Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laod, hoiukoht, hoiukohtade, laotöö, ladude, toimingud, konteiner, töötaja, planeerimine, kaubaalus, infosüsteem, klienditeenindus, konveier, komplekteerimine, pakendid, paigutamine, logistika, pakendit, logistilise, tõstuki, loovutamine, pakendite, konteinerid, konsolideerimine, kasutatava, vastuvõtu, hoiukohad, operatsioonid, tarne, tehnoloogia materjalivoog tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid kasutusaeg jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades PERSONAAL Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika. Personalitöö all mõeldakse eelkõige tegemist kaadrivalikuga ja tööliste väljaõpetamist. Probleemiks peaaegu kõikjal maailmas on suur kaadrivoolavus laonduses. Tuleb rakendada kõiki meetodeid, et vähendada töötajate liikumist. Täiendava kasu koolitustest saadakse tootlikuse suurendamisest ja kaupade vigastuste arvu vähendamisest
Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega. Ajaloost on teada, et vanad Rooma, Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste
LEPINGULISES LAOS 7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ?
........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8 6.INVENTEERIMINE................................................................................................................9 7.HOIUSTAMINE, HOIUSTAMISSÜSTEEMID JA HOIUKOHTADE HOOLDAMINE ...10 8.LAOTÖÖ KORRALDUS......................................................................................................12 9.LAO PLANEERIMINE, LAOTEHNIKA JA -TEHNOLOOGIAD..................................... 14 10.PUHASTUSTÖÖD LAOS.................................................................................................. 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Iseseisev töö laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti.
Iseseisev töö Lao tehnoloogiad 1. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel ,,goods to man ,,. Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skänneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 2
Ladude planeerimine Kaubandus ja tootmisettevõtete laod • Ladude vajadus tööstuses on kitsalt orienteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. ladude planeerimine 2 • Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. • Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratletud, kuna laod teenivad kaubanduses protsessi ost- ladustamine- müük. ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine
liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi [1]. Tüüpilised probleemid, mille lahendamisega logistika tegeleb, on (Van Rensberg 2004): · varud, varude hinnad ja mahakandmine; · klientide poolt tellitud kauba olemasolu laos ja tellimuste täitmise kiirus; · õigeaegne kohaletoimetamine; · varade kasutamise efektiivsus varude ringlemissagedus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta; · klienditeenindus; · suhted tarnijatega [1]. 2. PAKKIMINE LOGISTIKAS Pakkimise all mõeldakse kauba seadmist niisugusse seisukorda, et selle edasisel transportimisel oleks viidud minimaalseks kauba vigastamise võimalus. Pakkimise peamine eesmärk on kaitsta kaupa, et kliendile üle andes oleks see terve ja kasutamiseks valmis ning midagi ei oleks pakist kaduma läinud. Pakkimise kavandamisel tuleks arvestada, kuhu loovutatud kaubad saabuvad, kuidas ja kus
organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste
· Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid o siirderiiulid · Laosüsteemid o vertikaalkarussell o horisontaalkarussell o tower laod o riiuliliftid o mini-ja unit load · Automatiseeritud laondus Traditsiooniline tehnoloogia. Madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega. Riiulite kõrgus on enamasti 5,0-8,0 m. Standardkõrguste vahemik on tavaliselt 1,5-6,5m. Riiulitalad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 850-1200 kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on vahemikus 2,0-3,5 m. Riiuliõrre pikkused:
1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid:
Miniload süsteem ehk AS/RS (automated storage & retrieval system) kraanasüsteem on kallis, kuid efektiivne, suures osas automaatselt töötav nüüdisaegne laosüsteem peenkaupade ja väiksegabariidiliste tükikaupade käitlemiseks. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf Mini-load süsteemi puhul võetakse hoiuühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus. http://www.estonian-warehouse.com/?m=17 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul?
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne
veoühikuid ja -tehnoloogiaid. Kaheksandas peatükis keskendutakse veoprotsessi korraldus- likule küljele – kaubavedudele. Analoogiliselt eelnevaga käsitletakse kahes järgmises peatükis laotehnoloogiaid ja tõstukeid ning üheteistkümnendas peatükis laotöö toiminguid ja töökorraldust laos. Pakenditele, pakkimisele ja pakendamise tehnoloogiatele ning automaatsele tuvastamisele on pühendatud järgmised kaks peatükki. Edasi leiavad käsitlemist valdkonnad, millest algab logistika ja tarneahela juhtimine. Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus
................................................................................... 5 Ladude liigid............................................................................................................................ 6 Laonduse komponendid.......................................................................................................... 7 Ladude tüübid......................................................................................................................... 8 Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi................................................... 8 Läbivooluterminalid.............................................................................................................. 9 Transiitlaod ......................................................................................................................... 9 Avalikud laod ehk nn.laohotellid ..................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. 2. Rühmapak
kliendid tajuma teenindustaseme jälgimist P Partii - kaubasaadetis Pooltoodang on selline toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires Puhverladu - tooraine varujate ja tehaste vaheline tooraine/ materjali vaheladu, mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured Pöördkahvliga tõstuk - tõstuk, mida kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7m) R Raadiosüstik - seade, mis suudab ise liikuda iseseisvalt riiulikorrustel, transportides kaubaaluseid toimiva elektroonilise andmevahetuse abil Raamatupidamine on kõike hõlmav katkematu tegevus, kus kõik on rangelt dokumenteeritud Renoveerima - uuendama, korda seadma Rentaablus - kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/ varasid Reorganiseerima - ümber korraldama
