Demokraatlik valitsemine (0)

Esindus - ja otsene demokraatia
Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Monarhiad ja vabariigid
Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu.
Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks.
Siirdeperiood
Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele.
Demokraatlikud riigid
Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks.
Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi.
Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi.
Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe isiku või ustava kildkonna kätte.
Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne.
Föderaal ja unitaarriigid
Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks.
Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti.
EV põhiseadus
Ehk konstitutsioon , mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas.
Valimisõigus ja kandideerimisõigus
Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe.
Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku. 18.a ja Eesti kodakondsust omavale inimesele antakse õigus saada valituks valla või linna volikokku.
Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem
Majoritaarne süsteem- valituks osutub kanditaat , kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
Proprtsionaalne süsteem- põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
Riigikogu- struktuur ja ülesanded
Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu- parlament ehk meil Eestis riigikogu.
Peamine ülesanne parlamendil on käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Teine ülesanne on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kolmas ja tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Neljas ülesanne on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve .
EV president- valimiskord ja peamised ülesanded
Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik . Olulisemate riigisiseste ülesannetena võib mainida õigust peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. President on ka Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Võib kandideerida presidendiks vähemalt 40-aastane sünnijärgne eesti kodanik.
EV valitsus- moodustamine, ülesanded
Vabariiigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Eestis vahetub valitsus pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus ameti maha paneb või pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist.
Kui Riigikogu valimiste tulemused on selgunud , asuvad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. Presient määrab peaministri kandidaadi valimistulemustele põhinedes. Kanditaat tutvustab riigikogu ees oma plaane valitsuse moodustamiseks, misjärel saadikud hääletavad pakutud kanditaatide poolt või vastu.
Peamised ülesanded- viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel ning koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi.
EV ministrid ja ministeerium
Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd.
EV haldusjaotus: maakonnad , linnad, vallad
Eestis on 15 maakonda , mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel.
Omavalitsused
Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Et neid täita, vajab omavalitsus rahhi. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu.
Omavalitsuste valimine
Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed . Hääletamine on salajane. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja asub vastavas vallas või linnas.
Omavalitsuste ülesanded
Kogukonna elu juhtimine on peamine ülesanne.
Maavalitsuse moodustamine, nende ülesanded
Ül. - Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, planeerida regiooni arengut.
Maakogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast.
Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem
Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud . Teise astme kohtud on ringkonnakohtud . Kolmas aste on riigikohus.
Õiguskantsler ja tema ülesanded
Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist.
Tema töös on kaks suurt valdkonda.
1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet
2. Lahendada väärhalduse juhtumeid
Advokaat , kaasistujad, prokurör
Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine .
Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused.
Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse eest.
Riigikaitse
Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine.
Kaitsejõud
Riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse.
Kaitseliit
Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest.
KAPO
Iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid , mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut.
Vastuluure
Eestis viibivate võõrkodanike jälgimine, kelle suhtes on kahtlusi , et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks.
Riigisaladused
Riigi julgeolekut ja kaitsevõimet puudutav informatsioon.