Ekvatoriaalne Vihmamets (0)

Ekvatoriaalne vihmamets
Koostaja :
Klass: 8c
Sisukord:
-Asend
- Pinnamood
- Mullastik
-Kliima
- Taimestik
- Loomastik
-Inimese tegevus
-Keskonna probleemid
-Kokkuvõte
-Pildid
Ekvatoriaalse vihmametsa asend
Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks.
Pinnamood
Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline – Amazonase madalik. Kagu-Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee- erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad , aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril . Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis . Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda . Üleujutused Amazonase jõe kallastel võivad kesta kuid.
Mullastik
Mullad on enamasti vanad. Lähtekivim on sügavasti murenenud, sest temperatuuri kõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Mullastik on raudoksiidist punane, happelised ning mineraalaine ja huumuse vaesed. Et muld tekiks on vaja rohkelt sooja, niiskust, et lagundajatel oleks soodne seal elada, kiiret ainevahtust ning mineraalainete väljauhtumist ei toimuks . Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire, selle pärast on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest  ära enne, kui need mulda jõuavad. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid , seened või termiidid . Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivimimiks mineraalaineterikkamad vulkaanilise päritoluga kivimid. Vulkaaniliste alade piirkonnas on seal levivatest viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt metsikutes vihmametsades.
Kliima
Ekvaatorikliima on palav ja niiske. Aastaaegu on raske eristada üksteisest. Palavus tõuseb päeva peale umbes üle 30 kraadi. Kuna maapind aurab ning lämbe õhk tõuseb taevasse tekivad vihmapilved ning hakkab jälle sadama ja nii iga päev. Peaaegu iga päev lööb äikest ja sajab. Sademeid langeb aastas keskmiselt üle 2000mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on Päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused.
Taimestik
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest . Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Taime liike on hästi palju, mille kõiki liike pole veel avastatud. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud , palmid, mahagonid , kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid , puissõnajalad. Vihmametsa puud vahetavad lehti ja õitsevad aasta ringselt ega pane tähele kalendrit . Palju on ronitaimi ehk liaanid . Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks. Nad on parasiit taimed. Sellisteks on samblikud , samblad , paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun , apelsin , banaan, kohv, kakao, piprad , vürtsid, kaneel , vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu.
Loomastik
Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents , et jääda ellu ja hankida toitu. Kuna maas on vähe toitu elavad enamus loomad ka puuotsas. Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Kõiksuguseid ahve leidub vihmametsades üldse arvukalt ning nende osavus ronimises on imetlusväärne. Aafrikas leidub shimpanse, paaviane ja pärdikuid, Aasia vihmametsade puudel aga turnivad gibonid ja makaagid . Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad . Palju on erinevat liiki imetajaid , linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud . Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus. Kiskjatest leidub jaaguare ning leoparde. Osa vihmametsade imetajatest on väga väikesed, mis võimaldab neil paremini tihedates tihnikutes liikuda. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid , arvukalt on krokodille , jõehobusid, mitmesugused veelinde. Siinsete veekogude ääres elavad suurekasvulised pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, ninasarvikud ja metssead.
Inimeste tegevus
Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest  valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne.
Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja . Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse ka omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike . Vihmametsade aladele , eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautšukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega . Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ei esine. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng.
Keskonna probleemid
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Vihmamets kasvab tagasi väga aeglaselt ja vaevaliselt . Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks. Nii see juhtubki, kui mets maha raiuda ja maa põlluks või karjamaaks teha. Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise - erosiooni.
Kokkuvõte
Ekvatoriaalsetes vihmametsades elab palju erinevaid looma ja taime liike. Vihmametsad on tähtsad veeringele ja hapniku puhastamisele. Kuid inimesed hävitavad puid, millega kaasneb loomade kodude hävitamine.