Puhkeaeg ööpäevas peab olema vähemalt 11 h ja nädalavahetusel vähemalt 24h Automaatne ladustamis- ja otsingusüsteem (Automated storage and retrieval system (AS/RS) ) Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes, kus kauba käsitsemine on automatiseeritud Automatiseeritud ladu (Automated warehouse/order picking) Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao operaator ei oma ladustatud kaupa ja laoettevõte on üldjuhul sõltumatu firmadest, kelle kaupu ta ladustab. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne)
· kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele; · kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust; · kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta; · kaup ei ole purunenud või muutunud müügikõlbmatuks; · kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et ei toimuks külmaahela rikkumist Hoiustamise nõuded: · kaupade hoiustamise laod oleksid kuivad, kondenseeruva niiskuseta, hooldatud, puhtad ja vastaksid konkreetsete kaupade hoiustamise nõuetele · kaupu ei hoita põrandal, vaid tuleb paigutada sobivatele alustele või riiulitele; · peetakse kinni virnastamise nõuetest. Liiga suured ja kõrged kaubavirnad ei pruugi olla ohutud ja takistavad õhu liikumist ruumis, see omakorda võib põhjustada temperatuuri tõusu ning toidukaupade puhul tingida nende riknemise;
muudatus tarne ahelais avaldub organisatsiooni sooritusnäitudes. Enamik ettevõtte kuludest on seotud tema tarne ahelatega . Tugeva konkurentsi tõttu maailmaturul püüavad tootjad uurida ja välja arendada üha efektiivsemaid strateegiaid. Need, kes teevad seda esimestena ja kõige kiiremini, on ka turu liidrid. Selles kontekstis pakub tarne ahela juhtimine (SCM Supply Chain Management) edukaid lahendusi. SCM peamisteks valdkondadeks on tootmis-, jaotus- ja muude üksuste planeerimine, varude haldamine, transport ja infotehnoloogia. SCM on kõigi nende nelja valdkonna ühendamine. Olenevalt konkreetsest olukorrast võib mõnel juhul üks nimetatud valdkondadest olla eelistatum.. Logistikas kasutatakse olemasolevat informatsiooni, materiaalseid, inim- ja finantsressursse. Ressursid tagavad logistilise keti funktsioneerimise. Efektiivne funktsioneerimine nõuab arvukate logistiliste tegevuste edukat planeerimist, teostamist ja kontrolli. Logistilise tegevuse tulemused on:
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Mariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID........................................................5 PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID............................................................................6 KAITSEPAKEND...................................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 KA
paindlikkuse ja tõhususe vahel. Suboptimeerimine maksimaalsete tulemuste saavutamine eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise kogutõhususe, mitte aga maksimaalse tõhususe madalamal tasemel. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad tellimuste kohaletoimetamise kulud. Ülejäänud kulud seevastu kasvavad seega erinevad logistilised kulud satuvad omavahel konflikti. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? Holistiline lähenemine ehk süsteemne lähenemine (,,kõik on omavahel seotud").
seega kasutatakse kiiremaid (kallimaid) transpordivahendeid ja võimalikult vähe keskladusid. 4. Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erilogistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurendamise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. Põhilised kulurühmad on põhiveo, laialiveo, ladustamise, varude ja IT süsteemiga seotud kulud. Nt kui ladude arv suureneb, siis vähenevad kohaletoimetamiskulud, ülejäänud kulud kasvavad. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Jaotussüsteemi funtsioneerimiseks minimaalselt vaja olevate varude suuruse sõltuvust ladude arvust kirjeldab valem: SS(ohutusvaru üh)nDC(ladude/jaotuskeskmiste arv regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et
pakkematerjalide utiliseerimisel. 3) Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis ja transporditehnoloogiaga. Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus, konteiner, haagis, vagun jne. Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest
keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel. 5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
Müügipakendi kaupu loetakse tüki kaupa. Rühmapakend on pakend, mis sisaldab teatud arvu tooteid (nt kastid või karbid). 23. Mis on moodulpakkimine (modulaarne pakkimine)? Moodulpakendi põhimõtte järgi kaupu veetakse, ladustatakse ja käideldakse standardsetes pakendimoodulites. Pakendimoodulite mõõtmed on sellised, mis võimaldavad koondada väiksemaid mooduleid ruumikaota suuremateks. Kuna peamine tükikauba laadimisühik laonduses ja transpordis on kaubaalus, peavad müügi-ja rühmapakendid olema kavandatud selliste mõõtmetega, et mahuksid täpselt kaubaalustele, raiskamata ruumi ja ulatumata üle aluse servade. Standardsed moodulpakendid tõhustavad kaubakäitlemist, laoruumi ja veovahendite mahutavuse ning kandevõime kasutamist. 24. Nimeta pakkematerjale koos kasutusala iseloomustamisega (vähemalt 5) 25. Mis on lainepapp (gofreeritud papp)?
huvirühmadele. Tarneahela juhtimise printsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nimetatakse tarneahela juhtimiseks. 13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast? · Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena, mitte fragmenteeritud elementide jadana. Nii tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi piire, püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust. · Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatiivjuhtimise asemel. · Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel. See on viinud suurte ja kulukate
· Vajatakse mänguruumi hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks · Hooajanõudlus · Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg) · Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed, ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja ,,heal ettevõtjal peab alati kaup laos olema" hoiakuga 32. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal5)? Üldotstarbeline kaubandusladu Külmladu Tolliladu Omandiladu Erikaupade ladu Puistekaupade ladu 33. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine
Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks Hooajanõudlus Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg) Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu – ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed, ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja „heal ettevõtjal peab alati kaup laos olema“ hoiakuga 32.Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal5)? Üldotstarbeline kaubandusladu Külmladu Tolliladu Omandiladu Erikaupade ladu Puistekaupade ladu 33.Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine
annaabi.ee 
