Vihmametsad (0)

TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ
Autor
VIHMAMETSAD
Referaat
Juhendaja
Kuressaare 2014
SISUKORD
Vihmamets .................................................................................................................3
Levik..........................................................................................................................3
Kliima........................................................................................................................3
Elu vihmametsades....................................................................................................4

• Loomad..........................................................................................................4
  
• Taimed...........................................................................................................5
  
• Inimtegevus...................................................................................................6
  

Keskkonnaprobleemid...............................................................................................6 Amazonase madalik ...................................................................................................6
Kokkuvõte..................................................................................................................7
Kasutatud kirjanduse loetelu ......................................................................................8
Lisa.............................................................................................................................9
Vihmamets
Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus , millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe , igihaljaste taimede rohkus , kõrged puud, ronitaimed , epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent , seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu.
Levik
Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas ( Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguasja ja Yucatani poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus.
Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt. Lõuna-Austraalias, Tansaanias , Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, seal kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid.
Kliima
Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis . Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved , millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi . Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas.
Elu vihmametsades
Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused : piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada.
LOOMAD
Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad enamjaolt puude otsas, kuna maapinnal on vähe süüa. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas šimpansid ja gorillad , Aasias orangutanid ehk inimahvid ja makaagid ehk kitsaninalised ahvid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja kooliprid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid), liblikad ja putukad, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Loomi on ka maapinnal piisavalt. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead , pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt.
Erksad värvid aitavad loomadel nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised . Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Paljud linnud talvituvad vihmametsades.
Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid).
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde.
TAIMED
Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 – 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid , mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju . Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi , et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened.
Vihmametsades kasvab palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi.
INIMTEGEVUS
Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks.
Vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse (pügmeed jt.), tavalist kasvu inimesed on sinna asunud võrdlemisi hiljuti . Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks . Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse jaoks, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne.
Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike . Vihmametsade aladele , eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautšukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi.
Keskkonnaprobleemid
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks. Nii see juhtubki, kui mets maha raiuda ja maa põlluks või karjamaaks teha. Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise – erosiooni.
Amazonase madalik
Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km2 suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonase madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks.
Amazonas on maailma suurim jõgi . Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Jõe laius küünib 3-5 kilomeetrini, enne deltasse jõudmist isegi 15-20 km, sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad Amazonasesse suure hulga sogast vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani umbes 1 mlrd. tonni muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid.
Põliselanikke seal ei olnud. Vanimad asukad tulid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Valged inimesed pelgasid seda piirkonda veel päris pikalt.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid.
Kokkuvõte

• Kliima on aastaringselt soe ja niiske.
  
• Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a).
  
• Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane.
  
• Taime- ja loomaliike kõige rohkem.
  
• Paljud linnud talvituvad vihmametsades.
  
• Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid.
  

KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.ht m
Lisa
Lisasin siia mõned loomapildid, mis tundusid minu jaoks väga huvitavad ja teistsugused.
1.
Pilt okaapist, kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.
2.
Taapirlased
Üks pilt ka Amazonase madalikust.
3.
Ja nüüd midagi ka taimedest.
4.
Sellel pildid on Raitlill . Raitlill on üks liaani juureparasiitidest ja peale selle on tal maailma kõige suurem õis. Lehti raitlilledel pole ja nad lõhnavad raipe järgi - see " aroom " peibutab tolmeldavaid putukaid. Sumatra saarel kasvaval arnoldi raitlille õie läbimõõt võib olla pool meetrit.