Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid
Referaat Autor: Maris Ennusaar 8. klass Mai 2012 Kliima Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK..........................................
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades.................................................................................................
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood
Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa ehk savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-
EKVATORIAALNE VÖÖDE Ekvatoriaalne vihmamets ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS..................................
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe
EKVATORIAALNE VIHMAMETS ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske
Mis on loodusvööndid? · Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja
Mõiste. Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK........................................................................
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundli
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest.
kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumeda värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane, selle tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ja samblaid. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Heletaiga kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane
Anzela Arzumanjan Vlada Djatsenko 11.a klass Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia lipp Brasiilia vapp Faktid Riigi täisnimi: Brasiilia Liitvabariik (República Federativa do Brasil) Pealinn: Brasília Pindala: 8511965 km² Rahvaarv: 192296000 (2010) Asukoht maailmajagude alusel: Ameerika Kliimavööde: ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima (viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas) Loodusvöönd: savann, ekvatoriaalne vihmamets RKT 1 el. kohta: 4720$ (1997) Ekvatoriaalne loomastik Vihmametsadele tüüpilised vihmamets loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks
Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik
Aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis Aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge Taevas keskhommikuni selge Pärastlõunal äikesepilved ja tugev vihmasadu Loomastik Erakordselt liigi- ja eluvormiderohke Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu Palju erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid Vihmametsade loomad ja linnud väga lärmakad ja erksavärvilised Taimestik Kõrged võrad Kirjud õied Plank- ja tugijuured Lehed paksud ja nahkjad Õhujuured Liaanid Epifüüdid Taimede kohastumised puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega puudel tihti tugijuured liaanidel õhujuured õied suured erikujulised värvikirevad Loomade kohastumised Ööloomadel hiiglasuured silmad või väga tundlikud kõrvad ja nina Paljud mardikad helendavad ööpimeduses
Kamerun jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: põhjaosa savanni piirkonnaks, lääneosa mägismaa piirkonnaks ning lõuna- ja idaosa vihmametsade piirkonnaks. Kameruni vulkaan on ainus aktiivne vulkaan Lääne-Aafrikas. Vulkaan asub kõigest mõne kilomeetri kaugusel Ginea lahest ja tema suurim kõrgus on 4095 meetrit üle merepinna (Fako vulkaan, viimane purse 1959 aastal). Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised põõsad, üksikud vett varuva tüvega puud (ahvileivapuu) ning valdavalt punakaspruunid mullad
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrgeproduktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel
teada kuidas täpsemalt võib see mu elu mõjutada või muuta. Ma tahaks veel teada, kas see põhjus miks vihmametsi maha raiutakse on ikka põhjendatud ja olulisem kui nende olemas olu ja kas on võimalik üldse kaitsta kuidagi vihmametsa raie eest. Veel võiks teada saada kui suured on vihmametsad ja kui kiiresti need vähenevad. Samuti tahaks teada, kus vihmametsad täpsemalt asuvad. See teema tundub minu jaoks põnev, ning kuna see võib minu elu mõjutada, paneb see mind mõtlema, kas mina ka seda kuidagi takistada saaksin. Vihmametsadest üldiselt Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
