KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA (0)

Tapa Gümnaasium
Andreas Õun 8.a
KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA
Referaat
Juhendaja : Eve Kasekamp
Tapa 2011

Sisukord

Sisukord 2
Ekvatoriaalvööde 4
Ekvatoriaalne kliima 6
Kliimavööde 8
Alissovi kliimaklassifikatsioon 9
Kliimavöötmed 9
Köppeni kliimaklassifikatsioon 11
Sisukord  11
Viis kliimatüüpi 11
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.ht m 15
Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad 15
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 26

Ekvatoriaalvööde

Allikas: Vikipeedia
Ekvatoriaalne kliimavööde
Ekvatoriaalne kliimavööde on  ekvaatori  ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte  piirkonnast lähtuvad  passaadid . Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).
Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre.
Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm ,Majuro atoll
Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia  piirkonna.

Ekvatoriaalne kliima

Allikas: Vikipeedia
Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele
Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas
Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan,  Malaisia )
Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.
Ekvatoriaalse kliima levikuala on Lõuna-Ameerika põhjaosa Amazonase madaliku piirkonnas, Aafrika keskosa  Kongo  jõgikonnas ja Kagu-Aasia (Malaka poolsaar ja Malai saarestik ) koos Austraaliakirderannikuga.
Ekvaatori piirkonnas on Päike  seniidis  või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi  aurustub . Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad  pilved . Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24..+28°С, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm.
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab ta kliimatüüpidele Af, Am ja kohati ka Aw kliimatüübile.

Kliimavööde

Allikas: Vikipeedia
Kliimavöötmed on kliima  liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga.
Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks.
Kliimavöötmed
Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.
Põhivöötmed on:

• ekvatoriaalvööde
  
• troopikavööde
  
• parasvööde
  
• polaarvöötmed: arktiline ja antarktiline kliimavööde
  

Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale.
Vahevöötmed on:

• lähisekvatoriaalne kliimavööde
  
• lähistroopiline kliimavööde
  
• lähispolaarvöötmed: lähisarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde
  

Kliimavöötmete piirid pole päris sirged , neid mõjutavad asend ookeani suhtes,  hoovused  ja mäestikud.

Alissovi kliimaklassifikatsioon

Allikas: Vikipeedia
Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi.
Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956. aastal vene klimatoloogi  Boriss Alissovi poolt loodud kliimaklassifikatsioon. Alissovi kliimaklassifikatsioon on kõige laiemalt kasutatud kliimaklassifikatsioone endises NSV Liidus.
Alissovi kliimaklassifikatsioon põhineb geneetilisel printsiibil, kus kliimatüüp sõltub õhumasside  liikumisest , mida määrab globaalne õhuringlus.
Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi eristatakse kliimavöötmed, mille piires eristatakse merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid).

Kliimavöötmed

• Arktiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad arktilised õhumassid.
  
• Lähisarktiline kliimavööde – suvel valitsevad parasvöötme ja talvel arktilised õhumassid.
  
• Parasvööde – aasta läbi valitsevad parasvöötme õhumassid.
  
• Lähistroopiline kliimavööde – suvel valitsevad troopilised ja talvel parasvöötme õhumassid.
  
• Troopiline kliimavööde – aasta läbi valitsevad troopilised õhumassid.
  
• Lähisekvatoriaalne kliimavööde – suvel valitsevad ekvatoriaalsed ja talvel troopilised õhumassid.
  
• Ekvatoriaalne kliimavööde – aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid.
  

Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde.

Köppeni kliimaklassifikatsioon

Allikas: Vikipeedia
Köppeni kliimaklassifikatsioon loodi 20. sajandi algul saksa klimatoloogi Wladimir Köppeni poolt. Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl . Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus : iga kliimatüüp on ära määratud kas sademete hulga või õhutemperatuuri alusel. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt jagatakse kõik kliimatüübid viie grupi vahel: A, B, C, D ja E.

