Aafrika-ja Kagu-Aasia vimametsad (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Luunja Keskkool
Aafrika-ja Kagu- Aasia vihmametsad
Referaat
Klass: 8.klass
Koostaja: Loolo Treial
Juhendaja : Katrin Saart , Ragnar Vutt
Luunja 2009

SISUKORD

SISUKORD ………………………………………………………………….…… 2
SISSEJUHATUS ……………………………………………………….………… 3

VIHMAMETSADE TAIMESTIK……………….……………………………..4

Vihmametsade rindeline ehitus…………………...……………………………..4

Taimede kohastumine vihmametsades…………………………………………4

Omapäraseid taimi……………………………………………………………...6

VIHMAMETSADE LOOMASTIK ………………...…………………………..7

Kus loomad peamiselt elavad…………………………………………………...7

Kus elavad erinevad loomad……...……………………………………………..7

Kohastumised eluks vihmametsades…………………………………………….8

INIMTEGEVUS VIHMAMETSADES……………………………….….……10

Kuidas elada sellises kliimas……………………………………………………10

Kuidas haritakse põldu………………………………………………………….10

Millega tegeldakse vihmametsade piirkonnas veel……………………………..11

VIHMAMETSADE LEVIK……………………………………………………..13

VIHMAMETSADE KLIIMA……………………………………………………14

Üldine kliima…………………………………………………………………….14

Kui palju muutub ilm ööpäeva jooksul…………………………………………..14

Vihmametsade jõed………………………………………………………………14

Millised mullad seal enamjaolt esinevad…………………………………………15

KOKKUVÕTE…………………………………………………………………....16

KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………….17

SISSEJUHATUS

Valisin selle teema ,sest tahan näidata kui olulised on vihametsad maailmale ja kui vajalikud nad on taime- ,ja loomaliikidele. Mulle meeldib see teema sest vihmametsades on palju erinevaid liike mida uurida ja neid avastatakse kindlasti juurde .ühel päeval lähen ka mina mõnda vihmametsa et näha milline elu seal tegelikult on . Mina arvan et vihmametsade kaitsmine on ääretult oluline kuna nad on maailmakliimale väga olulised . Paljud liigid on metsaraide ja saastatud keskkonna tõttu juba välja surnud , eriti paljud erilised konnaliigid . Ma loodan et ühel heal päeval saavad inimesed aru kui tähtsad need kooslused on ja teevad kõik selleks et vihmametsad säiliksid kaua .

1.VIHMAMETSADE TAIMESTIK

1.1 Vihmametsade rindeline ehitus
Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja
väikseid linde.
(joonis1.1)
Vihmametsa kõrgema osa moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrge võraga igihaljad puud. Suuremate puude all kasvavad tihedamalt madalama võraga puud. Kuna puude kõrgelasuvad võrad katavad suure osa päikesest, jõuab maapinnale väga vähe valgust. Vähesest valgusest tingituna on vihmametsade alustaimestik suhtelisel hõre.
1.2 Taimede kohastumine vihmametsades
Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid , mis vajavad palju valgust.(joonis1.2) Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju . Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse “puukägistajaks”, kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega.
Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud , samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki.
Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust.
Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele.(joonis1.1) Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured , liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks.
(joonis1.2)
Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet täidavad tugijuured. Puude mööda ronivad kõrguste poole ka liaanid , et saada rohkem päikesvalgust.(joonis1.2)
Puude igihaljad lehed on suured ja lopsakad ning enamasti tumerohelised. Sageli on lehed pealt läikivad ja nahkjad, et paremini vastu pidada tugevatele vihmahoogudele. Samuti aitab lehtede läikiv pind peegeldada kõrvetavaid päikesekiiri.(joonis1.6) Mõnedel taimeliikidel on olemas omapärased õhujuured, mis aitavad taimedel omastada vihmavett.
(joonis1.3)
(joonis1.4)
1.3 Omapäraseid taimi
Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit .(joonis1.3)
(joonis1.5)
Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel. , vaid neid võib leida ka tüve keskel . (joonis1.4)
(joonis1.6)
Vihmametsa all kasvab ka taimi, mis parasiteerivad teistel taimedel. Raitlill on üks liaani juureparasiitidest ja peale selle on tal maailma kõige suurem õis.(joonis1.5) Lehti raitlilledel pole ja nad lõhnavad raipe järgi - see " aroom " peibutab tolmeldavaid putukaid.

2.VIHMAMETSADE LOOMASTIK

2.1 Kus loomad peamiselt elavad
Ekvatoriaalsed vihmametsad pakuvad loomade eluks väga erinevaid tingimusi. Seepärast on see loodusvöönd liikide arvukuselt ja mitmekesisuselt ainulaadne. Eriti palju on putuka-ja linnuliike. Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised.
(joonis2.1)
2.2 Kus elavad erinevad loomad
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik .Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde.
Puudel on tavalisteks loomadeks ahvid (näiteks Aafrikas šimpansid ja gorillad , Aasias orangutangid ja makaagid) laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud ( tuukanid ja koolibrid ),

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

loolotreyal Õppematerjali autor

taimestik loomastik kliima

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets

Sarnased õppematerjalid

docx

KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA

Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Ekvatoriaalse kliima levikuala on Lõuna-Ameerika põhjaosa Amazonase madaliku piirkonnas, Aafrika keskosa Kongo jõgikonnas ja Kagu-Aasia (Malaka poolsaar ja Malai saarestik) koos Austraaliakirderannikuga. Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi aurustub. Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad pilved. Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24..+28°, amplituud 1.

Geograafia

docx

Vihmametsad

Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga

Geograafia

odt

Vihmamets

Vihmamets Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa ehk savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind au

Geograafia

odt

Vihmametsad

TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades....................................................................................................4 • Loomad..........................................................................................................4 • Taimed...........................................................................................................5 • Inimtegevus........................

Keskkonna kaitse

docx

Vihmametsad

1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39 taimelii

Geograafia

odt

Amazonase madalik

Tootsi Lasteaed Põhikool Amazonase madalik Referaat Autor: Maris Ennusaar 8. klass Mai 2012 Kliima Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. S

Üldbioloogia

pdf

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD......................................................................6

Geograafia

docx

Vihmametsad

Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat liiki maod, sisalikud ja ka

Geograafia

Rohkem sarnaseid