50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karl K.
Õppematerjali autor
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades.................................................................................................
voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Amazonase jõgi 5 Taimestik Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi.
on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Iseloomustavad suurusi: v kliima on aastaringselt soe ja niiske; v sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); v taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; v taime- ja loomaliike kõige rohkem; v paljud linnud talvituvad vihmametsades; v vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud
alumiiniumiühenditest koosnevaid setteid. Sel juhul nimetatakse neid ferraliitmuldadeks. Aga vihmametsade mullad ei ole viljakad, sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses kiiresti ning teised organismid kasutavad need ruttu ära, seetõttu jääb mulda toitaineid vähe. Suur osa taimejäänused aga ei jõuagi laguneda, sest need uhutakse vihmaveega jõgedesse. 14 6.KOKKUVÕTE Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed .
mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. Suur sademetehulk, rünkpilved ja veeauramine loob ülimalt niiske õhkkonna. Iga erineva rinde puu kohta aurustub umbes 760 liitrit vett aasta peale ning see teeb kokku umbes 76 000 liitrit vett, mida iga rinde puu paiskab ühe aakri kohta atmosfääri. Suured vihmametsad ja nende õhuniiskus osalevad suuresti vihmapilvede tekkimises ja toodavad kuni 75% oma vihmast. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik, kuid mõned taimed, nagu näiteks sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga rohkem taimeliike kui happelisel mullal, kuid troopikas on asi vastupidi:
37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39 taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, 40 seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine 41 viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga 42 otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. 43 Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada 44 heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid 45 üksikult kasvada. 46 47 48 49 50 Iseloomustavad suurusi: 1. kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. taime- ja loomaliike kõige rohkem; 5. paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6
mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. [11] Suur sademetehulk, rünkpilved ja veeauramine loob ülimalt niiske õhkkonna. Iga erineva rinde puu kohta aurustub umbes 760 liitrit vett aasta peale ning see teeb kokku umbes 76 000 liitrit vett, mida iga rinde puu paiskab ühe aakri kohta atmosfääri. Suured vihmametsad ja nende õhuniiskus osalevad suuresti vihmapilvede tekkimises ja toodavad kuni 75% oma vihmast. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik, kuid mõned taimed, nagu näiteks sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. [12] Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga rohkem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid