
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5
mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 10.Luude liigid: a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu). b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused:
seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Mis katab sääreluu substantia spongiosat seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Missuguses liigeses asub malleolus medialis (keskmine peks) Ülemine hüppeliiges ehk kontsluu- sääre liiges Kas ta on peand või õõnsus? Peand Nimeta lihas, mis liigeses teostab plantaarfleksiooni? ?? Nimeta piirkond ja lihased, mis seda ümbritsevad ja nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk. Tagumine põlvepiirkond:Põlveõnnal ül
Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus?
sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus?
sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus?
4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud, süda, maks) ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 2 6) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel)
luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