Sisukord 

• 1 Viis kliimatüüpi
  
• 2 Vaata ka
  
• 3 Välislingid
  
• 4 Viited
  

Viis kliimatüüpi

Köppeni- Geigeri klimmaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart [1]
██ Af██ Am██ Aw
██ BWh██ BWk██ BSh██ BSk
██ Csa██ Csb
██ Cwa██ Cwb
██ Cfa██ Cfb██ Cfc
██ Dsa██ Dsb██ Dsc██ Dsd
██ Dwa██ Dwb██ Dwc██ Dwd
██ Dfa██ Dfb██ Dfc██ Dfd
██ ET██ EF
A – troopiline vihmane kliima

• Kõigi kuude keskmine temperatuur on üle +18 °C, sellel kliimatüübil ei ole talveperioodi
  
• Aastane sademetehulk  on suur ja ületab aastast aurumist
  

B – kuiv kliima

• Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi
  

C – niiske kliima maheda talvega

• Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja –3 °C vahel
  
• Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C
  
• Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv
  

D – niiske kliima külma talvega

• Külmima kuu keskmine temperatuur on alla –3 °C
  
• Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga
  

E – polaarkliima

• Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C
  
• Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve
  

Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavaltmetsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses kõrgusvööndilisusega.
Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgnevate koodide alusel:

• S – poolkõrb, stepp (järgneb vaid kliimatüübile B)
  
• W – kõrb (järgneb vaid kliimatüübile B)
  
• f – niiske, kuiva hooaega ei ole (järgneb kliimatüüpidele A, C ja D)
  
• w – kuiv hooaeg talvel (talv madala Päikese tähenduses)
  
• s – kuiv hooaeg suvel (suvi kõrge Päikese tähenduses)
  
• m – mussoonkliima (lühike kuivaperiood )
  

Eelpool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame alljärgnevad kliimatüübid:

• Af – troopilise  vihmametsa kliima, kõige kuivema kuu sademetehulk ületab 60 mm
  
• Am – Af tüübi mussoonvariant, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
  
• Aw – savannikliima, vähemalt ühe kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
  
• BS – stepikliima, tavaliselt asetseb kõrbete ja A, C, ning D grupi vahel
  
• BW – kõrb, kuiv kliima, aastane sademetehulk jääb alla 400 mm
  
• Cf – pehme niiske kliima kuiva hooajata, kõige kuivema kuu keskmine sademetehulk ületab 30 mm
  
• Cw – pehme niiske kliima kuiva talvega, sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga
  
• Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm. Sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga.
  
• Df – niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole
  
• Dw – "lumise metsa kliima" kuiva talvega
  
• ET – tundrakliima, kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb 0 °C ja +10 °C vahele
  
• EF – külmakõrbe kliima, igilume ja -jää kliima, mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C
  

Lisaks kahele eelnevale kasutatakse ka kolmandat tähte, mis täpsemalt iseloomustab temperatuurirežiimi. Vastavad tähed on:

• a – kuum suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on üle +22 °C
  
• b – soe suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +22 °C
  
• c – jahe suvi, alla nelja kuu keskmised temperatuurid on üle +10 °C
  
• d – väga külm talv, külmima kuu keskmine temperatuur on alla –38 °C
  
• h – kuiv ja kuum, aasta keskmine temperatuur on üle +18 °C
  
• k – kuiv ja külm, aasta keskmine temperatuur on alla +18 °C
  

http://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaalv%C3%B6%C3%B6de

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmaloom.ht m

Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad

Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod , mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma  tihedas padrikus – okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid , Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid.  
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik . Veekogudes elavad paljud kalaliigid , arvukalt on krokodille , jõehobusid, mitmesugused veelinde. 
Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud ( bakterid ). 
Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea " kuulmine " - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud ultraheli signaalide kaja abil, mis takistustelt tagasi tuleb.
Vihmametsades elab palju eredavärvilisi konni , kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. 
Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks.
Pildid:
1, 2, 4     http://www.corbis.co m
EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD
 
Mis on loodusvöönd ?
Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse – taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest. Eriti oluline on erinevus sademete hulgas. Sellest sõltuvad paljud teised tingimused ja juba väikesed erinevused loovad soodsa elukoha erinevatele loomadele ning taimedele. Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne.
Vihmametsad
Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused : piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust.
Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud.
Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann , kus puud saavad vaid üksikult kasvada.
 
Ekvatoriaalsete vihmametsade kliima
 
 Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme:
Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis . Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm.
Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda.
Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas.
 
Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed
Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi.
Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured . Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid , puissõnajalad.
Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid , mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju . Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse “puukägistajaks”, kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena.
Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud , samblad , paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki.
Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi , et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks.
Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet täidavad tugijuured. Sellel pildil on näha ka puud mööda kõrgustesse pürgiva liaani varsi .
Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. Paljudele meeldivad suurte ja kaunite õitega orhideed, papagoililled ja paljud teised. Sellel pildil on helikoonia õis.
Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit .
Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel. Selle puu nimi on kohalikus keeles "vihmapuu".
Vihmametsa all kasvab ka taimi, mis parasiteerivad teistel taimedel. Raitlill on üks liaani juureparasiitidest ja peale selle on tal maailma kõige suurem õis. Lehti raitlilledel pole ja nad lõhnavad raipe järgi - see " aroom " peibutab tolmeldavaid putukaid. Sumatra saarel kasvaval arnoldi raitlille õie läbimõõt võib olla pool meetrit.
 
Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad
Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus – okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid.
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde.
 
Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid).
Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud ultraheli signaalide kaja abil, mis takistustelt tagasi tuleb.
Vihmametsades elab palju eredavärvilisi konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele.
Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks.
 
Inimesed ekvatoriaalsete vihmametsade alal
 
Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine.
 
Vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse (pügmeed jt.), tavalist kasvu inimesed on sinna asunud võrdlemisi hiljuti . Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne.
Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu.
Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure.
 
Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike . Vihmametsade aladele , eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautšukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautšuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast , mõnel pool ka maavarade kaevandamine.
 
Keskkonnaprobleemid
 
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks. Nii see juhtubki, kui mets maha raiuda ja maa põlluks või karjamaaks teha. Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise - erosiooni.
Amazonase madalik 
 
Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km2 suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonase madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks, mis portugali keeles tähendab metsa.
Amazonas on maailma suurim jõgi. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Jõe laius küünib 3-5 kilomeetrini, enne deltasse jõudmist isegi 15-20 km, sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad Amazonasesse suure hulga sogast vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani umbes 1 mlrd. t muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid.
Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks , oma saagi surmavad nad kägistades.
"Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautšukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar .
Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautšuki kogumine metsast, kuid selline " palavik " vaibus kiiresti.
Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad. Iquitose linn Peruus Andide jalamil on Atlandi ookeani sadam. Lisajõgedel takistavad laevasõitu tihti kärestikud.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne.
Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid.
 
Kokkuvõtteks 
* kliima on aastaringselt soe ja niiske;
* sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a);
* taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane
* taime- ja loomaliike kõige rohkem;
* paljud linnud talvituvad vihmametsades;
* vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid.
 
Kasutatud kirjandus:
1. Maailma atlas
2. Lasteentsüklopeedia
3. Bioloogi 8. klassile
Vihmametsade loomastik
Sarnaselt ekvatoriaalsete vihmametsade taimestikuga on ka siinne loomariik väga mitmekesine . 
Vihmametsade suured puud ja hämar metsaalune pakuvad loomadele väga erinevaid ja mitmekesiseid elamistingimusi. Kõrgete puude võrastikes elab ainuaadne kooslus loomi ja linde, kes peavad sellises rägastikus kuidagi ellu jääma. 
Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt maapinnale ei satugi. Puudel elavad loomad on väga head ronijad ning neil on arenenud kuulmis- ja häälitsemisorganid. Hämaras ja tihedas vihmametsas on kärarikas, kuna siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes.
Miks kasutavad vihmametsade loomad suhtlemiseks peamiselt häälitsemist?
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid , roomajaid ja närilisi.
Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.
Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille.

Madu puuoksal puhkamas
Kagu-Aasia vihmametsades elav võrkpüüton on maailma suurimaid madusid, kes kasvab kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kaaluda 100 kg.
 
Võrkpüüton
Mis on vihmametsade madude peamiseks toiduks?
.................................................................................
.................................................................................
.................................................................................
.................................................................................

EKVATORIAALNE VIHMAMETS

ASEND JA KLIIMA.
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi.
TAIMESTIK.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest . Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katab maapinda õhuke lehepuru. Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda mangroovtihniku. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun , apelsin, banaan , kohv, kakao , piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu , tikkapuu jt.
MULLASTIK .
Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus . Mullad sisaldavad vähe huumust.
LOOMASTIK.
Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents , et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised.
INIMESED VIHMAMETSADES.
Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera -ja juurvilja . Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega . Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng.
KASUTATUD KIRJANDUS.
* Loodusgeograafia põhikoolile III
*Õpilase entsüklopeedia
*Google otsing
Ekvatoriaalsete vihmametsade taimestik
Vihmametsadele on väga iseloomulik liaanide rohkus.
Liaanide stiilinäide
Liaanid on puude tüvedel vääneldes kasvavad ronitaimed, mis võivad ümber puude üha kõrgemale valguse poole pürgides kuni mitmesaja meetri pikkuseks kasvada. 
Liaanid ripuvad okstelt alla ja kasvavad puult puule, moodustades huvitavaid rägastikke. 
Liaanide kõveriku puitunud tüve läbimõõt kõigub tavaliselt 1-25 cm. 
Tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar.
Mis on liaanide kasvamises iseäralikku?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Vihmametsade taimestiku lahutamatuks osaks on pealistaimed ehk epifüüdid, kes kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata . 
Epifüüdid toituvad õhus ja sademetevees leiduvatest toitainetest. 
Epifüüdid on näiteks orhideed, samblad, sõnajalad, aga ka väiksemad puud ja põõsad. 
Tüüpiline epifüüt - orhidee
Mõningaid taimi nimetatakse nende tegevuse pärast kägistajataimedeks. Oma õhujuurestikku ümber teise puu põimides kasutab ta teda omamoodi toena, kuid toeks olev puu valguse puuduses ajapikku hukkub.
Nimeta vihmametsade puude iseärasusi.
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Jõgede äärtes on vihmametsade taimestik veelgi tihedam ja liigirikkam, kuna siin on rohkem valgust ning ka mullad on viljakamad.
Ekvatoriaalsete vihmametsade taimestik
Looduslikud vihmametsad on väga liigirikkad. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd hõlmab vaid 1/20 kogu maismaa pindalast, kuid siin kasvab 90% maailmas leiduvatest taimeliikidest.
Vihmametsa kõrgema osa moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrge võraga igihaljad puud. Suuremate puude all kasvavad tihedamalt madalama võraga puud. Kuna puude kõrgelasuvad võrad katavad suure osa päikesest, jõuab maapinnale väga vähe valgust. Vähesest valgusest tingituna on vihmametsade alustaimestik suhtelisel hõre.
Alustaimestik on suhteliselt hõre
Vihmametsade üheks iseärasuseks on suur liigirikkus - raske on leida kõrvuti kasvamas kahte sama liiki puud. 1 ruutkilomeetri suuruselt alalt võib hea õnne korral leida isegi kuni 1000 erinevat puuliiki . 
Miks on vihmametsade alustaimestik suhteliselt hõre?
..................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Kuna vihmametsades pole aastaaegade vaheldumist, ei teki siinsetel puudel aastarõngaid. Teadlaste arvates võivad vihmametsade puud elada kuni 250-aastaseks. Kuna puude juured on maapinnalähedased, toetavad paljude puuliikide tüvesid tugi- ja plankjuured. Suur osa vihmametsataimede õitest ja viljadest kasvab võrastikes, tihti otse tüvel ja jämedatel okstel. Värvikirevad ja suured õied peavad ligi meelitama putukaid, linde ja nahkhiiri, kes aitavad taimedel tolmleda. Viljumine ja õitsemine toimub vihmametsades aastaringselt, nii et isegi ühel ja samal puul võivad üheaegselt puhkeda õied ning valmida viljad.
Mis otstarve on tugi- ja plankjuurtel?
...................................................................................................................................................
Puude igihaljad lehed on suured ja lopsakad ning enamasti tumerohelised. Sageli on lehed pealt läikivad ja nahkjad, et paremini vastu pidada tugevatele vihmahoogudele. Samuti aitab lehtede läikiv pind peegeldada kõrvetavaid päikesekiiri. Mõnedel taimeliikidel on olemas omapärased õhujuured, mis aitavad taimedel omastada vihmavett.
Lehed on suured, lopsakad ja tumerohelised
Kuidas kaitsevad vihmametsade taimed end kõrvetavate päikesekiirte eest?
...................................................................................................................................................
http://www.miksike.ee/