Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on loodusvöönd ?
  • Miks kasutavad vihmametsade loomad suhtlemiseks peamiselt häälitsemist ?
  • Mis on vihmametsade madude peamiseks toiduks ?
  • Mis on liaanide kasvamises iseäralikku ?
  • Miks on vihmametsade alustaimestik suhteliselt hõre ?
  • Mis otstarve on tugi- ja plankjuurtel ?
  • Kuidas kaitsevad vihmametsade taimed end kõrvetavate päikesekiirte eest ?
 
Säutsu twitteris
Tapa Gümnaasium
Andreas Õun 8.a
KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA
Referaat
Juhendaja : Eve Kasekamp
Tapa 2011

Sisukord


Sisukord 2
Ekvatoriaalvööde 4
Ekvatoriaalne kliima 6
Kliimavööde 8
Alissovi kliimaklassifikatsioon 9
Kliimavöötmed 9
Köppeni kliimaklassifikatsioon 11
Sisukord  11
Viis kliimatüüpi 11
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.ht m 15
Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad 15
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 26

Ekvatoriaalvööde


Allikas: Vikipeedia
Ekvatoriaalne kliimavööde
Ekvatoriaalne kliimavööde on  ekvaatori  ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte  piirkonnast lähtuvad  passaadid . Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).
Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre.
Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm ,Majuro atoll
Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia  piirkonna.

Ekvatoriaalne kliima


Allikas: Vikipeedia
Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele
Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas
Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan,  Malaisia )
Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.
Ekvatoriaalse kliima levikuala on Lõuna-Ameerika põhjaosa Amazonase madaliku piirkonnas, Aafrika keskosa  Kongo  jõgikonnas ja Kagu-Aasia (Malaka poolsaar ja Malai saarestik ) koos Austraaliakirderannikuga.
Ekvaatori piirkonnas on Päike  seniidis  või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi  aurustub . Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad  pilved . Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24..+28°С, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm.
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab ta kliimatüüpidele Af, Am ja kohati ka Aw kliimatüübile.

Kliimavööde


Allikas: Vikipeedia
Kliimavöötmed on kliima  liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga.
Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks.
Kliimavöötmed
Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.
Põhivöötmed on:
  • ekvatoriaalvööde
  • troopikavööde
  • parasvööde
  • polaarvöötmed: arktiline ja antarktiline kliimavööde

Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale.
Vahevöötmed on:
  • lähisekvatoriaalne kliimavööde
  • lähistroopiline kliimavööde
  • lähispolaarvöötmed: lähisarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde

Kliimavöötmete piirid pole päris sirged , neid mõjutavad asend ookeani suhtes,  hoovused  ja mäestikud.

Alissovi kliimaklassifikatsioon


Allikas: Vikipeedia
Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi.
Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956. aastal vene klimatoloogi  Boriss Alissovi poolt loodud kliimaklassifikatsioon. Alissovi kliimaklassifikatsioon on kõige laiemalt kasutatud kliimaklassifikatsioone endises NSV Liidus.
Alissovi kliimaklassifikatsioon põhineb geneetilisel printsiibil, kus kliimatüüp sõltub õhumasside  liikumisest , mida määrab globaalne õhuringlus.
Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi eristatakse kliimavöötmed, mille piires eristatakse merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid).

Kliimavöötmed

  • Arktiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad arktilised õhumassid.
  • Lähisarktiline kliimavööde – suvel valitsevad parasvöötme ja talvel arktilised õhumassid.
  • Parasvööde – aasta läbi valitsevad parasvöötme õhumassid.
  • Lähistroopiline kliimavööde – suvel valitsevad troopilised ja talvel parasvöötme õhumassid.
  • Troopiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad troopilised õhumassid.
  • Lähisekvatoriaalne kliimavööde – suvel valitsevad ekvatoriaalsed ja talvel troopilised õhumassid.
  • Ekvatoriaalne kliimavööde – aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid.

Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde.

Köppeni kliimaklassifikatsioon


Allikas: Vikipeedia
Köppeni kliimaklassifikatsioon loodi 20. sajandi algul saksa klimatoloogi Wladimir Köppeni poolt. Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl . Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus : iga kliimatüüp on ära määratud kas sademete hulga või õhutemperatuuri alusel. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt jagatakse kõik kliimatüübid viie grupi vahel: A, B, C, D ja E.

Sisukord 

  • 1 Viis kliimatüüpi
  • 2 Vaata ka
  • 3 Välislingid
  • 4 Viited

Viis kliimatüüpi


Köppeni- Geigeri klimmaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart [1]
██ Af██ Am██ Aw
██ BWh██ BWk██ BSh██ BSk
██ Csa██ Csb
██ Cwa██ Cwb
██ Cfa██ Cfb██ Cfc
██ Dsa██ Dsb██ Dsc██ Dsd
██ Dwa██ Dwb██ Dwc██ Dwd
██ Dfa██ Dfb██ Dfc██ Dfd
██ ET██ EF
A – troopiline vihmane kliima
  • Kõigi kuude keskmine temperatuur on üle +18 °C, sellel kliimatüübil ei ole talveperioodi
  • Aastane sademetehulk  on suur ja ületab aastast aurumist

B – kuiv kliima
  • Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi

C – niiske kliima maheda talvega
  • Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja –3 °C vahel
  • Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C
  • Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv

D – niiske kliima külma talvega
  • Külmima kuu keskmine temperatuur on alla –3 °C
  • Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga

E – polaarkliima
  • Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C
  • Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve

Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavaltmetsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses kõrgusvööndilisusega.
Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgnevate koodide alusel:
  • S – poolkõrb, stepp (järgneb vaid kliimatüübile B)
  • W – kõrb (järgneb vaid kliimatüübile B)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #1 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #2 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #3 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #4 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #5 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #6 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #7 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #8 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #9 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #10 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #11 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #12 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #13 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #14 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #15 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #16 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #17 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #18 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #19 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #20 KLIIMAVÖÖDE-KUS TAHAKSIN ELADA #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor winner21 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
docx
Vihmametsad
6
docx
Ekvatoriaalne Vihmamets
19
docx
Uurimustöö - Vihmametsad
25
doc
Geograafia kordamine 8 klass
17
doc
Aafrika-ja Kagu-Aasia vimametsad
34
docx
Biogeograafia
6
docx
Vihmametsad
3
doc
Ekvatoriaalsed vihmametsad



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun