Mille poolest erineb poolkõrbe ja kõrbe loodusvöönd Eesti loodusvööndist? (0)

Ekvatoriaalsed  vihmametsad .
Koostas : Birjo Prisko
Kuldre  Kool
8.klass
Paiknemine :
Iseloomulikud omadused:
O    kli ma on  aastaringselt  soe ja ni ske;
O    sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a);
O     taimekasvus vahesid ei ole, sest kli ma on 
ühtlane;
O     taime- ja loomali ke kõige rohkem;
O    paljud  linnud  talvituvad vihmametsades;
O    vihmametsad on  koduks   paljudele  
suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 
Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on 
aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate 
saamiseks on siia toodud kolmest  erinevast  
paigast vihmametsade kliimadiagramme:
Tavalise päeva kirjeldus 
vihmametsas:
Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C  ringis . 
Hommikupoolikul  palavus  suureneb ja temperatuur ulatub 
pärastlõunal umbes 30 kraadini.  Maapind  aurab, lämbe õhk 
tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse  pilved , 
mil est val andub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. 
Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi.  Vihm  
kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb 
veidi jahedamaks, kuid ni ske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. 
Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva 
keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, 
sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. 
Suur sademetehulk on  eelduseks  veerohkete jõgede 
tekkele, näiteks:  Amazonas  Lõuna-Ameerikas ja  Kongo  
Aafrikas.
  
            KONGO
         
Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra 
moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa 
päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad 
puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad vi gipuud, 
palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, 
eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. 
kapokipu
u
Banaani
d
Viigipuu
Palmipuu
Eebenipuu
Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised 
ronitaimed e.  liaanid , mis vajavad palju valgust. 
Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad 
oma lehti, õisi ja vilju . Liaanide õhujuured ripuvad 
justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks  
teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele.
Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida 
kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta 
kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid 
valguse poole pürgimisel. Sel isteks on  samblikud , 
samblad, paljud sõnajalali gid, kuid ka õistaimed, näiteks 
kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid 
e. lagundajad nagu seende ja bakteridki.
Saprofüüt
Epifüüt
Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad
Loomadel on maapinnal vähe süüa, sel epärast elavad nad 
enamasti puude otsas. Sel eks, et puudel li kuda, on nad 
tavaliselt hea  ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja 
arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahvili ke, okstel 
ripuvad selg al apoole üliaeglaste li gutustega laisiklased, 
lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on 
palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradi silinnud, 
imetil ukesed  koolibrid  jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad 
peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad 
värvid aitavad neil ni  maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui 
ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa 
roomavad saagi järele  maod , mõned neist on ülimalt mürgised. 
Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on 
hi glasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, 
paljud  mardikad  helendavad ööpimeduses.
Ahv
Lenddraakon
Papagoi
Laiskloom
Inimesed ekvatoriaalsete vihmametsade alal
Ekvatoriaalne kli ma ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe 
õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja 
haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin 
ju ei esine. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. 
Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu 
põrand  kuivaks  jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: 
lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne.
Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu 
saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja 
haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkli mas 
kasvatatakse omatarbeks ri si, maisi, sorgot, banaane, 
maapähklit jt. kultuure.
Soe ja ni ske kli ma võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid 
kasulikke puuli ke. Nt: kautšukipuu, kohvi, suhkruroo, 
õlipalmipuu,banaanid ja  kakaopuu .
Kasutatud pildid ja allikad:
http://1.bp.blogspot.com/_wyZXxY_SBjg/TMP8Hy681lI/AAAAAAAAAGI/SaA8kHihl0E/s1600/Vihmametsad+Maal.png
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htmhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak1.gif
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak2.gifhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak3.gif
http://www.reisenews-online.de/wp-content/uploads/2008/11/amazonas.jpg
http://3.bp.blogspot.com/_dayxF9J1Dsw/TPPsWALx4zI/AAAAAAAAA8M/w2sEEhCsXSQ/s1600/kongo%2Bbassein.jpg
http://3.bp.blogspot.com/-hc08BYvuM1Q/Ts4UBfX6FgI/AAAAAAAAHow/NU17A2kLPIY/s1600/80.JPG
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f9/Malaga_25-9-2007a.JPG/250px-Malaga_25-9-2007a.JPG
http://eofdreams.com/data_images/dreams/palm/palm-01.jpghttp://arne.planet.ee/Guatemala/slides/008.%20kapokipuu%201.JPG
http://static2.nagi.ee/i/p/343/75/085937774e8911_m.jpg/1http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/1/714/017141451ec7a.jpg
https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQO2UxuSKSeFtN42_pNJUjDP-ef20qzjvAR-C_Z8V-J6p3EaaoEnA
http://www.rudiesreflekties.be/Images/AyahuascaLiaan1.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a4/DirkvdM_red_flat_epiphyte.jpg/220px-DirkvdM_red_flat_epiphyte.jpg
http://www.fotothing.com/photos/02f/02fb2a26c8bd123a9561503ca813b77c.jpg
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/treesloth.jpghttp://www.estbirding.ee/pildid/albums/userpics/10001/Laiskloom.jpg
https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR6R2qQXgcnMyRWGu_gFiuuqjgcuKAH4O9KA-CTS-6KQ48zdHyJiQ
http://www.hul umaja.com/files/pictures/2008/04/20/dqwrBSq0Ag.jpg
http://www.hul umaja.com/files/pictures/2008/06/04/5Pj52B6Hq4.jpg
http://us.123rf.com/400wm/400/400/enjoylife25/enjoylife251107/enjoylife25110700027/9993676-close-up-of-a-mother-goril a-and-her-cute-baby.jpg
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/lodge_peru.jpghttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/rain_burning.jpg

Document Outline

• Slide 1
• Paiknemine:
• Iseloomulikud omadused:
• Slide 4
• Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas:
• Slide 6
• Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad
• Slide 12
• Inimesed ekvatoriaalsete vihmametsade alal
•   
• Kasutatud pildid ja allikad: