· Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese Kirjastus, 2002 (Tallinn : Ühiselu) 3 Võõrkeelne kirjandus · Introduction to cost accounting · Don R. Hansen, Maryanne M. Mowen United States : South-Western, Division of Thomson Learning, 2010 · Cost Accouting Principles · Cecily A
Juss läks kooli. Kaubamaja juures oli ta kell 7.30 ja selleks ajaks oli ta läbinud veerand kooliteest. Kiriku juurde jõudis ta kell 7.32 ja läbinud oli ta kolmandiku kogu kooliteest. Mis kell jõudis Juss kooli? (Juss liikus kogu aeg sama kiirusega.) Ülesanne 2. Parkimismajas on autode jaoks 240 kohta. Praegu on 20% kohtadest tühjad. Veerand kõikidest pargitud autodest on punased ning ülejäänutest veerand on sinised. Mitu sinist autot on parkimajas? Ülesanne 3. Mari märkas, et tema koer Muki ei haukunud kahele esimesele mööduvale autole, küll aga kõigile järgmistele ning et haugatuste arv sõltus mööduva auto järjekorranumbrist. (vt. tabel) Kui Muki oleks haukumist jätkanud sam...
Avarama ülevaate saamiseks tuleb uurida brutopalga muutust ja hõivatuse taset tegevusalade jargi. See naitab, kui palju maksukiilu vahenemine erinevate ettevõtlussektoritele mõju avaldab, sest tööjõukulud erinevates sektorites on erinevad. (Tuum, 2016) Sotsiaalmaksu alandamise oodatav mõju peab tooma kasu töövõtjatele, aga seda labi mõju tööandjatele, kelle tööjõukulud moodustavad 33,8%. Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Statistikaameti andmetel Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt taiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad. (Madiste, 2015) 6
Tartu Kutsehariduskeskus Korteri plaan Hannes Haav Ev- 105 Tartu 2006 Väike sissejuhatus: Tegemist on korterelamu korteriga. Mille pindala on 64 m2. Töödeldavad põrandad, seinad ja laed on kõik raudbetoonist. Lae kõrgus põrandast on 2,5 m. Ruumid ja nende mõõtmed: Elutuba: Põranda pindala: 22,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 50,62 m2 Esik: Põranda pindala: 2,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 12.64 m2 Köök: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Magamistuba: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Vannituba: Põranda pindala: 9 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 27,03 m2 Ruumid, viimistlemine, materjalid(materjali kulu). Elutuba: Põrand: Põrandale läheb 1 cm paksune Uninaks fiiberbetoon ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Gerili Narusing TURUNDUSTEGEVUSTE LÄBIVIIMINE Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2015 1 KAS TURUNDUS ON INVESTEERING VÕI KULU? Turundus ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Seejuures on eesmärgiks tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine ja konkurentsivõime säilitamine. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid üks väike osa
Autorid arvavad, et ebaefektiivset olukorda järgneva kümnendiku jooksul ei juhtu, sest Peetri on kiiresti arenev alevik, kus elanikkond iga aastaga kasvab. 4 Stiglitz, J. E., „Välismõjud“, Ühiskondliku sektori ökomoomika (Kirjastus Külim, 1995), lk 213-236, lk 214. 7 Piirkasu Hind (milj) 8 7 6 5 Projekti kulu 4 3 2 1 0 250 500 750 1000 1250 Kogus (q) qEbaefektiivne qEfektiivne Kohti Joonis 2. Positiivsed välismõjud projekti kulu ja lasteaia-/koolikohtade kohta. Ehitustööde teostamine kooli ja lasteaia laienduseks maksab ligi 5,1 miljonit eurot, mis rahastatakse täies ulatuses valla eelarvest5. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2011. aasta Rae valla eelarve kulud 53% haridusse6. Autorid eeldavad, et 2013
Kas turundus on investeering või kulu? Turundus ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. See on suunatud klientide vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Turunduse alla kuuluvad erinevad turu-uuringud, toote kujundamised, hinnapoliitika, müügi teostamine ja müük ise. Turundustegevus ise algab aga juba ammu enne müügi toimumist ning jätkub ka pärast selle toimumist. Igal aastal tehakse erinevaid turundus-uuringuid
Majandus. Palga aste Astme TM% Astme TM Tulumaks Tegelik Palk kätte (eur) kokku tulumaksu % (eur) 0,001-250 0 0 0 0 250 250,01-500 10,00% 25 25 5 475 500,01-1000 20,00% 100 125 12,5 875 1000,01-00 30,00% 2700 2825 28,2 7175 (10 000) Ma valisin need arvud ning määrad,kuna olemas olevad palga astmed ning astme tulumaksu protsendid vastavad ligikaudu hetkel ühiskonnas tegutsevale suhteliselt madalale majandusseisule. Esimese palga astme arvude vahemik on piisavalt madal,mis jääb tulumaksu nõudvast piirkonnast välja ning ühtlasi ligineb see summa Eesti miinimumpalgale,milleks on...
1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on üleeutektoidterasega, kasutatakse tööriistaterasena. Antud terase tüüpilisteks termotöötlemise meetoditeks on poolkarastamine ja madalnoolutus. 2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist (jahtumiskiirus kogu ristlõikes >vkr)? Optimaalne karastustemperatuur on 757-777 ºC.Struktuuriosad peale karastust on tsementiit, martensiit ja jääkausteniit. 3. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Optimaalne noolutustemperatuur oleks 200 ºC hoides detaili ahjus tund aega e. madalnoolutus.Noolutatud terase struktuuriosad oleks : martensiit ja t...
Minu ühe kuu tulud ja kulud Pereliikmete arv 1 Sissetulek kuus 3980 Eluasemekulu 900 Trantsport 750 Meelelahutus 200 Rõivad 300 Tervishoid 100 Side 250 Alkohol, tubakas 500 Toit 780 Söömine väljaspool kodu 200 Kokku: 3980 Järeldus Minu kuu sissetulek (3980 kr) on sama mis väljaminek (3980 kr). Kui väga suur soov on kokkuhoida, siis ei saaks ma seda ikka teha. Vahest tuleb kuus isegi miinus aga üle ei jää midagi! Kui tahaksin suuremat sissetulekut, peaksin ma tööle minema! Kuna on majanduskriis, siis siin Võrus kahjuk...
Ülesanne 1 Hüpoteek summas 1 000 000 / 1,3=769 000 (max laenu summa) Notaritasu 2/3 ehk 1 000 000 / 3 *2= 666 666(tabelist 1160*2+km)=2800 Riigilõiv 2/3 1 000 000st = 666 666 (tabelist 740) Kulu seoses hüpoteegi seadmisega 2800+740=3540.- Ülesanne 2 Laenu summa 5 000 000 -> * 1,3= 6 500 000(hüpoteegi saame nii palju) Nt 2/3 ehk 6 500 000 / 3 * 2=4 300 000 (tabelist 6710 *2 +km)=16 104 Rl 4 300 000->5080 Kulud: 5080+16 104=21 184 Ülesanne 3 Laenu on vaja juurde võtta 4 800 000 I hüpoteek (kohustused 100 000 ) HS 600 000 KN 50 000 % 20% Tühiruum =600 000- 100 000 =500 000 (võib juurde võtta ilma lisakuludeta) II hüpoteek(kohustused 1 400 000 ) HS 5 000 000 KN 1 000 000 % 20% Tühiruum=5 000 000 1 400 000=3 600 000 500 000 + 3 600 000=4 100 000(saab kohe kätte) Nii palju lenu on vaja: 4 800 000 4 100 000 =700 000 Kui suure hüpoteegi sean? 700 000 * 1,3=910 000 Nt 2/3 ehk 910 000 / 3 * 2=606 666 (tabelist 1085* 2 +km)=2604 Rl 606 6...
eralduste köetava pinna kohta elamutes võtta kokku 50 kWh/m2⋅a. Antud peatüki järgi on päikesest tulenev vabasoojuseraldus toodud arvutusmudelisse sisse. Päikesekiirguse mõju erinevatele hoone fassaadidele on toodud raamatus "Hoonete küte", mille kohane arvutusjuhis on peatükis toodud exceli tabelarvutustena ka ette antud. Kui ülaltoodus selgub, et hoone erisoojuskadu on oluline tasakaalutemperatuuri leidmisel, siis erisoojuskaost sõltub tervikuna hoone kütteenergia kulu (valem 4). Q k = H⋅S⋅24⋅10-3 (4) Qk – kütteenergiakulu, kWh/a H – Hoone erisoojuskadu, W/K S – aasta kraadpäevade arv sõltuvalt tasakaalutemperatuurist, °C⋅ d 24 – tundi ööpäevas teisendamaks kraadpäevad kraadtundideks, h Kraadpäevad - Üks kraadpäev väljendab 1 °C erinevust arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva (24 tunnise perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel
kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise side- mega. Sele 1.43. Plastide makromolekulaarstruktuur Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: - madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse kulu, termoplastid ja termoreaktiivid: - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polümeermaterjalide kasuks), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt.
7 7 5 8 6.9 9 52 7.4 10 74 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000
P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: -0,5q2+50q-800 b) Optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum: q(opt) = = = 50 2 P(50) = -0,5(50) + 50x50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: Optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 . Ülesanne 2 C(400) = CF + Cvq = 3500x12+5x400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 400x1,25 = 500 C(500)= 3500x12+5x500 = 44500 44500/500 = 89 110-89 = 21 Vastus: Keskmine kulu tooteühiku kohta väheneb järgmine aasta 21 võrra.
Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, ...
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 Tallinn 2020 1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% kütusest. a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja täitke Tabel 3. b) Arvutage aktsiisimaks kokku (Tabel 3) kasutades kütuste aktsiisimäära, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Emissioonitegur
alandamiseks vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 5,47/3 = 1,82 m/s w = 1,82 m/s Edaspidistes arvutustes kasutan tegelikku voolukiirust (w) ning arvestan et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. 5. Aparaadi soojuskoormus Leian veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 9500 · 1,004 · (87-20) = 639046 kcal/h Q = 639046 kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul leian drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta 87 + 105 tk ; °C. tk = 96 tk = 96 °C 2 2 i = 641,3 kcal/kg Boileri soojuslikuks kasuteguriks võtan = 0,90
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4
Andmed Teenuste hinnakiri: • Seinte / lae tasandamine maksab 12 eurot / m2 koos materjalidega • Seinte / lae värvimine maksab 8 eurot / m2 + materjalid • Tapeedi paigaldamine maksab 6 eurot / m2 + materjalid • Põranda aluse tasandamine maksab 3 eurot / m2 koos materjalidega • Laminaatparketi paigaldamine maksab 10 eurot / m2 + materjalid Materjalide hinnakiri: • Laevärv: 2 liitrise pakendi hind on 12 eurot, värvi kulu on 3 m2 liitri kohta • Seinavärv: 3 liitrise pakendi hind on 14 eurot, värvi kulu on 4 m2 liitri kohta • Tapeet: ühe rulli hind on 10 eurot, iga rull on 0,5 m lai ja 10 m pikk • Laminaatparkett: ühe m2 hind on 9 eurot, ühe lehe mõõtmed on 130 x 20 cm Arvutused Pindade tasandamine 1. Kui palju maksab lae tasandamine? Lae pindala on 50 ruutmeetrit, ruutmeetri hind 12 eurot. 50*12=600 eurot maskab lae tasandamine 2
Ülesanne Nr.3 Ülesandes (2) prognoosisite ettevõtluse kulu üldiselt. Nüüd tuleb kuludest eraldada töötasu osa ning arvutada järgmist: 1. Kuu brutotöötasu ja lisanduv tööjõumakse summa. 2. Kuu netotöötasu. Kes alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtnaja, arvutab: 1. Esimese aasta kasumist tuleneva maksukohustuse. 2. Summa, mis peale maksukohustuse täitmist alles jääb. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR.
ARVUDE NIMED LIITMISEL: ARVUDE NIMED LIITMISEL: 7 + 6 = 13 7 + 6 = 13 LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. SUMMA on liitmise tulemus. SUMMA on liitmise tulemus. ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: 14 - 6 = 8 14 - 6 = 8 VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VAHE on lahutamise tulemus. ...
Sündimustrendid Euroopas Artikli autor: Mare Ainsaar 2011/number 12 Demograafia sünd 1662.aastal avaldas John Graunt uurimuse Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud..., kus väideti, et sündide ja surmade arv on ennustatav. 17.sajandil otsustas üldlevinud arusaama järgi sünni ja surma üle jumal. Teooriad sündimuskäitumise kohta Warren Thompsoni teooria Ühiskonna üldise arengu teooria Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu Lapse maksumuse tõttu peaksid väiksemate majanduslike võimalustega inimesed saama vähem lapsi Majandusliku heaolu tõustes suurenevad ka kulutused lapsele ning inimesed muutuvad lastele tehtavate kulutuste osas vähem järeleandlikuks
turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele. Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa,töö,kapital) koos vahetoodetega, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP). Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures
finantsinvesteeringud (aktsiad, pikaaj.laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla. ja ettemaksud), immateriaalne põhivara reservkapital, muud reservid, (firmaväärtus, arenguväljaminekud, eelmiste perioodide jaotamata
ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud)
1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus?
majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip
3530 Saadud leppetrahvid Tulu Muud äritulud 3531 Saadud dotatsioonid, toetused Tulu Muud äritulud 3550 Eelmiste aruandeper.selgunud tulud Tulu Muud äritulud 3560 Muud äritulud Tulu Muud äritulud 39 Varude muutus Tulu 3910 Valmis- ja lõp-ta toodangu varude jääkide muutus Tulu Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3920 Kapital.väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Tulu Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4 KULUD Kulu 40 Kaubad, toore, materjalid, teenused Kulu 4000 Müüdud kaubad soetushinnas Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4001 Tolli- ja maakleeriteenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4002 Materjalid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4003 Tooraine Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4004 Väheväärtuslik põhivara Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4005 Töövahendid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4006 Transpordikulu kaupade, materj
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000
Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel. SEST.... Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 10 000 = 100 000). I LINEAARNE MEETOD Lineaarse meetodi puhul läheb 5 aasta jooksul igal aastal kuluks 20 000 eurot (100 000 / 5 = 20 000) II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud. Aluseks võtan läbisõidu. Kulu 1 km kohta = 100 000 / 500 000 = 0,2 kr/km Esimesel aastal 90 000 km läbitud, seega kulu on 90 000 * 0,2 = 18 000 III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% Esimesel aastal kuluks kantakse 110 000 * 0,4 = 44 000 IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD Aluseks võtan aastate arvu. * (seotusmaksumus lõppväärtus) = * (110 000 10 000) = 33 333 ***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis
aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu kulu, mis on (25 000 / 12) * 3 = 6250 krooni. 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta = = 5 krooni kulu ühe toote kohta 5 * 1000 toodet = 5000 see on 20X7 aasta kulu 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta = = 10 krooni kulu ühe masintunni kohta 10 * 525 toodet = 5250 see on 20X7 aasta kulu 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 2. kasutusaasta on 1
925000 19000 0 17,229.00 sotsiaalmaks 3,544.00 võlg K D K D K 10000 3,544.00 0.00 3,544.00 0.00 0.00 10,000.00 0.00 0.00 10,000.00 Tulu Kulu D K D K Tulu Kulu D K D K 91800 82500 3600 6900 45900 20100 5400 0 102600 153600 0 lühiajalised k 17500 osakapital 993000 Tulu
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 STATISTILINE UURING Õppeaines: Statistika Juhendaja: Silvi Malv Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Töötan Raekoja platsis asuvas restoranis Liisu juures ning otsustasin oma statistilise uurimuse teha oma töö põhjal. Nimelt uurisin lähemalt 36 laua arveid. Eraldi tõin välja kulu söögile ja joogile. Oma uurimustöö eesmärgiks seadsin välja selgitada meie klientide keskmised kulu- tused ( laua põhiselt ). Kuna paljud kliendid tellivad toite mitme peale ei saanud ma täpselt välja tuua kulutusi ühe kliendi kohta. Tänu sellele oleks restoranil soovi korral võimalik oma hindu võrrelda teiste sarnaste ettevõtjatega ning vajadusel hindu tõsta või langetada. 2. Andmed
a. Lagi tasandada ja värvida b. Sein katta seinakattematerjaliga Andmed (kasuta tähiseid ja teisenda sobivatesse ühikutesse): Toa laius 5 [m] Toa pikkus 2 [m] Toa kõrgus 1,9 [m] Akna mõõtmed 0,5 x 0,2 [dm] Ukse mõõtmed 0,5 x 1,9(suurused kombineeri oma sünniajast ja vali ise sobivad ühikud) Leida: vajalike materjalide kogused. NB! Vastused anda tööde teostamise järjekorras! Kulunormid: Pahtli kulu on 0,4 l/m2, liimi kulu 0,3 l/m2, värvi kulu 0,2 l/m2, rullmaterjali laius 1,06 m, kruntvärvi kulu 1 l/6m2, akrüülmass. 4. Kuidas saad neid teadmisi kasutada oma tulevases töös? - Sõltuvalt originaalsusest ja vastuse täpsusest lisapunktid! * Pahteldan lae 1) Arvutan välja lae pindala 5 x 2 = 10m2 2) Arvutan välja pahti kulu 10 x 0,4 = 4L 10 x 2 = 14,4l 3) Arvutan kruntvärvi kulu 5 : 6 = 0,83L 4) Arvutan värvi kulu 5 * 0,2 = 1l
E3-15 21-dets-06 raha sisse: ostjalt ettelaekumine $900 900 21-dets-06 sekretäriga töölepingu sõlmimine 26-dets-06 raha välja: 05.12 krediitostu eest $300 -300 28-dets-06 raha sisse: 09.12 krediitmüügi eest $600 600 -600 30-dets-06 raha välja: omaniku kasumi jaotus $1 600 -1 600 detsembrikuu tulu ja kulu korrigeerimised 31-dets-06 tekkepõhine teenustulu $400 400 31-dets-06 21.12 ettelaekunud teenuse müük $300 31-dets-06 detsembris kulutatud kontoritarbed $200 -200 31-dets-06 põhivara deprets.(seadmed $50, mööbel $60) 31-dets-06 sekretäri detsembrikuu palk $500
03.2011 vibratsioon akende hinnakirjale paigaldamine Valgustus 2 Juurde uusi tehis 26.02.2011 Juhataja Vastavalt 01.03.2011 laos valgustusi hinnakirjale Tööasend 2 Tuleks töötajatele 26.02.2011 juhataja Füüsiline ja 01.03.2011 mugavad toolid ajaline kulu. muretseda ning liikuma panevaid ülessandeid jagada Liikuvad 2 Töötajate koolitus 26.02.2011 Juhataja Ajaline kulu 27.02.2011 masinad ja vastavalt koolituse maksumusele Valgustus 2 Osta juurde uusi 26.02
Op 9,0 Ot 7 Sp 0,3 St 0,23 =100 =100 Kütuse tarbmisianine koostis Kütteväärtus Liigõhutegur, kuihapniku sisaldus on O2=4,4% Kütuse põlemiseks vajalik tegelik õhuhulk Kütuse põlemiseks teoreetliliselt vajalik õhuhulk Põlemisgaaside tegelikud hulgad Põlemisgaaside summaarne hulk Ülesanne 3 T 1640 V0 6,59 Kütuse kulu 18 Nt 0,7 % Kolde maht 900 m3 1,265 Arvutame tahke kütuse põlemisgaaside ja põlemisgaaside kogumaht Põlemisprodukti koldes põlemise aeg Määrame dimensioonita aja Leiame dimensioonita lämmastikoksiidide konsentratsiooni Dimenstioonita lämmastioksiidide konsentratsioon Ülesanne 4 Väävli sisaldus kütuses 0,03
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500
1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 1352 Optimaalne kulu 1000 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 1352 2365 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 2 Mai 2365 3209 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 3 Juuni 3209 4026 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 4 Juuli 4026 4957 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522
Certa OÜ töödejuhataja Juhendaja: Sigrid Err Tallinn 2014 Sisukord 1. Eesmärk ja ülesanded 3 2. Objekti iseloomustus 3 2.1. Hetke koristuskord 3 2.2. Hetke kulud objektil 4 2.2.1. Töötasu 4 2.2.2. Puhastusainete kulu 4 2.2.3. Koristustarvikute kulu 4 2.2.4. Kulud kokku enne põrandahooldusmasina kasutuselevõttu 5 3. Kombineeritud põrandahooldusmasina soetamine objektile 6 3.1 Objekti kulud masina soetamisel 6 3.1.1. Töötasu 6 3.1.2. Koristustarvikute kulu 7 3.1.3
K: arvelduskonto 10 25.03. D: arvelduskonto 277626 K: OLA 11 26.03. D: võlg tarnijatele 210000 K: arvelduskonto 12 31.03. D: elektrikulu 12783 D: käibemaksu võlg 2557 K: TTA 13 31.03. D: raamatupidamisteenuse kulu 5900 D: käibemaksu võlg 1180 K: TTA 14 31.03. D: telefonide kulu 9145 D: käibemaksu võlg 1829 K: TTA 15 31.03. D: palgakulu 35000 D: sotsiaalmaksu kulu 12040 K: võlg töövõtjatele K:tulumaksu võlg K: sotsiaalmaksu võlg
4770 € võrra 48 d) Kui mitu orelit peaks ettevõte müüma, kui muutuvkulud ühikule 10% väheneksid ja ettevõte plaaniks teenida kasum 20000 € 71 Ülesanne 2 7 punkti Järgnevate situatsioonide kohta otsustada, milline on parim klassifikatsioon: Kas tegemist on: 1. pöördumatu kulu 2. täiendkulu 3. muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 €. Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on püsikulu kulu 2
Ümardused müügil 2 Realiseeritud kahjum val. Muut.müügil -8142 Valmis- lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Tulud kokku 291054 Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 transpordikulu kaupade, materj. soetamisel 1399 Muud tegevuskulud Konsultatsioonid, koolituste kulud 88620 ruumide rendi kulu 67360 ruumide komunaalkulud 196 autode kütuse kulu 31224 töölähetuse sõidukulud 24534 raamatupidamisteenuse kulu 24000 telefon, interneti kulu 9424 Töövahendite kulu 7537 Autode kindlustuskulu 5422
Padjapoe ,,Kodu kauniks" äriplaan Tulud Kulud Starsikapital 40000 Ruumi rent 1250 Oma finantseering 1000 Vee kulu 400 Realiseerimine kuus 68125 Elektri kulu 350 Küttekulu 1000 Telefoni kulu 200 Internett 110 Sisustus 10000 Pakkepaber 5000 Saatekulu 264 Patjade ost 51250 Transport 1000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
